3-10-2896/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.02.2011 Tallinn

Haldusasja number

3-10-2896

Haldusasi

V.A. kaebus Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 16.09.2010.a. käskkirja nr 479-dm tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: V.A.;

Vastustaja: Harku ja Murru Vangla, volitatud esindaja Merit Jõgi

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil ( videokonverentsi vormis) 24.01.2011

RESOLUTSIOON

1.HkMS § 26 lg 1 punkt 6 alusel jätta kaebus rahuldamata .

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

I ASJAOLUD

1.Murru Vangla valvuri Martin Kala 29.08.2010 ettekande nr 810 kohaselt suitsetas kinnipeetav V.A. 29.08.2010 kell 19.20 kinnipeetavate tualettruumis.Seletuskirjast V.A. keeldus.

2.29.08.2010 koostatud aktist selgituse andmisest keeldumise kohta nähtuvalt on V.A. keeldunud ettekandes nr 810 kirjeldatud fakti kohta selgituste andmisest. Samuti on aktist

2 nähtuvalt kinnipeetavat teavitatud sellest, et tema suhtes algatati ettekandes nr 810 kirjeldatud fakti alusel distsiplinaarmenetlus.

3.13.09.2010 koostati distsiplinaarmenetluse protokoll, millega V.A.t tutvustati 14.09.2010.a. V.A. keeldus distsiplinaarmenetluse protokollile alla kirjutamast.

4.Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 16.09.2010 käskkirjaga nr 479-dm määrati V.A.ele selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal suitsetamise eest, millega ta pani toime “Vangla sisekorraeeskirja” § 8.2 lg 2 nõuete rikkumise, Vangistuseaduse ( VangS) § 63 lg 1 p 4 alusel distsiplinaarkaristuseks 10 ööpäevaks kartserisse paigutamise.

5.V.A.e vaie Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 16.09.2010 käskkirja nr 479-dm kehtetuks tunnistamiseks jäeti Murru Vangla 02.11.2010 vaideotsusega 5-3/130-1 rahuldamata.

6.V.A. esitas 08.11. 2010 kaebuse halduskohtule.

II KAEBUSE MOTIIVID

7.Kaebuse väitel on vangla juhtkond distsiplinaarkaristuse määramisega rikkunud Põhiseadust, mille kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida ega inimvääritult kohelda.

8. Rikkumine on väidetavalt toime pandud 29.08.2010 kell 19.20, kuid kaebaja sel ajal ei suitsetanud Karistuse määramisel on peetud tõeseks valvuri ettekandes sisalduvat , kuigi karistuse määraja ise ei näinud, kas kaebaja pani toime temale süüks pandava rikkumise või mitte. Kaebuse väitel karistatakse olenemata sellest, kas rikkumine on kinnitust leidnud või mitte, sest usutakse vanglaametnikke, kes on eelnevalt asja kokku leppinud. Suitsetamine on toodud ettekäändeks selleks, et teda töölt eemaldada.

9.Valvur Martin Kala ettekandes toodu on seatud kahtluse alla väites, et M.Kalalt ei ole uuritud, kas ta nägi, mis marki suitsu kinnipeetav tegi või milline suits välja nägi. Vale on valvuri väide, et kui valvur sisenes, siisb liikus kaebaja akna juurde ja viskas midagi välja. Usutakse valvuri tahlikku valet ning kinnipeetava ütlustega ei arvestata, sest need seatakse ebaõiglaselt kahtluse alla. Seega ei pruugigi kaebaja vanglale enam seletusi anda ja kaebuse esitaja leiab, et ühelgi vanglaametnikul ei ole ka õigust enam temalt seletusi nõuda ning kaebuse väitel hakkab kaebaja vanglaga suhtlema vahendaja kaudu. Kaebuse väitel on enamik distsiplinaarkaristusi temale määratud põhjuseta.

III VASTUSTAJA SEISUKOHT

10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

11.V.A.ele distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane.Kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumine on VangS § 64 nõuete kohaselt läbi viidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud. Vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus.

12.Viited distsipliinirikkumise otsituse kohta seonduvalt tööga on asjakohatud. Kaebaja oli määratud abitöölisena tööle finantsja majandusosakonda 01.08.2010-01.11.2010.

3 13.Vaatamata kaebaja väitele, mille kohaselt ta WC-s suitsetanud ei ole, puudub vanglateenistusel kahtlus vanglaametniku ettekande õigsuse osas. Kinnipeetavate võimalike rikkumiste kohta ettekannete koostamine on osa vanglaametnike igapäevatööst ja vanglaametnikel ei ole põhjust koostada alusetuid ettekandeid. Ei ole ühtegi põhjendatud kahtlust selles osas, et vanglaametnik ei pruukinud olla kaebaja suhtes erapooletu.

14.Kaebaja selgitustest nähtuvalt peab ta ennast kannatanuks, keda vanglaametnikud taga kiusavad. Vastustaja kaebaja viidatud seisukohtadega ei nõustu. Distsipliinirikkumise toimepanemise hetkeks oli kaebajal 16 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis ei näita vanglaametnike poolset kaebaja tagakiusamist, vaid on pigem tunnistuseks kaebaja tahtmatusele järgida vangistusega seotud õigusakte.

IV KOHTU SEISUKOHT

15.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud nende seisukohtade kinnituseks esitatud tõendeid, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu..

16. Vangistusseaduse § 63 lg 1 sätestab:“ Käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 2) ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4)kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.“. Kaebuse esitajale on Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud “Vangla sisekorraeeskirja” § 8.2 lg 2 nõuete rikkumise eest vangistuseaduse § 63 lg 1 p 4 alusel määratud karistus distsipliinirikkumise eest, mis käskkirja kohaselt väljendus selles, et ta 29.08.2010 kell 19.20 suitsetas selleks mitte etttenähtud kohas ja ajal 1-2 osakonna WC-s. Vangistusseaduse § 67 sätestab kinnipeetava kohustused. Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav muu hulgas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju. Kaebuse esitajale on süüks pandud ülalviidatud vangla sisekorraeeskirja § 8.2 lg 2 nõuete rikkumist, mille kohaselt võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Murru Vangla direktori 07.05.2010 käskkirja nr 63”Murru Vangla territooriumil suitsetamise korra kehtestamine ja suitsetamiseks ettenähtud kohtade määramine” p 1.1 sätestab, et Murru Vangla territooriumil võib suitsetada vaid selleks ettenähtud kohtades. Suitsetamiseks ettenähtud kohad on vastavalt märgittatud. Kohas, mis suitsetamist lubava märgiga tähistatud ei ole, on suitsetamine keelatud. Murru Vangla direktori 09.07.2010 käskkirja nr 76 “Päevakavade kinnitamine” lisa 1 sätestab 1-2 osakonna kinnipeetavate päevakava, mille kohaselt on 1-2 osakonna kinnipeetavatel lubatud suitsetada jalutuskäikude ajal kell 06.55-07.25 ja 19.50-20.50. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et temale ei olnud eeltoodud õigusaktide nõuded teada.

17.VangS § 64 reguleerib distsiplinaarmenetlust ning sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus (lg1); kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi (lg2) ; distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades ( lg 3); distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. (lg 4).

4 Justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirjade § 97 kohaselt juhul, kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises, koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll, kuhu märgitakse osundatud paragrahvi lg 2 loetletud andmed, sealhulgas viide kinnipeetavalt võetud seletusele,sealhulgas sellele, kas isik tunnistab oma süüd või mitte, distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide rikutud õigusakti sättele, loetelu asjaoludest, millest peab selguma, milliste faktide ning tõendite alusel luges menetluse läbiviija süü tõendatuks, protokolli koostamise aeg, koostaja nimi ja ametinimetus, tunnistajate nimed. Seega on distsiplinaarmenetluse protokolli näol tegemist menetlusdokumendiga, mis sisaldab rikkumise lühikirjeldust ja kvalifikatsiooni, samuti märgitakse selles ära tõendid. Vangla sisekorraeeskirjade § 98 kohaselt lisatakse protokollile tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on käsitletaval juhul koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 21), sellele on lisatud valvur Martin Kala ettekanne ning akt selgituse andmisest keeldumise kohta.

18. Isikul on õigus õiglasele menetlusele distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistuse määramisel ning tal peab olema reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi kaitsta. Õiguste reaalse kaitse tagamiseks tuleb isikut teavitada, millistes rikkumistes teda süüdistatakse. VangS § 64 lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. VangS § 64 lg 2 esimesest lausest tuleneva kohustuse teavitada kohe kinnipeetavat distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse mõte on anda kinnipeetavale võimalus oma õiguste reaalseks kaitseks, sealhulgas asuda koheselt koguma tema kasuks rääkivaid võimalikke tõendeid. Vastupidine käitumine,s.o. hilinenult informeerimine loob põhjendatud kahtluse, et süüdistus on tagantjärele otsitud ning raskendab süüdistataval ennast kaitsta. Käesoleval juhul informeeriti kinnipeetavat kohe. Distsiplinaarasja materjalide hulgas on valvur Martin Kala ettekanne ( tl 22 ) ning akt selgituse andmisest keeldumise kohta ( tl 22 pöördel ), mille on allkirjastanud teavitaja M.Kala ning tunnistajana valvur Raivo Jõerand. Kaebuse esitaja oli seega teadlik temale süüks pandava rikkumise asjaoludest ja tal oli reaalselt võimalik esitada asjakohaseid seletusi ja vastuväiteid, mida kaebaja ei teinud.

19.Kaebuse esitaja väidab distsiplinaarmenetluse ühekülgsust, ent distsiplinaarmenetluse käigus ei ole ta esitanud vastuväiteid või tõendeid, mille arvestamata jätmine oleks põhjendamatu ning vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et distsiplinaarsüüteo toimepanemine kaebuse esitaja poolt on tõendatud ettekandega ning distsiplinaarmenetluse protokolliga. Kaebuse esitaja seletused distsiplinaarmenetluse järelduste põhjendatust ümber ei lükka. Kaebaja korduvalt esitatud väide, mille kohaselt distsiplinaarmenetluse dokumentide koostamine on toimunud tema tagakiusamiseks, on paljasõnaline. Asja arutamisel on V.A. kinnitanud, et ta nägi ettekande koostanud vanglaametnik M.Kala esmakordselt 29.08.2010. Kaebuse esitaja ei ole asja arutamisel toonud esile ühtki konkreetset asjaolu, mis seaks kahtluse alla vanglaametniku koostatud ettekande tõelevastavuse. Kaebaja on sealjuures seletanud, et temal on probleeme vanglaametnik R.Jõerannaga ja on leidnud, et viimatinimetatud ametnik ei saanud olla tema distsipliinirikkumise tunnistajaks, kuna kohapeal viibis vaid vanglaametnik R.Kala. Asjas esitatud dokumentidest ei nähtu, et R.Jõerand oleks tunnistajana märgitud ettekandes kirjeldatud rikkumise osas. Valvur Raivo Jõerand on tunnistajana allkirjastanud akti selgituse andmisest keeldumise kohta. Kaebuse esitaja on asja arutamisel kinnitanud, et distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitamise, seega ka nimetatud akti koostamise juures kõnealune valvur viibis. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi kaebaja väidab , et valvur R.Jõerand ei ole kaebuse esitaja suhtes erapooletu

5 ning kiusab teda taga, siis jäävad need väited paljasõnaliseks. Kaebuse esitaja ei ole eeltooduga seoses pöördunud julgeolekuosakonna poole või teavitanud vangla administratsiooni muul viisil tagakiusamisest.

20. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 sätestab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. Kuna VangS § 1.1 lg 1 tulenevalt kohaldatakse VangS-s ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades VangS erisusi, laienevad ülaltoodud HMS nõuded ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale. Kohus on eespool esitanud põhjendused, millele tuginevalt leiab, et haldusakt on nõuetele vastav määral, mis võimaldab tema kontrollimist ja haldusaktist arusaamist. Määratud distsiplinaarkaristus ei ole ebaproportsionaalne ega mittevastav vabadusekaotuse täideviimise eesmärgile, milleks VangS § 6 lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja varasema käitumisega.

21.Riigikohtu halduskolleegium on 15.03.2010 kohtuasjas nr 3-3-1-93-09 leidnud, et isiku õigusvastane kartseris hoidmine iseenesest ei ole inimväärikust alandav. Õigusvastane kartserisse paigutamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Kuna kaebuse esitaja suhtes distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kohaldamine on olnud õiguspärane, seejuures ei ole kaebuses väidetud täiendavate piirangute ja kannatuste kaasnemist, on põhjendamatu kaebuse väide distsiplinaarkaristuse määramisega kaebuse esitaja inimväärikuse alandamisest. Samuti ei ole kaebuse esitajat temale õiguspäraselt distsiplinaarkaristuse määramisega diskrimineeritud rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumust, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. 22.HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.HkMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole ja seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu .

Lea Kuuse kohtunik