3-11-345/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-11-345

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-345 Haldusasi OÜ Collade kaebus siseministri 11.01.2011 käskkirja nr 1-3/7 tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale HkMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Sekretäril saata kohtumäärus teadmiseks kaebuse esitajale (esindaja kaudu). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8).

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siseministeerium avaldas 18.10.2010 Eesti Päevalehes teated ainuõiguse andmiseks avalikel konkurssidel „Sõidukite Narva maanteepiiripunkti sisenemise ja riigipiiri ootealade haldamise korraldamise ülesande üleandmine kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule“, „Sõidukite Koidula maanteepiiripunkti sisenemise ja riigipiiri ootealade haldamise korraldamise ülesande üleandmine kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule“ ning „Sõidukite Luhamaa maanteepiiripunkti sisenemise ja riigipiiri ootealade haldamise korraldamise ülesande üleandmine kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule“. Konkursside pakkumiskutse dokumentide (PKD) punkti

13.1 kohaselt tuli pakkumine esitada hiljemalt 15.12.2010 kell 10.00. Vastavalt PKD punktile

13.4 hankija PKD punktis 13.1 sätestatud tähtajast hiljem esitatud pakkumisi ei ava ja läbi ei vaata ning pakkumine tagastatakse pakkujale avamata kujul.

1.1. OÜ Collade esitas konkursil „Sõidukite Luhamaa maanteepiiripunkti sisenemise ja riigipiiri ootealade haldamise korraldamise ülesande üleandmine kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule“ endapoolse pakkumise 15.12.2010 kell 10.19. Ühtlasi esitas OÜ Collande 15.12.2010 ja 17.12.2010 selgitused pakkumise esitamise hilinemise kohta, põhjendades seda 15.12.2010 toimunud liiklusõnnetusega. Siseministri 08.12.2010 käskkirjaga nr 1-3/265 „Sõidukite Narva (I), Luhamaa (II) ja Koidula (III) maanteepiiripunkti sisenemise ja riigipiiri ootealade haldamise korraldamise ülesande üleandmine“ läbiviimiseks moodustatud komisjoni esimehe Rando Kruusmaa 20.12.2010 kirjaga nr 7-7/38-20 tagastati OÜ Collade pakkumine avamata kujul, kuivõrd pakkumine oli esitatud hilinemisega.

1.2. 30.12.2010 esitas OÜ Collade Tallinna Halduskohtule kaebuse tunnistada õigusvastaseks Siseministeeriumi tegevus avaliku konkursi „Sõidukite ooteala haldamise ning Luhamaa maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üleandmine“ raames OÜ Collade poolt esitatud pakkumise esitamise tähtaja ennistamata jätmisel ning pakkumise avamata jätmisel ja tagastamisel ning teha Siseministeeriumile ettekirjutus OÜ Collade pakkumise esitamise tähtaja ennistamise otsustamiseks ning tähtaja ennistamise korral pakkumuse vastu võtmiseks ning avamiseks. Tallinna Halduskohtu 31.12.2010 määrusega nr 3-10-3393 keelduti OÜ Collade kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastati kaebus selle esitajale Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 31 punkti 5 alusel.

1.3. Siseministri 11.01.2011 käskkirjaga nr 1-3/7 jäeti OÜ Collade 17.12.2010 taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata põhjusel, et haldusorganil on käesoleval juhul võimalus tähtaega üksnes pikendada. Samas ei ole pakkumiste esitamise tähtaja pikendamine põhjendatud, eriti pärast pakkumiste avamise tähtpäeva, kuivõrd see oleks olemuslikult vastuolus ausa pakkumismenetluse põhimõttega.

1.4. 08.02.2011 esitas OÜ Collade Tallinna Halduskohtule kaebuse siseministri 11.01.2011 käskkirja nr 1-3/7 tühistamise ning kaebuse esitaja taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõuetes. Kaebuse esitaja on seisukohal, et pakkumuse esitamise tähtaja ennistamata jätmisega on Siseministeerium oluliselt rikkunud kaebuse esitaja kui pakkuja õigusi. Juhul kui pakkumus on esitatud mõjuval põhjusel hilinemisega ning on taotletud pakkumuse esitamise tähtaja ennistamist, kuid tähtaja ennistamise taotlust ei ole rahuldatud, eksides muuhulgas oluliselt ka diskretsiooniõiguse rakendamisel, siis ei ole kaebuse esitajal võimalik ilma tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseta avalikul konkursil osaleda. Vaidlustatud haldusakt on vastuolus Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 34, kuivõrd vaatamata mõjuva põhjuse olemasolule on Siseministeerium jätnud pakkumise esitamise tähtaja ennistamata. Ka ei selgu vaidlustatud haldusaktist, kas haldusorgan on tähtaja ennistamise küsimust lahendanud, kuivõrd haldusakti põhjendustes on tuginetud HMS § 33 tähtaja pikendamise regulatsioonile.

II KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tulenevalt HkMS § 7 lõikest 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja oma rikutud õigustena märkinud avalikule konkursile esitatud pakkumise tähtaja ennistamata jätmise. Seega on käesoleval juhul vaidlusaluseks küsimuseks avalikule konkursile esitatud pakkumise esitamise tähtaja ennistamine haldusorgani poolt.

3. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist oli ka haldusasjas nr 3-10-3393 vaidlusaluseks küsimuseks kaebuse esitaja poolt konkursil „Sõidukite Luhamaa maanteepiiripunkti sisenemise ja riigipiiri ootealade haldamise korraldamise ülesande üleandmine kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule“ pakkumise esitamine tähtaja rikkumisega ning tähtaja ennistamine. Tallinna Halduskohtu 31.12.2010 määruses nr 3-10-3393 on kaebuse esitajale selgitatud, et Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määruse nr 303 „Erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ (edaspidi Kord) § 27 ja PKD p 13.4 sätestavad selgelt ja erandeid mittevõimaldavalt, et pakkumist, mis laekub pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva, ei avata ning see tuleb tagastada; Kord ei näe ette võimalust ennistada möödalastud pakkumise esitamise tähtaeg. Haldusmenetluse seaduses toodu regulatsiooni osas on kohus kaebuse esitajale selgitanud, et HMS eristab ühelt poolt menetlustähtaja ennistamist (HMS §

33 lg 5) ja teiselt poolt haldusorgani enda määratud tähtaja pikendamist (HMS § 34) ning menetlusõiguse üldise loogika kohaselt ei saa kohus ega haldusorgan ennistada enda määratud tähtaega, vaid üksnes pikendada.

4. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kuigi käesoleva kaebuse ese on erinev haldusasja nr 3-10-3393 esemest, pole kaebuse aluseks olevad põhilised asjaolud siiski muutunud (v.a faktiline asjaolu siseministri 11.01.2011 käskkirja andmisest). See tähendab, et ka kõnesolevas haldusasjas esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Puudub igasugune kahtlus, et kaebusel, milles vaidlustatakse küll kuupäevaliselt erinevat menetlustoimingut seoses OÜ Collade tähtaja ennistamise taotlusega, oleks eduväljavaateid võrreldes haldusasjas nr 3-10-3393 esitatuga. Juba praeguses menetlusstaadiumis on ilmselge, et kaebusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik mitte mingil juhul saavutada, kuivõrd kaebuse esitaja poolt haldusorganile esitatud tähtaja ennistamise taotluse lahendamine kaebuse esitaja soovitud viisil kehtiva õiguse kohaselt võimalik ei olnud. Tulenevalt HMS § 33 lõikest 5 võib haldusorgan enda määratud menetlustähtaegu oma algatusel pikendada. Vastavalt HMS § 34 lõikele 1 kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada.

5. Vastavalt HMS § 33 lõikele 1 kohaldatakse tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lõike

1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje (TsMS § 67 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 08.02.2005 määruses nr 3-2-1-140-04 selgitanud, et kui seadusega sätestatud protsessitähtaega saab ennistada, siis kohtu määratud tähtaega saab kohus pikendada. Käesoleval juhul puudub kahtlus, et PKD-s sätestatud pakkumiste esitamise tähtaja on määranud haldusorgan, mitte ei ole tegemist seaduses sätestatud menetlustähtajaga. Seega on kaebuse esitaja sisuliselt soovinud Siseministeeriumi poolt sätestatud menetlustähtaja pikendamist. Eelviidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruses on ühtlasi asutud seisukohale, et kuigi taotlus on sõnastatud tähtaja ennistamise taotlusena, tuleb seda lugeda tähtaja pikendamise taotluseks, kuivõrd tegemist on kohtu määratud tähtajaga kassatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks. Seega olukorras, kus haldusorgan lahendas tähtaja ennistamise taotluse tähtaja pikendamise taotlusena, ei tingi see vaidlustatud käskkirja õigusvastasust, kuivõrd on ilmne, et sisuliselt oli esitatud tähtaja pikendamise taotlus.

6. HkMS § 11 lg 31 punkti 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema asjaolud on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium on 22.06.2010 kohtumääruses nr 3-3-1-20-10 selgitanud järgmist: „Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HkMS §

11 lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada HkMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. /…/ Halduskolleegium märgib, et HkMS § 11 lg 31 p-le 5 eespool antud tõlgendus on kohaldatav ka juhul, kui kohus jätab kaebuse HkMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata või tagastab apellatsioonkaebuse HkMS § 33 lg 3 p 5 alusel, sest nimetatud sätetel on ühine eesmärk /…/.“ Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele, kuivõrd on ilmne, et kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik ei ole.

7. Vastavalt HkMS § 84 lg 4 punktile 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul on tasutud kaebuselt riigilõivu summas 28,75 eurot. Kuivõrd kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele põhjusel, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

8. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada ainuõiguse andmiseks korraldatud avalik konkurss „Sõidukite Luhamaa maanteepiiripunkti sisenemise ja riigipiiri ootealade haldamise korraldamise ülesande üleandmine kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule“ kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas vaidluses. Kuivõrd kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, siis puudub vajadus tagada esialgse õiguskaitse abinõuga kohtuotsuse täitmine. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

Lea Kuuse kohtunik