2-10-39216/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-39216

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-39216

Tsiviilasi

AS-i SEB Pank hagi Galina Kollo vastu 1502,44 euro ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1336,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252; asukoht

Tornimäe 2, 15010 Tallinn), esindaja Ervin Green, e-post

ervin.green@seb.ee;

kostja Galina Kollo

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i SEB Pank hagi Galina Kollo vastu.

2. Välja mõista Galina Kollolt AS-i SEB Pank kasuks 1502 (üks tuhat viissada kaks)

eurot ja 44 senti, millest moodustab põhinõue 1336,22 eurot, intress 103,34 eurot ning

18.10.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 62,88 eurot.

3. Välja mõista Galina Kollolt AS-i SEB Pank kasuks viivis 22% aastas põhinõudelt

1336,22 eurolt alates 19.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui

1273,34 eurot.

4. Jätta menetluskulud Galina Kollo kanda.

5. Välja mõista Galina Kollolt AS-i SEB Pank kasuks menetluskulud 319 (kolmsada

üheksateist) eurot ja 56 senti.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

2(5)

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused (tl 22-23)

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.02.2010 laenulepingu nr 2010003797, mille kohaselt

andis hageja kostjale laenu 24 305 krooni. Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intresse

osade kaupa annuiteetmaksetena alates 20.03.2010 kuni 20.02.2014 iga kalendrikuu

20. kuupäeval. Lepingujärgne intressimäär oli 22% aastas. Kuna kostja rikkus lepingust

tulenevat kohustust, siis edastas hageja 26.07.2010 kostjale teate lepingu erakorralise

ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 09.08.2010. Kostja nimetatud tähtajaks

võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja 10.08.2010 lepingu üles.

19.10.2010 seisuga (hagi kohtusse esitamise aeg) võlgneb kostja hagejale 23 507,97 krooni

(1502,44 eurot), millest 20 907,26 krooni (1336,22 eurot) on tagastamata laenusumma

(põhinõue), 1616,86 krooni (103,34 eurot) intress ja 983,85 krooni (62,88 eurot) viivis perioodi

eest 20.05.2010 kuni 18.10.2010. Hageja on lähtunud viivise arvestamisel lepingus fikseeritud

intressimäärast 22% aastas.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 1502,44 eurot ja lisanduv viivis

22% aastas põhinõudelt 1336,22 eurolt alates 19.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja lisas avaldusele koopia 22.02.2010 laenulepingust koos üldtingimustega (tl 25-30),

26.07.2010 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatest (tl 31), laenu maksete aruandest (tl 32)

ning viivise arvestusest (tl 33).

Kostja vastus hagile (tl 39-40)

Kostjale jääb arusaamatuks hageja käitumine olukorras, kus kostjale oli lubatud maksepuhkust,

kuid ometi lõpetati laenuleping ja nõuti kostjalt kogu võlgnevuse tasumist. Kostja teatab, et ei

ole end hageja eest varjanud, vaid on kogu aeg pangaga suhelnud ja neilt abi ning nõu küsinud.

Kostja on nõus sõlmima hagejaga kompromissi ja tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel.

Kostja märgib, et tema majanduslik olukord on väga raske. Samas lubab kostja, et garanteerib

pangale igakuise makse. Viimati tasus kostja hagejale võlgnevuse katteks 2010 augustis

1000 krooni, septembris 800 krooni ja oktoobris 750 krooni. Kahjuks ei ole kostjal võimalik

rohkem tasuda, kuna käesoleval ajal ei saa ta ka riigipoolset toetust. Kostja palub mõistlikku

suhtumist.

Kostja lisas vastusele koopia Eesti Töötukassa 27.09.2010 teatisest (tl 41).

Hageja seisukoht kostja vastuse osas (tl 48-49)

Hageja jääb hagis esitatud seisukohtade juurde ja ei nõustu kostjaga kompromissi sõlmima

arvestades kostja maksepraktikat. Mis puudutab kostjale maksepuhkuse lubamist, siis märgib

hageja, et kostja avaldas maksepuhkuse soovi 31.05.2010. Hageja teavitas kostjat, et tegemist on

juba võlas oleva lepinguga ning et peale kolmanda maksega võlgu jäämist ei ole hagejal muud

võimalust kui alustada võlgnevuse sissenõudmist kohtu kaudu. Hageja saatis kostjale võlgnevuse

teatised 27.04.2010, 11.05.2010, 21.05.2010 ja 10.06.2010, kuid tulemusteta. Samuti on hageja

sõlminud 22.02.2010 laenulepingu püsimaksega krediitkaardi võlgnevuse refinantseerimiseks,

näidates sellega tahet teha kostjaga koostööd.

Hageja menetluskulud (riigilõiv) on 5000 krooni (319,56 eurot).

Kostja täiendav seisukoht (tl 54-58)

Kostja majanduslik olukord halvenes 2010 maikuus, mil ta sai pangale tagasi maksta laenu

katteks vaid 61,90 krooni. Kostja pöördus olukorra lahendamiseks AS-i SEB Pank Tartu

osakonna poole, helistades laenuhaldur Olga Aleksejevale, kes palus kostjal kiirustada

3(5)

osamaksete tasumisega. Kostja vastas, et saab pangale tasuda augustis 1000 krooni ja et edaspidi

olukord tagasimaksete osas laabub. Hiljem suhtles kostja hageja esindaja Ervin Greeniga.

Selgusetu on seejuures, miks esitati nõue kohtusse, kui kostjale lubati maksepuhkust. Detsembri

lõpus maksis kostja pangale 1440 krooni novembri ja detsembri kuu eest kokku, kuid võlgnevuse

jääk ei ole vähenenud, vaid suurenenud, kuigi kostja lasi 07.06.2010 pangakaardi blokeerida.

Kostja leiab, et pank on tema suhtes käitunud ülekohtuselt. Esiteks ei teatanud laenuhaldur

kostjale, et vaja on kirjalikku avaldust maksepuhkuse vormistamiseks. Tagasimaksed jäid

tegemata perioodil 20.05.2010 kuni 30.08.2010, laekudes edaspidi korralikult, kuid hageja ei

nõustu kostjaga kompromissi sõlmima. Kostja hinnangul on teda ebaõigesti kohtusse antud.

Antud olukord on põhjustanud kostjale stressi ja südamehaiguse.

Kostja lisas vastusele täiendavalt väljavõtte pangatehingutest perioodil 01.03.2010 kuni

13.09.2010 (tl 59-60), hageja esitatud laenu maksete aruande koos kostja omapoolsete

selgitustega (tl 61) ja epikriisi koopia (tl 62).

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (tl 43-44).

2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS SEB Pank ja Galina Kollo sõlmisid 22.02.2010

laenulepingu

nr 2010003797

(tl 25-30).

Nimetatud

lepingu

näol

on

tegemist

tarbijakrediidilepinguga

võlaõigusseaduse

(VÕS)

§ 402

tähenduses,

mille

kohaselt

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1

sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Lepingu tingimustest nähtuvalt andis pank kostjale laenu 24 305 krooni (p 3.1) intressimääraga

22% aastas (p 4.1). Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa

annuiteetmaksetena alates 20.03.2010 kuni 20.02.2014 iga kalendrikuu 20. kuupäeval (p-d 4.3 ja

5.1).

3. Hageja on esitanud kohtule 22.02.2010 sõlmitud laenulepingu rikkumisest tulenevad nõuded.

Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,

taganeda lepingust või öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada

eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

4. VÕS § 416 näeb ette krediidilepingu ülesütlemise piirangud. Nimetatud sätte esimese lõike

kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos VÕS

§ 416 lg-s 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus

kokkuleppele jõudmiseks.

Kohtule esitatud laenu maksete aruandest (tl 32, 61) nähtub, et kostja hilines juba esimese

tagasimaksega 2010 märtsis kaks päeva ja et esimesed tagasimakse võlgnevused tekkisid 2010

4(5)

aprillis. Hageja on kinnitanud, et saatis kostjale võlgnevuse teatisi 27.04.2010, 11.05.2010,

21.05.2010 ja 10.06.2010. Hageja poolt kohtule esitatud laenulepingu erakorralise ülesütlemise

teate (tl 31) kohaselt oli kostja 26.07.2010 seisuga pangale võlgu laenu summas 927,13 krooni,

intresse 1314,67 krooni ja viiviseid 18,98 krooni, kokku võlgnevus 2260,78 krooni. Teates on

hageja andnud kostjale kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks hiljemalt

09.08.2010 koos avaldusega, et ta ütleb 10.08.2010 võlgnevuse tasumata jätmise korral lepingu

üles ja nõuab kogu laenusumma ennetähtaegset tagastamist. Samuti on hageja pakkunud

ülesütlemisteates võimalust läbirääkimisteks. Kuivõrd kostja oli osamaksete tagastamisega

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega, siis oli hagejal seadusest ja

lepingu üldtingimuste p-st 20.1 a) tulenevalt õigus poolte vaheline leping hageja makseviivituse

tõttu üles öelda. Kohus on tuvastanud, et hageja on järginud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise

tingimusi. Pooled on kinnitanud, et kõne all oli kostjale maksepuhkuse võimaldamine, kuid

tõendatud ei ole, et hageja ütles lepingu üles maksepuhkuse ajal.

5. Hagiavalduse ja laenu maksete aruande järgi võlgneb kostja hagejale 19.10.2010 seisuga

tagastamata laenusummana 20 907,26 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule

esitatud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega

vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja on märkinud täiendavas kirjalikus seisukohas

(tl 56) ja omapoolsetes selgitustes laenu maksete aruandele (tl 61), et maksis 2010 detsembris

pangale võlgnevuse katteks 1440 krooni ja 2011 jaanuaris 49,08 eurot. Samas on kostja esitanud

kohtule väljavõtte pangatehingutest perioodil 01.03.2010 kuni 13.09.2010 (tl 59-60), mis ei

kajasta väidetavaid tagasimakseid pangale. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 1336,22 eurot (20 907,26 krooni) tagastamata laenusumma (põhinõude) katteks.

Kohus märgib, et juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel teinud täiendavaid makseid oma

võlgnevuse osaliseks kustutamiseks, siis kuulub kostjalt väljamõistetav summa tehtud maksete

võrra vähendamisele.

6. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Hageja nõuab kostjalt intressi 1616,86 krooni väljamõistmist lepingu tingimuste p 4.1 ning

üldtingimuste p 15.3.1 ja 15.3.2 alusel.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames.

Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Lepingu p. 4.1 kohaselt on

pooled fikseerinud intressimääraks 22% aastas. Kostja on lepingut sõlmides sellise määraga

nõustunud. Laenu maksete aruandest nähtuvalt on kostja intressivõlgnevus 1616,86 krooni.

Hageja on arvestanud intresse kuni lepingu ülesütlemise päevani. Kostja ei ole võlgnetava

intressi suurust vaidlustanud. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt, siis on

hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks

välja 103,34 eurot (1616,86 krooni) intresside katteks.

7. Hageja nõuab laenusumma mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt viivist lepinguga ettenähtud

intressimääras üldtingimuste p 15.5 alusel. Viivise arvestuse (tl 33) kohaselt on viivist arvutatud

perioodi 20.05.2010 kuni 18.10.2010 eest ja lähtutud on viivisemäärast 22% aastas.

VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna 22.02.2010 sõlmitud lepinguga oli ette

nähtud kõrgem intressimäär (22% aastas) kui seadusjärgne viivisemäär (8% aastas), siis on

5(5)

viivise määraks 22% aastas. Kuivõrd kostja on olnud viivituses oma rahalise kohustuse

täitmisega, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise

määrale ega arvestusele, olles nõustunud hageja esitatud viivisenõudega. Seega on põhjendatud

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 62,88 eurot (983,85 krooni) perioodi eest

20.05.2010 kuni 18.10.2010.

8. Hageja on esitanud kohtule ka lisanduva viivise nõude ja palunud kostjalt välja mõista viivise

22% aastas põhinõudelt alates 19.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega

tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu

sõlmimine ajal, kui kostja oli töötu (tl 41, 61), ja seejärel lepingu mittekohane täitmine) ning

seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis 22% aastas

põhinõudelt 1336,22 eurolt alates 19.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus

põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega.

9. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 1502,44 eurot

(1336,22 eurot põhinõude, 103,34 eurot intressinõude ja 62,88 eurot 18.10.2010 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisenõude katteks). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja lisanduva viivise 22% aastas põhinõudelt 1336,22 eurolt alates 19.10.2010 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1273,34 eurot.

Arvestades kostja majanduslikku olukorda, märgib kohus selgituseks, et poolte kokkuleppel on

võimalik ka jõustunud kohtuotsuse täitmine osamaksetena, vältimaks sundtäitmisele lisanduvaid

täitekulusid, kuid selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks.

10. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162

lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

12. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi täielikult, mõistab kostjalt hageja kasuks välja

319,56 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagiavalduselt tasutud

riigilõiv 4250 krooni, kokku 5000 krooni).

Kohtunik