2-10-27243/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-27243

TARTU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2011, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-27243 Tsiviilasi Tiia Tomsoni hagi Ilme Loodi vastu kaasomandi lõpetamiseks Menetlustoiming menetluse lõpetamine; riigilõivu tagastamine; menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: Tiia Tomson hageja esindaja: advokaat Eve Laine (e-post eve.laine.001@mail.ee ) kostja: Ilme Lood Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Tiia Tomsoni loobumine hagist Ilme Loodi vastu kaasomandi lõpetamiseks ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-10-27243 menetlus.

2. Tagastada Tiia Tomsonile (konto nr XXXX AS-is Swedbank) pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 4250 krooni, s.o 271.62 eurot (Tiia Tomson tasus riigilõivu 8500 krooni 07.06.2010, viitenumber 2900072699).

3. Jätta menetluskulud Ilme Loodi kanda.

4. Välja mõista Ilme Loodilt menetluskulu 527.27 eurot (viissada kakskümmend seitse eurot ja kakskümmend seitse senti) Tiia Tomsoni kasuks.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata p-i 2 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

6. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 25.56 eurot.

2/3

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Tiia Tomsoni hagi Ilme Loodi vastu XXX Elvas asuva korteriomandi suhtes kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palus lõpetada kaasomandi järgmiselt: jätta kinnistu kostja ainuomandisse ja panna kostjale kohustus maksta hagejale välja ¼ mõttelise osas väärtus 75 000 krooni või müüa korteriomand avalikul enampakkumisel alghinnaga 300 000 krooni ja jagada saadud raha poolte vahel vastavalt nende osade suurusele (tlk 5-7, 14).

2. 18.11.2010 esitas hageja kohtule avalduse, milles palus järgmist: võtta hagist loobumine vastu, lõpetada menetlus, mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 10 250 krooni, tagastada pool tasutud riigilõivust summas 4250 krooni. Vaidlusalune kaasomand on müüdud ja pooltevaheline vaidlus sellega kohtuväliselt lahendatud. Reaalne arusaam kaasomandi lõpetamise otstarbekusest ning selleks vajalikest toimingutest jõudis kostjani alles kohtuistungil pärast kohtu paljukordseid selgitusi. Kostja nõustus kaasomandi lõpetamisega pärast hagi esitamist, seega tuleb tal kanda hageja menetluskulud – pool tasutud riigilõivust summas 4250 krooni ja õigusabitasu hagiavalduse koostamise ja kohtus esindamise eest koos käibemaksuga summas 6000 krooni (tlk 28-29).

3. 15.12.2010 vastuses leidis kostja, et õiged ei ole hageja väited, et kostja on põhjustanud hagi esitamise ning praeguseks ise nõude rahuldanud. Kostja ei nõustu sellega, et ta peab tasuma hagejale kõik menetluskulud. Ta on püüdnud täita hageja soovid kaasomandi kasutamise osas. Kostja on eakas inimene ning sissetulekuks on vaid pension. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. KOHTU SEISUKOHT

4. Vastavalt TsMS § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

5. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.

6. TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 4250 krooni (tlk 3).

7. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

8. 07.07.2010 vastuses ei võtnud kostja hagi õigeks. Kostja möönis, et pooled ei ole suutnud asja mõistlike kokkulepetega lahendada, ning teatas, et tal ei ole raha hageja osa omandamiseks ja hagis pakutud müügi alghinnaga ta nõus ei ole (tlk 16). Alles 02.08.2010 kohtuistungil leppisid pooled kokku, et kostja paneb kinnistu müüki (tlk 22). 21.10.2010 teatas hageja esindaja, et korteriomand on müüdud (tlk 24), ning hageja 18.11.2010 avaldusest nähtuvalt müüdi see hagiavalduses taotletust madalama hinnaga (tlk 29). Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus hagejaga, et sisuliselt on kostja

3/3

hageja nõude alles pärast hagi esitamist rahuldanud ning seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus peab vajalikuks märkida ka, et kuna kostjale kuulus vaidlusalusest kinnistust ¾ (tlk 8), kuulus talle ka selle müügist saadud rahast ¾ ning seega on kostjal täiendavaid rahalisi vahendeid lisaks pensionile.

9. TsMS § 1741 lg 1 alusel tuleb kindlaks määrata ka hüvitatavate menetlusekulude rahaline suurus. Käesoleva tsiviilasja hind on 75 000 krooni, millelt tuli RLS lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 8500 krooni; hageja on riigilõivu tasunud (tlk 3). Tegemist on TsMS § 138 lg-tes 1 ja 2, §-is 139 nimetatud menetluskuluga. Kuna kohus tagastas hagejale riigilõivust poole, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõiv 4250 krooni.

10. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja kulu on 6000 krooni. Hageja esindaja koostas ja esitas kaheleheküljelise hagiavalduse (tlk 5-7) ja avalduse hagist loobumiseks (tlk 28-29) ning osales pool tundi 02.08.2010 kohtuistungil (tlk 22). Vaidlus ei olnud mahukas ega õiguslikult keeruline. Seetõttu peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja kulu 4000 krooni ulatuses, mis tuleb kostjal hagejale täies ulatuses ka hüvitada.

11. Eeltoodust lähtudes ja kostja 3011.2010 kirjalikust seisukohast tulenevalt (kostja ei pidanud õigeks, et peab hagejale hüvitama kõik menetluskulud) tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu kokku 8250 krooni, s.o 527.27 eurot, nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik