2-10-31843/35 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2011. a Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-31843 Tsiviilasi V I avaldus alaealise nimel tehingute tegemiseks nõusoleku saamiseks Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad AVALDAJA V I, isikukood xxxx, elukoht xxxx, postiaadress xxxx; xxxx

PUUDUTATUD ISIKUD R I, isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja RÕS korras vandeadvokaat Anti Aasmaa; advokaadibyroo@gmail.com M I, isikukood xxxx, elukoht xxxx;xxxx RESOLUTSIOON Rahuldada avaldus osaliselt. Anda V I lapse R I nimel Väärtpaberituru seaduse §-s 2 lg.1 p.1-7 loetletud väärtpaberitega tehingute tegemiseks nõusolek kuni lapse 7.aastaseks saamiseni (k.a.) ehk kuni 16.11.2016 järgmises ulatuses: 1)lubada V I lapse R I nimel investeerimiskontode avamine; 2) lubada V I oma vara arvelt R I investeerimiskontodele rahaliste sissemaksete tegemine; 3)lubada V I lapse R I nimel investeerimiskontodel olevate vahendite arvelt väärtpaberitehingute tegemine; 4)keelata V I ilma kohtu eelneva loata investeerimiskontodele sissemaksete tegemine vahendite arvelt, millised R I on saanud kolmandatelt isikutelt eelkõige kinke või pärimise teel; 5)keelata V I ilma kohtu eelneva loata lapse R I investeerimiskontodelt väljamaksete tegemine.

Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Avaldaja poolt 21.01.2011 kohtu deposiitkontole menetluskulu katteks tasutud 300 /kolmsada/ eurot kanda käesoleva määruse jõustumisel Kohtute Raamatupidamisekeskuse kaudu OÜ-le Tark Investor, kontole nr. 221027615969 AS-s Swedbank Määrus saata avaldajale ja lapse esindajale ning puudutatud isikule.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus edasi kaevata määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 15 päeva jooksul määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud

Viru Maakohtu menetlusse saabus 02.07.2010 V I avaldus alaealise nimel väärtpaberitehingute tegemiseks nõusoleku saamiseks. Avalduse kohaselt on eestkostetava nimel investeerimistegevuse teostamise eesmärgiks eestkostetava sihipärane rikastamine, mis hõlbustaks eestkostetaval täisealiseks saamisel iseseisvat elu alustada. Selle eesmärgi saavutamiseks soovib avaldaja eeskostjana, kasutades oma finantsturgude alaseid kogemusi ja oskuseid, eestkostetava nimel finantskapitali pikaajaliselt ja süstemaatiliselt akumuleerida, investeerides seda investeerimisperioodi pikkusele sobiliku riskiastmega finantsinstrumentidesse.

Eestkostetava nimel teostatavat investeerimistegevust rahastatakse eestkostja töötasust ja muudest rahalistest sissetulekutest. Eestkostetaval puudub pärand-, kinnisja finantsvara (peale eestkostja poolt seni investeeritu), mistõttu puudub võimalik huvide konflikti oht. Üldist nõusolekut (Perekonnaseaduse §188 lg 2 alusel) taotleb avaldaja järgnevatel põhjustel: Et investeerimistegevust rahastatakse põhiosas eestkostja regulaarsetest sissetulekutest, sooritatakse ka investeerimistoiminguid üldjuhul regulaarsete (kuiste/kvartaalsete) tehingutena, kusjuures kasutatakse erinevate investeerimisteenuse pakkujate pakutavaid instrumente sõltuvalt nende väljavaadetest ja kujunenud turusituatsioonist.

Seega kujuneks nõusoleku taotlemine eraldi igaks tehinguks väga ajaja töömahukaks. Kuluefektiivsus – arvestades, et tehingute arv (igakuiste uute vahendite suunamine, millele lisanduvad investeerimisstrateegiast (vt. pt. „Planeeritav investeerimisstrateegia“) tulenevad tehingud) saab olema küllaltki suur ning et keskmine ühekordse tehingu maht jääb orienteeruvalt 1000-3000 eesti krooni vahemikku, oleks igale tehingule eraldi nõusoleku taotlemine majanduslikult äärmiselt ebaotstarbekohane. Taotluse riigilõivud (hetkel 200.- eesti krooni) tõstaksid asjaajamiskulutused 10-20%-ni sissemaksetest, mis teeks eestkostetavale finantsvara kogumise majanduslikult mõttetuks.

Et turusituatsiooni kiire muutumine võib tingida vajaduse kiireks sekkumiseks (nt. vähendamaks ohtu sattunud väärpaberipositsioonide osakaalu), võib igakordse nõusoleku taotlemisest tingitud ajaline viivitus põhjustada eestkostetavale olulist majanduslikku kahju ning teha võimatuks eduka investeerimisstrateegia ellu viimise. Perekonnaseaduse § 188 lg 1 alusel ei ole võimalik taotleda nõusolekut mitmeteks olulisteks investeerimistoiminguteks eestkostetava nimel (nt. fondiosakute vahetustehing, väärtpaberikonto kanded odavamate tasumääradega kontohalduri juurde, välisriikide äriühingute dividendimaksetelt kinni peetud tulumaksu vahe tagasitaotlemine jne.), mistõttu jääks osa võimalikust majanduslikust kasust saamata.

Planeeritav investeerimisstrateegia. Eestkostetava nimel investeerimisel koostatakse väärtpaberiportfell investeeringutest, mis võiksid maksimeerida potentsiaalset tootlust pika ajalise horisondi lõikes. Portfelli juhitakse, võttes aktiivseid investeerimispositsioone aktsiariskiga väärtpaberites, võlakirjaja rahaturuinstrumentides ning vähemal määral ka valuuta-, maavara-, tarbekaubaturgude instrumentides. Tuletisinstrumente üldjuhul positiivse tootluse teenimise eesmärgil ei kasutata, küll aga võidakse neid kasutada üldist laadi riskide (nt. alusvara valuuta kursimuutuse risk, inflatsioonirisk, intressirisk) juhtimiseks või taluvusmäära ületava hinnalangusriski maandamiseks.

Tagatismääraga margin-tehinguid kasutatakse piiratud riskide korral, kui hinnang vastava turuinstrumendi väljavaadetele on positiivne, konsulteerides vajadusel eelnevalt Eesti juhtivate investeerimisfirmade investeerimisnõustajatega. Keelatud on sooritada tehinguid (nt. Naked/Uncovered Short-Selling), millest tekkida võivate kohustuste katteks puudub eestkostetaval kohustustevaba finantsvara. Plaanitakse kasutada järgnevaid maailmapraktikas üldtunnustust leidnud matemaatilisi investeerimismudeleid ja riskiohje tehnikaid:

Investeeringute hajutamine Investeeringud jaotatakse erinevate finantsinstrumentide vahel, tasandamaks investeerimisportfelli tootlust selliselt, et ühtede instrumentide positiivne tootlus neutraliseeriks teiste võimaliku negatiivse tootluse. Hajutamise korraldamise aluseks on erinevate finantsinstrumentide hinnaliikumise vaheline negatiivse korrelatsiooni esinemine. Ülekaalus hoitakse instrumente, mille pikaajalise tootluse ootus on positiivne. Hajutamise efektiivseks korraldamiseks kasutatakse ka juba hajutatud riskidega instrumente nagu investeerimisfondid ja börsil kaubeldavad. Aktsiariskiga üksikinvesteeringutele kehtestatakse maksimaalne lubatud väärtpaberiportfelli osakaalu ülempiir.

Väärtpaberiportfelli rebalansseerimine Rebalansseerimistehnika kasutamise eesmärgiks on soodustada erinevate varade soetamist võimalikult madalate hinnatasemete juures. Selleks kehtestatakse eestkostetava väärtpaberiportfelli varadele erinevate regioonide, turusegmentide ja varaklasside lõikes sihtosakaalud, millest lubatud piirmäära ületava hälbimise korral portfelli koosseisu korrigeeritakse.

Eelistatud on rebalansseerimine täiendavate sissemaksete kaudu, aga kui turusituatsiooni kiiretest muutustest tingitult see võimalikuks ei osutu, soetatakse vajadusel alakaalus olevaid varasid ülekaalus olevate võõrandamisest saadud vahenditest, taastamaks portfelli varajaotuse vastavust sihtosakaaludele.

Väärtuspõhine keskmistamine (Value Averaging) Vähendamaks suurte turufluktuatsioonide (ehk nn. mullide ja krahhide) mõju eestkostetava väärtpaberiportfelli pikaajalisele tootlusele, kasutatakse väärtuspõhise keskmistamise mudelit. Selleks hoitakse väärtpaberiportfelli juures likviidsuspuhvrit, mis koosneb likviidsetest rahaturuinstrumentidest, lühiajalistest hoiustest ja muudest turuneutraalsetest, ülimadala riskiga vahenditest.

Väärtpaberiportfelli kasvule seatakse sihteesmärk. Kui portfelli tegelik kasv ületab seatud sihteesmärki (st. turud kasvavad prognoositust kiiremini), suunatakse prognoosi ületav tootlus likviidsuspuhvrisse; kui kasv jääb alla prognoositule või kui portfelli väärtus langeb, suunatakse puudujäägiga proportsionaalne summa likviidsuspuhvrist väärtpaberportfelli. Kasvu sihteesmärk arvutatakse lähtuvalt väärtpaberiturgude tsükliliselt korrigeeritud P/E suhtarvust (CAPE – Cyclically Adjusted Price/Earnings ratio).

Taotletavate väärtpaberitüüpide loend: aktsiaseltside liht-, eelisja vahendusaktsiad (ADR – American Depositary Receipt) äriühingute osakud riiklikud, munitsipaalja föderaalvõlakirjad sh. inflatsioonikaitsega võlakirjad (TIPS – Treasury Inflation Protected Securities) ettevõtete võlakirjad investeerimisfondide (Mutual Funds) sh. aktsia-, võlakirja-, rahaturuja segafondide osakud indeksfondide (ETF e. Exchange-Traded Funds) osakud riskikapitalifondide (Venture Capital Funds) osakud riskimaandusfondide (Hedge Funds) osakud kinnisvarahaldusfondide (Real-Estate Funds) osakud väärtpaberi ostu-/müügiõigused (Call/Put Options) väärtpaberi ostu-/müügikohustused (Buy/Sell Futures Contract) investeerimisettevõtete intressivõlakirjade ja muude struktureeritud võlakirjade osakud investeerimisettevõtete tähtajalised ja tähtajatud rahaturuhoiused investeerimisettevõtete investeerimishoiused investeerimisriskiga elukindlustuslepingud valuutaintressi kindlustuslepingud (Interbank Market Interest-Rate Swaps) pankrotikindlustuskaitse lepingud (Credit Default Swaps) valuutapaari-, väärismetalli-, maavara- (natural resources), teraviljaja tarbekaubafutuuride (commodities), spot-lepingud eraisikuja ettevõttelaenude (Private Debt) võlatunnistused/-lepingud

Taotletavate tehingutüüpide nimistu: Arvelduskonto avamine/sulgemine Väärtpaberikonto avamine/sulgemine Rahalise hoiuse avamine/sulgemine Strateegiliste investeeringute konto avamine/sulgemine Kontoväljavõtete tellimine Tehingukinnituste tellimine Rahalised arveldused (sh. valuuta konverteerimine) väärtpaberitehingu sooritamise eesmärgil Makseta väärtpaberitehing (sh. väärtpaberiülekanne, väärtpaberikonto ülekanne teise kontohalduri juurde) Makse vastu väärtpaberitehing reaalajalise arveldusega Makse vastu väärtpaberitehing mittereaalajalise arveldusega Makse vastu väärtpaberitehing määratud vastaspoolega Väärtpaberitehingukorralduse muutmine ja tühistamine Väärtpaberi ostu-/müügiõiguse (Option) ost/müük/realiseerimine Väärtpaberi ostu-/müügikohustuse (Futures Contract) ost/müük/realiseerimine Väärtpaberi ostu-/müügiõiguse välja kirjutamine (Option Shorting) Fondiosakute märkimine/lunastamine fondiorderiga Fondiosakute märkimine maksekorraldusega (sh. püsimaksekorraldusega) Makseta tehing fondiosakutega Makse vastu tehing fondiosakutega Fondiosakute vahetus

Intressivõlakirja märkimine/lunastamine Turuorder finantsinstrumendi soetamiseks/võõrandamiseks kehtiva turuhinnaga (Market Order) Edasilükatud order finantsinstrumendi soetamiseks/võõrandamiseks soovitud hinnatasemelt (Pending Buy/Sell Limit Order) Hinnavahe lepingu (CFD – Contract for Difference) sõlmimine/lõpetamine Krediidiõla lepingu (Leverage/Margin trading) sõlmimine/lõpetamine Likviidsuskonto/-hoiuse balansseerimislepingu sõlmimine/lõpetamine Positsiooni sulgemise order märgitud tasemel hinna ebasoodsa/soodsa liikumise juures (Stop- Loss/Take Profit Order) Esmases aktsiaemissioonis (IPO – Initial Public Offering) osalemine Aktsiaemissiooni märkimine Korporatiivsete sündmuste nt. aktsiate liitumise (Reverse Split), jagunemise (Split), dividendiväljamaksete, väljaostupakkumiste jms. käsitlemine Eestkostetava esindamine aktsionäride üldkoosolekul Väärtpaberitehingutest enam kinnipeetud tulumaksu tagasitaotlemine (sh. välisriikide äriühingute dividendimaksetelt kinni peetud tulumaksu vahe tagasitaotlemine)

Eestkostja investeerimisvõimekuse kinnitus Avaldaja omab 14-aasta pikkust finantsturgudel opereerimise kogemust. Majandusalase kompetentsi on omandanud xxxx, majandusküberneetika erialal (1993-1997). Ka on ta oma finantsja investeerimisteadmisi iseseisvalt süvendanud, osaledes erialaseminaridel ning lugedes investeerimiskirjandust. Olles Swedbank Privaatpanganduse klient, omab eelisjuurdepääsu kvaliteetsele investeerimisteabele ja -nõustamisele.

Järgnevad ülevaated ja väärtpaberiportfellide seisud on toodud 30.06.2010 hetkeseisuga. Tabelites toodud tootlused on arvutatud lähtuvalt konkreetse väärtpaberi soetamishetkest. Avaldaja omab ja haldab järgnevaid investeerimiskontosid/-tooteid: EVK investeerimiskonto Swedbank investeerimiskonto Swedbank Fondiplaani investeerimisriskiga elukindlustusleping Swedbank Privaatpangandusportfelli investeerimisriskiga elukindlustusleping Swedbank kogumishoius SEB investeerimiskonto SEB likviidsusfond Nordea Bank investeerimiskonto Nordea Bank reservhoius Sampo/Danske Bank investeerimiskonto Sampo/Danske Bank kasvuhoius Parex Bank Maxikonto (EEK) Parex Bank tähtajaline hoius (EEK) Parex Bank kogumiskonto (LVL) Parex Bank kogumiskonto (RUR) LHV Pank investeerimiskonto LHV Pank investeerimiskonto eestkostetava nimel Marfin Bank investeerimiskonto Isepankur laenuportfell

Puudutatud isik, alaealise teine vanem, ei ole kohtule oma seisukohta kirjalikult avaldanud, kuid suuliselt istungil on esitatud avaldusega nõus.

Alaealisele RÕS korras esindajaks määratud vandeadvokaat Anti Aasmaa leidis oma esialgses kirjalikus seisukohas (t. lk 55 jj), et avaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Seadus sätestab, et üldjuhul tuleb kohtu luba küsida hagita menetluses iga üksiku tehingu kohta. Samas võib kohus üksnes erandjuhtudel anda üldise nõusoleku. PKS § 188 regulatsioon teenib eesmärki, et eestkostja teeks loetletud tehinguid üksnes ja eranditult eestkostetava, so lapse huvides. Igasugused sekundaarsed eesmärgid tehingute tegemiseks lapse nimel peavad olema välistatud.

Lapse esindaja leiab, et PKS § 188 lg 2 alusel saab kohus sellest tulenevalt anda üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid üksnes erandlikel juhtudel, kui on vaidlematult tuvastatud, et kõik tehingud, mis tulevikus toimuvad, kannavad eranditult lapse huve ega ole isegi printsiibis teostatavad mingil sekundaarsel eesmärgil. Iseenesest on igati positiivne ja lapse huvides, et eestkostja soovib asuda talle rahalisi vahendeid koguma ning investeerida need suurema tootluse saavutamise eesmärgil väärtpaberitesse. Erinevatest väärtpaberituru ajaloolistest uuringutest selgub, et väärtpaberitesse (aktsiatesse) investeerides on saavutatav ajalooliselt suurem tootlus kui raha deposiidil hoides.

Ühtlasi on ka lapse nimel tehtavate tehingute ajaline horisont piisavalt pikk asumaks seisukohale, et aktsiatesse investeerimisel võib saavutada korraliku tootluse. Seetõttu võib tinglikult asuda seisukohale, et väärtpaberitesse pikaaegne investeerimine on lapse huvides. Samas on ka üldteadaolev, et väärtpaberituru tootlused on suurte kõikumistega ning erinevad oluliselt aastate lõikes. Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks kas V I on põhjendatud PKS § 188 lg 2 alusel erandliku üldise õiguse andmine lapse nimel väärtpaberitehingute tegemiseks.

Sellega kaotaks kohus võimaluse tulevikus eelnevalt kontrollida tehingute sooritamist üksnes lapse huvides. V I on oma avalduses üksikasjalikult kirjeldanud planeeritavat investeerimisstrateegiat ning toonud ära ka väärtpaberitehingute nö kataloogi, milleks ta soovib nõusolekut saada. Ühtlasi on esitatud ka tema enese finantsinstrumentide loetelu. Asjaolu, et V I on kirjeldanud oma avalduses planeeritavat investeerimisstrateegiat, ei anna iseenesest kohtule garantiid, et nimetatud strateegia alusel ka tulevikus tehinguid sooritama hakatakse.

Lapse esindaja leiab, et PKS § 188 lg 2 alusel üldise volituse alusel peaksid olema välistatud tehingud, mis kannavad endast ebamõistlikult suurt riski ning millede sooritamine ei ole käsitatav investeerimise vaid väärtpaberiturul spekuleerimisena. Käesoleval juhul on avaldaja taotlenud enesele ka õigust tehingute tegemiseks (tuletisinstrumentide optsioonide, futuuridega jne), mis võimaldavad väärtpaberiportfellile üldise käsutamisõiguse olemasolul seada olulise võimenduse, mis turu ebasoodsal seisul võib viia sisuliselt juba kogutud vahendite täieliku või olulise osa minetamiseni.

On üldteadaolev, et ajaloos on toimunud mitmeid nö finantskrahhe nt 1929 (suur depressioon), 1976 (õlikriis), 1987 (must kolmapäev), 1998 (Aasia kriis), 2000 (internetimulli lõhkemine), 2008 (käesolev majanduskriis). Seetõttu saab teha järelduse, et aeg ajalt aktsiaturud ka langevad ja seda olulistes määrades. Avaldaja on väitnud, et ta soovib tuletisinstrumente kasutada portfelli kaitseks. Samas ei välista see iseenesest, et vastuolus lapse huvidega hakataks tulevikus üldise õiguse olemasolul tuletistehinguid kasutama teistel eesmärkidel.

Investeeringute hajutamine ehk diferentseerimine on väärtpaberiportfelli puhul oluline. Samas on teemakohases kirjanduses asutud seisukohale, et optimaalne on hajutada portfelli ca 20 instrumendiga. Suuremal hajutamisel ei omaks see enam efekti ning tooks enesega kaasa tehingukulude näol suuremad kulutused, mis vähendaksid portfelli üleüldist tootlust. Hinnates V I enese investeerimisportfelli, saab asuda seisukohale, et seda iseloomustab nö ülediferentseerimine. Sarnase ülediferentseeritud portfelli moodustamine lapse huvides ei saa olla eesmärk omaette, milleks käesoleval ajal PKS § 188 lg 2 alusel üldist õigust taotletakse.

Lapse esindaja on seisukohal, et lapse huvides rahaliste vahendite kogumiseks piisaks ka väiksema diferentseerimisastmega väärtpaberiportfellist. Valdavalt on V I ise investeerinud seniajani investeerimisfondidesse. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks ta soovib lapse nimel hakata investeerima tunduvalt riskantsematesse instrumentidesse. TsÜS § 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Väärtpaberite näitlik loetelu sisaldub väärtpaberituru seaduse § 2 lg 1 p 1-7.

Tuleb nentida, et osaliselt on V I taotlenud kohtu nõusolekut ka tehinguteks, milleks PKS § 188 lg 1 alusel nõusolekut ei vajata – nt kontoväljavõtete tellimine, tehingukinnituste tellimine, kuivõrd tegemist ei ole tehingutega. Avaldaja finantsvara ülevaatest nähtub, et ta on sõlminud ka Swedbankis investeerimisriskiga elukindlustuse (Swedbank fondiplaan). Nimetatud kindlustuslepingus sisaldub 48 erineva riskitasemega finantsinstrumenti, millede turuväärtuseks on 38 550 krooni. Õiguslikult on nimetatud portfelli näol tegemist kindlustuslepinguga Võlaõigusseaduse § 422 lg 1 mõttes.

Nimetatud lepingus on V Il võimalik määrata soodustatud isikuks ka oma laps R I. Seetõttu on võimalik V Il oma lapsele koguda raha täisealisena iseseisva elu alustamiseks ka läbi nimetatud kindlustuslepingu. Nimetatud kindlustuslepingus on võimalik preemiaid maksta igakuiselt ning need suunata väga erinevate riskiastmega fondidesse ning rahaturuinstrumentidesse. Ühtlasi on turumuutuste korral võimalik operatiivselt erinevaid fonde kindlustuslepingu siseselt vahetada. Nimetatud tehinguteks puudub aga igasugune vajadus hakata taotlema kohtult PKS § 188 lg 1 või 2 sätestatud nõusolekut.

Kuivõrd nimetatud kindlustusleping on sõlmitud enne 01.08.2010.a., on sellelt saadav tulu ka maksuvaba TMS § 17´1 lg 2 p 5 alusel, mistõttu ei ole lapse esindaja hinnangul otstarbekohane hakata portfelli veel täiendavalt diferentseerima instrumentidega, millelt saadavalt tootluselt tuleks tasuda tulumaksu. Kuivõrd avaldajal on ka käesoleval ajal võimalus senise finantsportfelli raames raha kogumiseks eesmärgil, et eestkostetaval oleks täisealiseks saamisel hõlbus iseseisvat elu alustada, ei ole põhjendatud temale PKS § 188 lg 2 alusel üldise nõusoleku andmine lapse nimel väärtpaberitehingute sooritamiseks, milledest osasid võidakse tulevikus hakata sooritama ka lapse huvide vastaselt. 27.01.2011 esitatud täiendavas seisukohas peab lapse esindaja, arvestades kohtu poolt kogutud täiendavaid tõendeid ja seisukohti ning analoogsetes asjades tehtud kohtulahendeid, võimalikuks korrigeerida oma esialgset seisukohta.

Samuti tuleb arvestada muutunud seadusandlusega so 01.01.2011.a. jõustunud Tulumaksuseaduse § § 17´2 „Investeerimiskonto“ regulatsiooniga. Lapse esindaja on jätkuvalt seisukohal, et PKS § 188 regulatsioon teenib eesmärki, et eestkostja teeks loetletud tehinguid üksnes ja eranditult eestkostetava, so lapse huvides. Igasugused sekundaarsed eesmärgid tehingute tegemiseks lapse nimel peavad olema välistatud. Lapse esindaja leiab, et PKS § 188 lg 2 alusel saab kohus sellest tulenevalt anda üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid üksnes erandlikel juhtudel, kui on vaidlematult tuvastatud, et kõik tehingud, mis tulevikus toimuvad, kannavad eranditult lapse huve ega ole isegi printsiibis teostatavad mingil sekundaarsel eesmärgil.

V I avaldusest nähtub, et käesoleval ajal laps vara ei oma ning lapse väärtpaberioste soovib ta hakata ise rahastama. Esindaja on seisukohal, et PKS § 188 regulatsiooni eesmärk ei ole välistada lapsevanemal väärtpaberitehingute tegemine, milleks vahendid annab ta lapsele ise. Regulatsiooni eesmärgiks peaks olema vältida olukordi, kus lapsevanem hakkab spekuleerima finantsturul, nt lapsele kinke või pärandina saadud varaga. Samuti hakkab investeerimiskontolt välja võtma vahendeid enese kulutuste katteks.

Sellest tulenevalt on lapse esindaja seisukohal, et V Ile tuleb anda õigus lapse nimel väärtpaberitehingute tegemiseks eelmises lõigus viidatud eesmärke arvestades. Lähtudes ülaltoodust peab esindaja võimalikuks: 1)lubada V Il lapse R I nimel investeerimiskontode avamine; 2) lubada V Il oma vara arvelt R I investeerimiskontodele rahaliste sissemaksete tegemine; 3)lubada V Il lapse R I nimel investeerimiskontodel olevate vahendite arvelt väärtpaberitehingute tegemine; 4) keelata V Il ilma kohtu eelneva loata investeerimiskontodele sissemaksete tegemine vahendite arvelt, millised R I on saanud kolmandatelt isikutelt eelkõige kinke või pärimise teel; 5)keelata V Il ilma kohtu eelneva loata lapse R I investeerimiskontodelt väljamaksete tegemine.

Kadrina vald on seisukohal (t lk. 53), et avaldaja seatud eesmärk koguda lapsele kapitali täisealiseks saamisel iseseisva elu alustamiseks on positiivne ning pole põhjust kahelda, et vanem ei teeks seda lapse huvides.

Kohus soovis antud asjas saada dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 mõttes) käsitletavat asjatundja arvamust. Kohtu 19.10.2010 tõendite kogumise määruse (t lk. 96-99) alusel määrati tõendi esitajaks/ asjatundjaks K L, kes esitas, lähtuvalt määruses esitatud küsimustest oma arvamuse 30.11.2010 ( t lk. 127-131).

Arvamuse kohaselt on esitatud olemasoleva Swedbanki Fondiplaani puhul tegemist globaalse portfelliga, milles peamiseks varaklassiks on aktsiad. Seega teoreetiliselt võib eeldada, et 17. aastases perspektiivis on portfelli tootlus sarnane globaalsete aktsiaturgude keskmise tootlusega. Arvestades seda, et Ameerika Ühendriikide (USA) aktsiaturg on maailma suurim ning kõige pikema ja järjepidevama ajalooga, siis on seda otstarbekas kasutada ajaloolise tootluse võrdlusindeksina. Arvestades majandustsüklite pikkust, peaks vaadeldav periood olema võimalikult pikk, et sisaldaks võimalikult palju erinevaid majandustsükli faase, selliselt on andmed maksimaalselt usaldusväärsed. Seetõttu ei saa ajaloolise tootluse mõõtmiseks kasutada näiteks Tallinna börsi statistikat, sest see ajalugu on liiga lühike ning seega statistiliselt ei ole valim piisavalt suur. Oluline on märkida, et aktsiaturgude puhul ei saa kindlasti tulevasest tootlusest rääkida kindlas kõneviisis, saame mõõta vaid võimalikku tõenäosust. USA aktsiaturu tootluse kohta aastatel 1926-2009 on andmed kogunud USA ettevõte Ibbotson Associates, metoodika järgi arvestatakse saadud dividendide reinvesteerimisega. Väikeste aktsiate puhul (indeksiks Dimensional Fund Advisors, Inc. (DFA) U.S. Micro Cap Portfolio) oli selle perioodi keskmine aastatootlus 11,9%, suurte aktsiate puhul (indeksiks Standard & Poor’s 500) oli aastatootluseks 9,8%. Arvestades antud portfelli struktuuri, on mõistlik eeldatava tootlusena kasutada nende kahe indeksi keskmist, ehk 10,85%.

10,85% on mõistlik aastase brutotootluse eeldus ajaloolist aktsiaturgude tootlust arvestades järgneva 17 aasta keskmisena. Netotootluse leidmiseks tuleb sellest lahutada kulud – haldustasu on Swedbanki fondiplaani puhul 1,00% aastas (kui portfelli suurus ületab 100 000 Eesti krooni) ning portfellis olevate fondide ligikaudne aastane kulu 1,20%. Seega kulud kokku moodustavad 2,20% ning keskmiseks aastaseks netotootluseks võiks eeldada sellise portfelli puhul 8,65%. Arvestama peab siin siiski sellega, et 2008-2009 krediidikriisi järel on ka aktsiate tootlus halvenenud, viimased 10 aastat on USA aktsiaturgudele toonud keskmisest oluliselt halvema tootluse. Selliste perioodide järel on aga järgneva 10 aasta tootlus reeglina üle keskmise (ning kui 10 aasta tootlus olnud üle keskmise, siis vastupidi – järgneva 10 aasta tootlus reeglina keskmisest nõrgem). Seetõttu on järgneva 17 aasta jooksul suurem tõenäosus, et portfelli netotootlus kujuneb kõrgemaks kui 8,65%.

Swedbanki Fondiplaani puhul on makstav tehingutasu laekuvalt protsentuaalne summast, mitte fikseeritud summa, seega on pikaajaline protsentuaalne portfelli tootlus on sama kui Vastuse 1 juures toodud netotootlus ehk 8,65%. Swedanki Fondiplaani puhul on olulise osa kuludest moodustamas Fondiplaani haldustasu (üle 100

000 Eesti krooni suuruse investeeringu puhul 1,00% aastas). Seega on sisuliselt antud tootel kahekordne kulukiht – lisaks investeeringuid juhtivate fondihaldurite haldustasule tuleb täiendavalt maksta ka Swedbankile selle struktuuri eest haldustasu. See on ka pikaajaliselt tootlust vähendav tegur. 2011. aasta algusest jõustub Eestis Investeerimiskonto süsteem, mis võimaldab eraisikutel senisest maksuefektiivsemalt investeerida – pikaajaliselt Investeerimiskontol hoitavate vahendite pealt ei pea tulumaksu tasuma, juhul kui raha Investeerimiskontolt välja ei võeta. See tähendab ühtlasi, et Swedbanki Fondiplaani sarnaste investeerimisriskiga kindlustuslepingute suhteline atraktiivsus väheneb. Seega kui eraisik avab Investeerimiskonto ning investeerib kuluefektiivselt (näiteks püsimaksetega investeeringud finantsasutuste juures), siis on võimalik koostada väiksemate kuludega portfell kui Swedbanki Fondiplaan toote raames. Küsimusele nr.4 (Kas arvestades krediidiasutuste keskmisi haldusja tehingutasusid, on mõistlik soetada väärtpabereid (fondiosakuid-avaldaja sõnastuses) pika aja vältel igakuiselt 1000 kuni 3000 krooniste püsimärkimistehingute kaupa) üheselt vastata ei saa, vastus sõltub sellest, millist investeerimisinstrumenti investor kasutab. Näiteks Jaapani üksikaktsiaid ei ole pea ühegi finantsasutuse juures mõistlik osta 5000 Eesti krooni eest, kuna fikseeritud tehingutasu on liiga kõrge ja protsentuaalselt moodustaks tehingu mahust teenustasud liiga kõrge osa, kuid kui tegemist on näiteks püsimaksega investeeringuga, siis paljudel finantsasutustel on sellistel juhtudel soodustused ning kui fikseeritud tehingutasu puudub ning tasu on vaid määratud protsent tehingu mahust, on ka 5000 Eesti krooni suurune investeering mõistlik. Esialgses avalduses esitatud strateegia järgi on võimalik saavutada kõrgemat tootlust kui Swedbanki Fondiplaani portfelli puhul. Seda kahel põhjusel:

Kulud – Swedbanki Fondiplaanist on võimalik investeerida madalamate kuludega Investeerimisstrateegia – esialgses avalduses toodud strateegia võimaldab saavutada paremat tootlust, seda läbi portfelli rebalansseerimise kui ka väärtuspõhise keskmistamise. Kvaliteetse investeerimisstrateegia koostamine ei ole lihtne protsess, nõuab nii turukogemust kui ka teadmisi investeerimisega seotud teooria kohta. V I toodud investeerimisstrateegiat hindaks kvaliteetseks ning võib lugeda ka strateegiat konservatiivseks (võrrelduna keskmise aktsiainvestori strateegiaga). Pikaajalise investeerimise

puhul on investeeringute hajutamine, väärtpaberiportfelli rebalansseerimine ja väärtuspõhine keskmistamine väga olulised tegurid tootluse saavutamisel ning need on ka esialgses avalduses välja toodud.

Globaalsete aktsiaturgude järgmise 17 aasta keskmiseks brutotootluseks võib prognoosida 10,85%. Seega 17 aasta perspektiivis keskmiselt 12 protsendiline aastatootlus on iseseisval investeerimisel ebatõenäoline. Kui investeerida kuluefektiivselt, siis on võimalik aastased portfelli kulud hoida ca 1,3% juures, seega võiks mõistlik eeldus olla tootlusele 9,55%. Swedbanki Fondiplaani puhul on näha detailne portfell, samas planeeritava portfelli detailsed investeeringud ei ole näha, kuid kulude minimeerimisel ja esialgses avalduses V I poolt toodud investeerimisstrateegia järgimisel on võimalik kindlasti saavutada parema riski ja tulususega portfell. Turgude kõiki liikumisi ei ole võimalik ette ennustada, kuna lisaks fundamentaalsele poolele mõjutavad varade hindu ka finantsturge ümbritsev meelsus ja psühholoogia. Seega järjepidevalt täpselt tipust müüa ja täpselt põhjast osta ei ole võimalik. Küll aga on võimalik hinnata turgude hinnataset ning selle järgi otsuseid teha. Sobivaks näiteks on NASDAQ OMX Tallinna börsil toimunu viimastel aastatel.

Näiteks 2006. aasta novembris jõudis OMX Tallinn börsiindeks 750 punkti juurde ning fundamentaalselt võis keskmist Tallinna börsi aktsiat pidada üsna kalliks. Selline on koht, kus investor peaks kaaluma osalist müümist, et vähendada riske portfellis. 2007. aasta alguses tõusis OMX Tallinn indeks koguni üle 1000 punkti taseme ning alles seejärel algas langus. 2007. aasta lõpuks langes OMX Tallinn indeks 742 punktini, 2008. aasta oktoobris koguni 400 punktini. Globaalselt oli kriis väga närviliseid pöördeid võtmas ning uudisvoog oli väga negatiivne, kuid aktsiahinnad olid teinud läbi suure languse ning sellega muutunud investeerimiseks soodsamaks. Selline on koht, kus investor võiks kaaluda ostmist, atraktiivsemate hinnatasemete tõttu. 2009. aasta alguses langes OMX Tallinn börsiindeks ka 240 punkti juurde, kuid 2010. aasta novembri seisuga on taastunud 680 punktini. Selliste turu ülereaktsioonide kasutamisel ongi võimalik investoril tootlust parandada. Küsimusele nr.9 (Milline oleks optimaalne erinevate instrumentide arv portfellis, saavutamaks kuluefektiivselt parimat tulususe ja riski suhet) on võimatu üheselt vastata, vastus sõltub nii summa suurusest, investeerimisprofiilist, investeerimisperioodi pikkusest kui ka riskitaluvusest. Väga raske on prognoosida, milline on seis globaalsetel finantsturgudel viie aasta pärast. Seega on ka raske prognoosida, milliseid instrumente oleks vaja kasutada viie aasta pärast. Loetelu instrumentide kohta, mida soovitakse kasutada, on pikk. Kuid võimalik, et neid instrumente võib investeerimisstrateegia saavutamiseks vaja minna. Seetõttu ei saa öelda, et kõikide nende instrumentide kasutamine oleks “vältimatult vajalik”, kuid võib öelda, et nende kasutamine võib osutuda otstarbekohaseks.

V I poolt toodud “väärtpaberitüüpide loendi” (punkt 5) ja “taotletavate tehingutüüpide nimistu” (punkt 6) hulgast on võimalik tuvastada väärtpabereid ja võimalikke tehinguid, mille puhul on võimalik suurem kaotus kui 40% (investeeringu kohta). Näiteks futuuritehingud (futures contract) või hinnavahe lepingud (CFD, contract for difference). Arvestades investeerimisperioodi pikkust (17 aastat), ei pea asjatundjana arvamuse esitanud K L otstarbekaks piirata investeerimisvõimalused vaid ühe finantsasutuse tootega (Swedbanki Fondiplaan). Seda seetõttu, et võivad muutuda nii antud toote tingimused kui kulud ning lisaks on võimalik kuluefektiivsemalt investeerida.

Õiguslik põhistus ja järeldus

Menetluse käigus on lapse esindaja 16.01.2011 teinud avaldajale ettepaneku oma nõude konkretiseerimiseks, kuivõrd esitatud avalduse resolutiivosas ei sisaldu väärtpaberite ja tehingutüüpide nimistut, milleks nõusolekut taotletud on. Esindaja on pidanud vajalikuks, et avaldaja konkretiseeriks, kas ta soovib avada lapsele investeerimiskonto ning milliseid tehinguid ta teha soovib ning kas investeerimiskonto puhul soovib ta lisaks sissemaksete tegemisele saada ka väljamaksete tegemise õigust.

Avaldaja on selle peale 24.01.2011 teatanud täiendava infona, et kavatseb kindlasti kasutada investeerimiskontode süsteemi ka lapse nimel finantsvara kogumiseks ja selleks deklareerib ta lapse arvelduskontod investeerimiskontodena ning neilt tehakse üksnes finantsvara soetamisega seotud toiminguid. Selleks, et avalduses kirjeldatud investeerimisstrateegiat edukalt ellu viia, on vajalik nii sisse-kui väljamaksete tegemiseks saada nõusolek. Tüüpolukorras tehakse tõepoolest vaid sissemakseid. Väljamaksete tegemine on aga vajalik olukordades, kus rahalised vahendid soovitakse kanda mõne muu investeerimisteenuste pakkuja investeerimiskontole või muutunud turuolukorrast või selle väljavaadetest tingituna osutub otstarbekohaseks paigutada kogunenud rahalised vahendid sellistesse varaklassidesse, mis pole Tulumaksuseaduse § 17-1 tähenduses käsitletavad finantsvarana.

PerekS § 188 lg.1 loetleb rida tehinguid, mida eestkostja ei või eestkostetava nimel teha kohtu eelneva nõusolekuta. PerekS § 188 lg.2 kohaselt kohus võib erandjuhtudel anda eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolek. PerekS § 133 lg.1 kohaselt vanemad peavad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades.

Kohus möönab, et väärtpaberituru toimimise dünaamikat arvestades on seadusandja poolt kohtutele väärtpaberitehingute tegemiseks nõusolekute andmise pädevuse delegeerimine küllalt problemaatiline, kuid seni kui seadus sellise ülesande kohtutele annab, tuleb sellest ka lähtuda. Sellistes asjades avaldja(te) võimalikud hinnangud, et kohtud ei tohiks ja ei saaks esitada seisukohti, kas tehingud, investeerimistooted, strateegiad ja kasutatavad instrumendid on riskantsed või mitteriskantsed, kas nad sobivad või ei sobi, ei ole asjakohased. Seadusandja mõte kohtutele sellise rolli andmisel oli ennetada võimalikke ohtusid ja kahjusid, mida lapsevanemad võiksid mis iganes (s.h. väärtpaberitega seotud) tehinguid alaealise nimel sooritades teha. Seadust ei tehtud üksnes selle suhteliselt väikse osa lapsevanemate jaoks, kellel on eelnevalt olemas investeerimisja väärtpaberikogemus (ja kellele seaduse vastav regulatsioon tundub seetõttu ehk liialt tugeva ja ebamõistliku piiranguna), vaid kõiki elanikke silmas pidades, seega on põhjendatud, et tehingud, mis võivad lapse varalist olukorda tuntavalt mõjutada, peavad olema niipalju kui võimalik seadusega kaitsud.

Kohus nõustub lapse esindaja poolt 27.01.2011 täiendavas seisukohas (käesolevas lahendis eelpool kirjeldatud) esitatuga ning arvestab sellega oma kaalutlusotsustuse tegemisel.

Kohus leiab, avalduses esitatud asjaolusid uurides, ärakuulates vanemad ja lapse esindaja, hinnates asjatundja arvamust ning tutvudes kohaliku omavalitsuse seisukohaga, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, ehk määrates teostatavate tehingute ajalise ja sisulise piirangu.

Üldise nõusoleku andmine eeldaks erandjuhtumi esinemist. Antud juhul erandjuhud kohtule esitatud asjaolude ja tõendite pinnal puuduvad. Kuna alaealise nimel tehingute tegemise taotlemine toimub hetkel 1a 2 k vanuses lapse nimel, siis ilmselgelt on üldise nõusoleku taotlemine kuni lapse täisealiseks saamiseni ülepingutatud mahus. Väärtpaberikontodega seotud tehingute puhul on esitatud asjaolude kohaselt tehingute tegemine planeeritud igakuise regulaarse tegevusena, mistõttu igakordselt iga tehingu jaoks eraldi nõusoleku taotlemine ei oleks tõepoolest põhjendatud, kuid arvestades taotletud tehingute mahtu peab olema nende asjakohasust, lapse tuleviku rahaliselt kindlustamise aspektist, võimalik ja vajalik kontrollida ning hinnata teatud perioodi järgselt. Taotluse rahuldamine, esitatud kujul, ehk üldise nõusoleku andmine lapse 18.aastaseks saamiseni, välistaks sellise eelkontrolli võimaluse. 1,2 aasta vanune laps ei ole võimeline ise vähimalgi määral hindama ja otsustama taotletud ja teostatavate tehingute asjakohasust, sealhulgas tema vara võimaliku soetamise ja suurendamise eesmärgil. Senine kohtupraktika on pidanud üldise nõusoleku andmist võimalikuks samuti ajalise piiranguna (nt. Pärnu Maakohtu määrus tsiviilasjas nr. 2-10-29656) või arvestades laste vanust (nt. Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas nr.2-10-32456), kus 5., 12., ja 10. aastased lapsed ise olid kohtusse taotluse esitamise ajaks juba saanud eelneva kogemuse väärtpaberikontodega tegutsemisel ja sellest tulenevalt olid suutelised ka avaldama omapoolset seisukohta TsÜS § 8 ja § 10 mõttes on alla 7.aastaste alaealiste puhul tegemist erilist kaitset vajavate isikutega.

Sellest tulenevalt tuleb selles vanuses isikute puhul suhtuda reserveeritumalt ka alaealise nimel tehingute tegemiseks vanemale kui eestkostjale tehingute tegemiseks nõusoleku andmisel, seda enam üldise nõusoleku andmisse. Ja sellest tulenevalt omakorda on põhjendatud lapse esindaja viimane seisukoht, milles on määratletud need konkreetsed tehingud, milleks kohus antud asjas nõusoleku võiks anda.

TsMS § 477 lg.5 kohaselt ei ole hagita menetluse asjades kohus seotud menetlusosalise esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, seetõttu peab kohus võimalikuks, sõltumata esitatud avalduse sisust, määratleda ka keelamise kaudu need tehingud, mida avaldaja kohtu eelneva nõusolekuta teha ei saa. TsMS § 477 lg.7 kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

Avaldaja põhistus üldise nõusoleku saamiseks tugineb asjaolule, et eestkostetava sihipärase rikastamise eesmärgi saavutamiseks saab planeeritavate tehingute arv ja maht olema sedavõrd mastaapne, et nende tegemiseks igakordselt (ühekordselt) nõusoleku küsimine on ebaefektiivne, kulukas ja otstarbetu. Samal ajal väärtpaberipositsioonide kontrolli all hoidmine muutuvas turusituatsioonis ei võimaldaks saavutada seatud eesmärki, kui igakordseks tehinguks tuleks eraldi esitada kohtule avaldus nõusoleku taotlemiseks.

Lapse esindaja leiab (t lk. 55-57), et eesmärk on igati positiivne ja on kooskõlas avaldaja teadmiste ja kogemustega, kuid kaheldav on siiski, kas vajalik on seaduse kohaselt üldise nõusoleku andmine, kuivõrd üldist nõusolekut andes kaotaks kohus võimaluse tulevikus eelnevalt kontrollida tehingute sooritamist üksnes lapse huvides. Ühtlasi viitab esindaja sellele, et avaldaja on märkinud taotlevate tehingute nimekirjas toiminguid, milleks kohtu nõusolekut vaja polegi. Esindaja leiab, et kuivõrd avaldajal on ka käesoleval ajal võimalus senise juba olemasoleva finantsportfelli raames raha koguda avalduses nimetatud eesmärgil, siis üldise nõusoleku andmine põhistatud ei ole. Oma täiendavas seisukohas, 27.01.2011 konkretiseerib avaldaja need tehingud, milleks avaldajale nõusoleku saab anda ning nimetab need tehingud, mida ilma kohtu eelneva nõusolekuta teha ei tohi.

Kohaliku omavalitsuse esindaja toetab avaldust.

Kirjalike tõenditena on asjas avaldaja poolt avalduse lisana esitatud temal olemasoleva finantsvara ülevaade portfellide kaupa (t.lk. 9-12), lapse sünnitunnistuse ja avaldaja abielutunnistuse ärakiri, avaldaja viimase kuue kuu sissetulek ja lapsele avatud konto väljavõte (t.lk.28-51). 20.10.2010 on avaldaja poolt esitatud täiendav tõend investeerimistrateegia eesmärgipärasuse kohta ehk statistilise uurimise väärtuspõhise keskmistamise eelistest muude, turuneutraalsete investeerimitehnikate ees (t. lk.103-117). Tõendi esitamise taotluses palub avaldaja mitte kohaldada nõuet selle tõendi tõlkimiseks, kuivõrd selle sisu ja mahtu arvestades oleks see antud juhul ebamõistlik ja uuringu lõppjäreldused peaksid kõigile menetlusosalistele olema mõistetavad ka selle ingliskeelse algteksti põhjal. Selle tõendi vastuvõtmisele on vastuväite esitanud lapse esindaja (t. lk. 121 jj) põhjusel, et tõendid peavad menetluses olema obliogatoorselt esitatud eesti keeles, tõend on oma sisult 12 lehekülge pikk pluss kasutatud allikate loetelu ja kuna olulise osa hõlmavad sellest tabelid, siis ei saa asuda seisukohale, et tõend oleks mahukas või selle tõlkimine ei ole selle sisu arvestades põhjendatud. Kuivõrd tõendit ei ole tõlgitud eesti keelde, ei saa TsMS § 238 lg.1 kohaselt hinnata ka selle asjakohasust ja kuna kohus on määranud asjas asjatundja arvamuse kogumise, siis võib esitatud tõend olla asjakohatu. Lapse esindaja palub ingliskeelse tõendi jätta tähelepanuta kuni asjatundja arvamuse saamiseni. Avaldaja loobus menetluse lõppfaasis tõendile tuginemisest.

Laste tuleviku rahaliseks kindlustamiseks on laste nimel väärtpaberite ostmine ja nende hoiustamiseks kontode avamine aktsepteeritav ja tunnustatav tegevus. Väärtpaberid omakorda vajavad nende olemuslikust eripärast tulenevalt pidevat järelevalvet. Selleks, et olemasolevate väärtpaberite müügi ja tõusva väärtusega väärtpaberite ostmise teel lapse vara säilitada ja kasvatada, on järjepidevalt vaja omada nõusolekut ehk juurdepääsu alaealise nimel vastavate tehingute tegemiseks. Avaldaja näol on tegemist isikuga, kellele tehingute tegemiseks nõusoleku andmiseks puuduvad seaduse mõtte kohased takistused, avaldaja on oma hariduslikust taustast ja senisest tööalasest tegevusest tulenevalt ilmselt sellise erialase ettevalmistusega spetsialist, kelle pädevuses kahtlust ei ole, kuid sellegipoolest ei pea kohus võimalikuks anda üldist nõusolekut järgnevaks ca 17.aastaks. Kohus leiab, et üksi see asjaolu, et lapse nimel väärtpaberitehingute tegemine on võimalus lapsele raha koguda, ei ole piisav üldise nõusoleku väga pikaks ajaks taotlemiseks, kuivõrd lapsele raha kogumiseks on olemas ka vähem riskantseid mooduseid. Kuna aktsiaturg on väga muutuv ja avaldaja otsused täna ei pruugi toimida lapse huvides mitmete aastate pärast, siis peab kohus mõistlikuks anda nõusolek teatud tehinguteks kuni lapse 7. aastaseks saamiseni, peale mida on avaldajal võimalik otsustada, kas ta soovib nõusoleku taotlemist uuesti esitada ja mille esitamise korral on kohtul võimalik hinnata, kuidas on avaldaja suutnud täita eesmärgiks püstitatut ja lubatut ehk lapse tuleviku rahalist kindlustamist. Avaldaja taotletav luba ei saa ka hõlmata tervet meil kaardistatud aktsiatega ja investeeringute tegelevate instantside (nii pangad, kui interneti põhised investeerimised, s.o Isepankur.ee) juures igasuguste tehingute tegemiseks loa andmist ja sellest tulenevalt lähtub kohus lapse esindaja seisukohas esitatud tehingute loetelust, mille osas on võimalik luba anda.

Asjatundja arvamusena esitatud kirjalikust tõendist järelduvalt leiab kohus, et Swedbanki Fondiplaan võib olla pikemas perspektiivis kulukas hallata, mis võib tema tootlust vähendada ja seega üksnes sellele toetudes ei oleks investeerimine mõistlik, seda enam et hetkel juba kehtiva investeerimiskonto süsteemi muudatuste tõttu väheneb sellesarnaste kindlustuslepingute atraktiivsus. Arvamuse kohaselt on võimalik koostada ka Swedbanki Fondiplaani toote raames väiksema kuluga portfelli. Kohus hindab ka seda, et arvamuse kohaselt on avalduses esitatud investeerimisstrateegia kvaliteetne ja pigem konservatiivne. Kohtu hinnangul ainult selline peabki ja saabki olla strateegia, mida kavandatakse alaealise nimel tehingute tegemiseks. Ühtlasi on tõendist aga võimalik ka järeldada, et sugugi mitte kõikide avalduses loetletud instrumentide kasutamine ei oleks tulusaks investeerimiseks obligatoorselt vajalik ja sellest tulenevalt tõdeb kohus, et see, milliseid instrumente oleks ilmtingimata mõistlik ja vajalik kasutada soovitud eesmärgi (lapse tuleviku kindlustamise) saavutamiseks või kas nt. futuuritehingud ja hinnavahe lepingud pigem toodavad investeeringu kohta suuremat kaotust kui 40%, peab põhimõtteliselt saama selgeks lähima perspektiivina järgneva ca 6 aasta sees ja seetõttu annabki kohus nõusoleku teatud tehingute tegemiseks kuni lapse 7. aastaseks saamiseni.

Kohus peab võimalikuks anda avaldajale nõusolek Väärtpaberituru seaduse § 2 lg.1 p.1-7 loetletud väärtpaberitega selliste tehingute tegemiseks, mis on määratletud lapse esindaja 27.01.2011 esitatud seisukohas.

TsMS § 172 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Avaldaja poolt tõendi saamise kulude katteks kohtu deposiitkontole tasutud 300 eurot kuulub Kristjan Lepiku esitatud OÜ Tark Investor arves nr. 001 näidatud kontole väljakandmisele käesoleva määruse jõustumisel Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu.

Kohtunik:

/allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

Tea Toming

Kohtumäärus jõustus 05. märtsil 2011.a. Nooremreferent

Tea Toming