2-10-31984/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11.veebruar 2011.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-10-31984 Tsiviilasi

T. T. esindaja R. M. T. T. elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:T. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx.xx-xx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx Seaduslik esindaja: R. M. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx.xx-xx alevik, xxxxx xxxxx xxxxxxx, töökoha aadress xxxx xx.xxx xxxxxx E-post: Kostja:T. T. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx-xx, xxxxxxx E-post: Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Välja mõista T. T. tagasiulatuvalt elatis alaealisele lapsele T. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ajavahemiku 05.07.2009 kuni 01.02.2011 eest 4141 (neli tuhat ükssada nelikümmend üks) eurot 02 senti.

2.Alates 01.veebruarist 2011 mõista välja T. T. elatis T. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) igakuiselt 223 (kakssada kakskümmend kolm) eurot 69 senti kuni T. T. täisealiseks saamiseni xx.xxxxxxxxxx xxxx.x. Elatis tuleb kanda R. M. nr. xxxxxxxxxxxxxx SEB Pank .

3. Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord

2 (4)

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 11.veebruarist 2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on R. M. T. T. xx.xxxxxxxxxx xxxx.a. sündinud poeg T. T. . Kooselu lõppemisel 2009.a. juunikuus jäi laps elama oma ema R. M. . Lapse isa T. T. ole sellest ajast alates lapse ülalpidamisest regulaarselt osa võtnud, elatisena saab käsitleda vaid kahte makset R. M. – 10.07.2009, summas 802.59 krooni ja 11.04.2010, summas 339.95 krooni. Pärast kooselu lõppu on T.T. lubadusi hakata last toetama, kuid hiljem on ta keeldunud oma poega rahaliselt toetamast. Seetõttu on R. M. seadusliku esindajana esitanud 05.07.2010.a. kohtusse hagiavalduse, taotledes kostjalt elatise väljamõistmist T. T. alates 2009.a. juulikuust igakuiselt 3500 krooni, millele lisandub tulumaks.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile (tl.71) tunnistab hagi, kuid soovib, et määrataks kindlaks lapse ja isa kohtumise ajad. Samas on kostja kinnitanud, et vastuhagi ta esitada ei soovi. Ka pärast seda, kui kohus on määranud tsiviilasja lahendamise kirjalikus menetluses, on kostja esitanud oma kirjalikud seisukohad (tl.105-107), millest nähtub tema soov nii lapsele elatist maksta kui lapsega suhelda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 403 lg 1 ja 440 lg 3 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna kostja on hagi õigeks võtnud ning nii hageja kui ka kostja on andnud kirjalikuks menetluseks nõusoleku. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on esitanud menetluses küll taotluse määrata koos elatise väljamõistmisega kindlaks ka isa ja lapse suhtlemise kord, kuid kohus ei pea võimalikuks kostja taotlust elatise väljamõistmise hagimenetluses menetleda esiteks seetõttu, et esitatud taotlus ei vastanud kohtule esitatavate menetlusdokumentide vorminõuetele. Teiseks ei pea kohus elatise ja vanema õiguste lapse suhtes määramise asja ühist menetlemist antud juhul otstarbekaks. Elatise nõue on olnud kohtu menetluses juba üle poole aasta ning vanema õiguste määramise menetluse alustamine samas tsiviilasjas pikendab menetlust veelgi, mis võib kahjustada alaealise lapse huve. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 120 lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada

3 (4) teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 3 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Sünnitunnistusega (tl.5) on tõendatud, et T. T. on sündinud xx.xxxxxxxxxx xxxx.a. ning tema vanemad on T. T. R. M. .

Hageja poolt on esitatud tõenditena ekspertiisi otsus nr. 475503 11.02.2009 (tl.6), mille kohaselt T. T. on tuvastatud raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. Tl.7 on OÜ M. tõend, millest nähtub, et T. T. saab iga 3 kuu tagant xxxxxxx Lastehaiglas taastusravi 2 nädalat korraga. Ta vajab lisaks igakuist lisataastusravi ujumise ja massaaži näol, mille kulud jäävad vanema kanda. Raske puude tõttu vajab laps igapäevast kõrvalabi, talle on ordineeritud ortopeedilised jalatsid (tl.8).

Hageja on esitanud tõendid oma eluasemega seotud kulude (tl.10-11) ja lapse lasteaiakulude (tl.12) kohta ning ostutšekid ja arved ning nende alusel koostatud kokkuvõtted kulutuste kohta lapse hügieenivahenditele, tervishoiule, riietele ja jalanõudele, toidule, abivahenditele, turvavarustusele, mööblile, mänguasjadele , lisataastusravile (tl.13-28). Seoses elukoha vahetusega pärast hagi esitamist (augustis 2010) on R.M. täpsustanud andmeid oma majandusliku seisundi kohta (tl.93). R.M. ja temaga koos elava lapse T. T. igakuine sissetulek on 701.31 eurot. Elamiskulud (üür, kommunaalkulud, elekter, telefon, digi-TV ja internet) moodustavad 174,39 eurot (tl.95-99), lasteaiamaks ca 30 eurot (tl.100, 101).

Hageja poolt esitatud kontoväljavõtetelt (tl.31-47) nähtub, et T. T. kandnud R. M. ajavahemikul 01.07.2009- 08.06.2010 kokku 29 789,95 krooni , kuid suur osa nimetatud summast on antud hoiule ning on R.M. poolt kas tagasi kantud või makstud T.T. . Elatisena käsitleb R.M. T.T. temale ülekantud rahasummadest 1142,54 krooni – 11.04.2010 üle kantud 339,95 krooni selgitusega „makse-lasteaed“ (tl.35) ning 10.07.2009.a. üle kantud 3000 kroonist selgitusega „telefoni arve“ pärast arve ja autolaenu tasumist ülejäänud summa 802.59 krooni. R.M. on laenu tagastamise kohustus SEB Panga ees (soovilaen), laenu jääk 05.01.2011.a. seisuga on 1 054,39 eurot (tl.102).

Kostja on esitanud kohtule tõenditena oma tarbijakrediidilepingu maksegraafikud ja kokkulepped lepingutingimuste muutmise kohta (tl.61, 108, 109), millest nähtub, et kuni 11.06.2012.a. on tal BIGBANK AS ees igakuine laenu tagastamise kohustus summas 2285,61 krooni (146,08 eurot). T.T. oma eluasemekulude tõendamiseks esitanud R. A. 2010.a. augustikuu üüriarve (tl.62), millest nähtub üüri suurus 2460 krooni, millele lisanduvad kõrvalkulud. Kokku kuulub arve alusel tasumisele 3264,68 krooni. Arve on esitatud M. L. , tl.63 on tõend, mille kohaselt on T.

T. M. L. 21.08.2010 abielus.

T.T. esitanud kohtule ka M. L. M. L. (tl.111, 112), millest nähtub, et nimetatud laste isa on

R. L. ema M. N. ). Seega kuigi kostja on käesoleval ajal laste emaga abielus, ei ole tal seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust nende laste suhtes.

4 (4) Eesti Töötukassa tõendi kohaselt (tl.68) on T.T. 06.09.2010 arvele võetud töötuna, kuid alates 18.09.2010 töötab T.T. B. E. A. S. (tl.110).

Hinnates esitatud tõendeid, on kohus seisukohal, et esinevad alused T. T. elatise väljamõistmiseks T. T. tagasiulatuvalt alates 05.juulist 2009, sest tõendatud on ülalpidamiskohustuse mittetäitmine alates 2009.a. juulikuust. Kohtupraktikas loetakse ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks ka elatise andmist ulatuses, mis ei rahulda lapse vajadusi. On ilmne, et 1142,54 krooni aasta jooksul ei võimalda katta lapse vajadusi. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et tema poolt alates 2009.a. juulikuust hageja kontole kantud rahasummad olid mõeldud ja ka kasutatud kostja arvete tasumiseks, mitte lapse ülalpidamiseks.

Kohus mõistab elatise välja hageja poolt taotletud ulatuses – 3500 krooni (223,69 eurot) kuus, lisamata elatisele tulumaksu, sest alates 01.01.2011 ei maksustata tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11 alusel elatist enam tulumaksuga. Kuna ka tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise saamine toimub pärast 01.01.2011, ei kuulu ka varem maksmata elatis tulumaksuga maksustamisele. Kohtu hinnangul on elatise suurus – 223,69 eurot - põhjendatud, arvestades, et T. T. näol on tegemist puudega lapsega, kelle kulutused tervise taastamisele on tavapärasemast suuremad. Kuna kostja ei ole esitanud elatise suurusele ka vastuväiteid, ei pea kohus vajalikuks analüüsida poolte varalist seisundit. Kohus arvestab, et vastavalt PKS § 102 lg 1 ja 2 ei vabane vanemad alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka oma muude kohustuste või varalise seisundi tõttu. Kohus võib elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) , vaid mõjuvatel põhjustel, milleks on vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine.

Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis alaealisele lapsele T. T. ajavahemiku 05.07.2009 – 01.02.2011 eest kokku 4141,02 eurot [3953,41 eurot (18 x 3500 = 63 000 – 1142,54 = 61857,46 krooni e.3953,41 €) + 187,61 eurot ajavahemiku 06.01.-01.02.2011 eest] ja edasiselt – alates 01.02.2011 223,69 eurot kuus kuni T.T. saamiseni.

Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

Epp Tombak

Kohtunik