2-09-53191/40 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-09-53191

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2011, Tallinn Tsiviilasi

M. V., B. V. ja T. V. hagi T. V. vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.11.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. V., B. V. ja T. V. apellatsioonkaebus

T. V. vastuapellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Apellatsioonkaebuse hind 4140 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 2558,51 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg 31.01.2011 Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad:

M. V. (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXX X, XXXXXXXX, XXXXX, XXXXXXXX),

B. V. (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXX X, XXXXXXXX, XXXXX, XXXXXXXX),

T. V. (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXX X, XXXXXXXX, XXXXX, XXXXXXXX) Hagejate B. V. ja T. V. seaduslik esindaja M. V. (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXX X, XXXXXXXX, XXXXX, XXXXXXXX),

M. V. esindaja vandeadvokaat Mati Maksing Kostja:

T. V. (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXX XXX X-X, XXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 2.11.2010 otsus M. V. hagis T. V. vastu elatise saamiseks osaliselt – osas, millega alates 1.07.2010 mõisteti elatis välja M. V. kasuks. Uue otsusega mõista kostjalt T. V.lt tütre B. V. ülalpidamiseks välja igakuuline elatis 2224 krooni (142,14 eurot) alates 3.11.2008 ja poja T. V. ülalpidamiseks välja igakuine elatis 2223 krooni (142,08 eurot) kuni 30.07.2010

M. V. kasuks ja alates 1. juulist 2010 laste B. V. ja T. V. kasuks kuni nende täisealiseks saamiseni.

2. Otsuse terviklik resolutsioon on järgmine:

2.1 Välja mõista T. V.lt M. V. kasuks tütre B. V. ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 2224 krooni (142,14 eurot) kuni tema täisealiseks saamiseni 24.09.2014 ja poja

T. V. ülalpidamiseks elatis 2223 krooni (142,08 eurot) alates 3.11.2008 kuni tema täisealiseks saamiseni 30.06.2010.

2.2 Välja mõista T. V.lt tütre B. V. kasuks igakuuline elatis 142,14 eurot (2224 krooni) alates 1.07.2010 kuni tütre täisealiseks saamiseni 24.09.2014.

2.3 Välja mõista T. V.lt poja T. V. kasuks igakuuline elatis 142,08 eurot (2223 krooni) alates 1.07.2010 kuni poja täisealiseks saamiseni 13.06.2017.

2.4 Määrata elatise maksmise tähtpäevaks iga kuu 15. kuupäev.

2.5 Menetlukud jätta kummagi poole enda kanda.

2.6 Kostja poolt Harju Maakohtu 6.01.2010 hagi tagamise määruse alusel makstud elatis tuleb resolutsiooni punktides 2. 1, 2. 2 ja 2.3 märgitud elatisest maha arvata.

3. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Pooltel on kaks ühist last: B. V., sündinud XX.XX.XXXX ja T. V., sündinud XX.XX.XXXX. Kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Üksikud maksed lapsele vajalikust suurema väärtusega eseme ostmiseks ei ole käsitletavad ülalpidamiskohustuse regulaarse ja piisava täitmisena. Samuti ei osale kostja mingil muul viisil laste igapäevases ülalpidamises. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 14.10.2008 summas 3000 krooni kuni 31.08.2010 ning alates 01.09.2010 kuni laste täisealiseks saamiseni 3601 krooni iga kuu 1. kuupäevaks. Hageja on arvestanud kummagi lapse kuluks keskmiselt 5690 krooni kuus.

Kostja vastuväited

Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus tasuma laste ülalpidamiseks elatist kummalegi 2175 krooni kuus alates esialgset õiguskaitset rakendavast kohtumäärusest 06.01.2010. Kostja ei nõustunud elatist maksma tagasiulatuvalt. Kostja on lapsi pidevalt üleval pidanud ja täitnud nõuetekohaselt vanemakohustust. Poolte abielulised suhted lõppesid 2009 suvel. M. V. asus elama 2009 suvel uue elukaaslase juurde. Lapsed jäid T. V. kasvatada. Kostja on ostnud ja koju toonud perekonnale iganädalased toidud, ostnud lastele vajalikke riideid ning tasunud hooldusja kommunaalteenustekulusid. Otse M. V. pangakontole kostja regulaarseid ülekandeid märkega elatis laste ülalpidamiseks teinud ei ole. Kostja vaidles vastu ka elatusraha suurusele. Hagis märgitud summa ühe lapse ülalpidamiseks kuus on ülepaisutatud ja tõendamata. Ühe lapse ülalpidamiseks on piisav 4350 krooni. Lisaks abielust sündinud kahele lapsele on kostja ülalpidamisel veel tema vanem poeg A. H.. A. ülalpidamiseks tasub kostja Hiiu Maakohtu otsuse alusel 1000 krooni kuus. Kostja orienteeruv töötasu P. on 12 000 krooni. Alates 2010 ei ole lisatöö tegemine enam lubatud. Kostja elab üürikorteris ja tasub üüri 2000 krooni kuus, millele lisanduvad hooldusja kommunaalteenused, kokku 3000 krooni kuus.

Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis T. V.lt M. V. kasuks välja elatusraha tütre B.

V. ülalpidamiseks igakuiselt 2224 krooni ja poeg T. V. ülalpidamiseks igakuiselt 2223 krooni alates 03.11.2008 kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatise maksmise tähtpäevaks määras kohus iga kuu 1. kuupäeva. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-3-07 ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tuginedes tunnistajate E. R. ja T. R. ütlustele, ei ole kostja lastele ülalpidamist viimase paari aasta jooksul piisavalt andnud. Tunnistaja E. R. ütluse kohaselt oli kostja 2 nädalat kuus tööl ning teist 2 nädalat teda kodus ei olnud. Kostja koju tulles lastele toitu ei toonud, on ostnud tütar B. mõned riideesemed ja koolikoti.

Hageja näidatud eluasemega seotud kulud summas 1240 krooni kuus lapse kohta ei ole põhjendatud. Arvestades, et elamut kasutab 5 isikut, tuleb elamuga seonduvad kulud jagada ka viie inimese vahel. Seega on tegelikult elamuga seonduv kulu lapse kohta 442 krooni. Lähtudes kõneeristuse väljavõttest on sideteenustega seotud kulud 400 krooni põhjendatud. Laste tervisekulusid summas 130 krooni kuus ei saa lugeda tõendatuks. Kohtule esitatud ravimite tutvustus ei tõenda laste poolt nimetatud ravimite kasutamist ega ka seda, et nende ravimite ostmiseks on üldse kulutusi tehtud.

Mõistlikuks kuluks ravimitele on 100 krooni kuus. Põhjendatud oli mõlema lapse hügieenitarvete kuluks umbes 300 krooni ning transpordikulu summas 105 krooni, mis on võrdne ühistranspordi 30 päeva pileti hinnaga. Muudeks kuludeks (mööbel, reisid jm) on põhjendatud vaid 300 krooni. Kulutuste osas toidule 1700 krooni, hobile 300 krooni, riietele 500 krooni ja koolile 300 krooni, poolte vahel vaidlus puudus. Seega on ühe lapse põhjendatud kuluks 4447 krooni kuus. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Hageja kättesaadav töötasu on 8200 krooni ja kostja töötasu 10 957 krooni. Samas on kostjal kohustus maksta elatist poeg A. H. ülalpidamiseks 1000 krooni kuus. Seega on põhjendatud, et laste ülalpidamiskulud kannavad pooled võrdsetes osades ning kostja on võimeline andma kahele lapsele elatist 4447 krooni kuus. Elatise väljamõistmine suuremas summas (tulumaksu lisamine 933,87 krooni) võib osutuda kostjale liialt koormavaks ning kahjustada tema tavalist ülalpidamist, sest arvestada tuleb ka seda, et kostja on kohustatud maksma hagejale elatise võla.

PKS § 70 lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on esitanud elatise nõude maksekäsu kiirmenetluses 14.10.2009. Kostja ei ole vaidlusalusel perioodil (14.10.2008 kuni jaanuarini 2010) hagejale elatist maksnud, v.a. kolmel korral kokku 3000 krooni. Seega oli põhjendatud hageja nõue välja mõista elatis tagasiulatuvalt.

Kostja poolt makstud 3000 krooni tuleb arvestada 20 päeva elatise katteks, seega kuulub elatis väljamõistmisele alates 03.11.2008. Samuti tuleb elatise võlgnevuse tasumisel arvestada maha alates 06.01.2010 hagi tagamise määruse täitmiseks tasutud elatusraha.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata, välja arvatud nõudes mõista elatis välja tagasiulatuvalt 1 aasta. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja esialgses hagiavalduses nõudis hageja kostjalt elatise maksmist kummagi lapse kohta summas 3000 krooni kuus ja seda kuni 31.08.2010. Pooled vaidlesid kummagi lapse igakuiste vajaduste üle. Maakohus leidis, et ühe lapse ülalpidamise kulud kuus on 4447 krooni, sh 442 krooni eluasemekulud.

Hageja hinnangul olid eluasemekulud 1240 ja kostja hinnangul 800 krooni. Kohus on hinnanud laste vajadusi selles osas erinevalt mõlemast poolest, sh madalamaks summast, millega kostja on nõustunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 4 teise lause kohaselt ei või kohus üldjuhul hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest. Käesoleval juhul ei ole kohus juhtinud poolte tähelepanu sellele, et ta võiks laiendada vaidlust laste vajalike kulutuste üle väljapoole neid piire, mis on seadnud vaidlusele pooled. Lisaks tuleb kostja avaldust iga kululiigi kohta käsitleda kui omaksvõttu TsMS § 231 lg 2 tähenduses.

Hagejal ei olnud pärast kostja vastuse saamist enam vajadust tõendada laste eluasemekulusid kuni summani 800 krooni, küll aga võis hageja tõendada suuremaid kulutusi. Seega elatise nõuet perioodil kuni 31.12.2010 tuli maakohtul lugeda kummagi lapse eluasemekuludeks vähemalt 800 krooni kuus. Korrigeerides selles osas maakohtu tuvastatud kulu ühe lapse kohta kuus, saame vastavaks kuluks 4805 krooni (4447 - 442 + 800). Tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel maksustatakse tulumaksuga elatis, mida füüsiline isik saab kohtulahendi või notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseadusele.

TuMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on tulumaksumäär 21%. Seega saab hageja 3000-kroonisest kohtu välja mõistetud elatisesummast laste ülalpidamiseks kasutada 21% võrra väiksemat rahasummat, s.t 2370 krooni. Selline summa moodustab 49,3% summast 4805 krooni. Maakohus on jätnud aga tulumaksuseaduse eelviidatud normid käesoleva vaidluse lahendamisel põhjendamatult kohaldamata, millega rikkus TsMS § 438 lg 1. Kokkuvõtvalt on hageja näidanud, et perioodi osas kuni 31.08.2010 tuli hagi tervikuna rahuldada. Hageja suurendas 15.09.2010. aasta täpsustuses haginõuet ja palus alates 01.09.2010 mõista kostjalt välja kummagi lapse ülalpidamiseks senisega võrreldes suurem summa 3601 krooni (230 eurot).

Hageja esitas põhjaliku ülevaate ühe kuu kuludest ning kõrvutas seda oma varasemate väidete, kostja väidete ning tõenditega. Maakohus on jätnud analüüsimata ja vaidluse lahendamisel arvestamata hageja esitatud tõendid ega põhjendanud, miks ta hageja tõenditega ei arvesta.

Eluasemekuludest on maakohus võtnud arvesse ainult sellised püsikulud, mis on seotud eluaseme üksikute kommunaalteenustega varustamisega. Hageja on põhjendanud ja tõendanud, et lapsega seotud eluasemekuludeks on 1240 krooni. Transpordikuludeks luges maakohus vaidlustatavas otsuses Tallinna ühistranspordi kuupileti hinna. Maakohus jättis sealjuures tähelepanuta, et hageja ja lapsed ei ela Tallinnas, s.t lastel ei ole võimalik kasutada Tallinna ühistransporti oma igapäevaste sõitude tegemiseks. Hageja ja laste elu on korraldatud sel viisil, et hageja kasutab autot nii enda kui laste transpordivahendina, millest tulenevalt on põhjendatud ja vajalik transpordikulu ülele lapsele 281,54 krooni. Lastega seotud muude kulude osas on maakohus jätnud tähelepanuta, et nn muud kulud hõlmavad lisaks igakuistele kuludele ka pikema perioodiga seotud kulutusi. Maakohus on küll nimetanud kulutusi seoses mööbliga, aga ei ole näidanud, millises osas saab siis pidada selliseid kulutusi põhjendatuks. Hageja on selle kululiigiga hõlmanud ka kulutused reisidele, mida maakohus vaidlustatavas otsuses ei käsitle. Ravimikulude osas jääb hageja samuti oma seniste seisukohtade juurde.

Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Vastuapellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

T. V. palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis T. V.lt välja elatise laste ülalpidamiseks alates 03.11.2008 ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega mõista T. V.lt elatis Tarvo ja B. V. ülalpidamiseks välja alates hagi tagamise määrusega sätestatud tähtajast 01.01.2010 summas 142,14 eurot (2224 krooni) kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jagada ja välja mõista vastavalt seadusele. Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata, et kostja on nii hagejaga kooselu ajal kui selle järel lastele regulaarset ülalpidamist võimaldanud. Kohus on vääralt tõlgendanud PKS § 100 lg 2. Väär tõlgendus tuleneb eelkõige kohtulahendis arvesse võtmata asjaolust, et T. V. elas kuni 2009. lõpuni XXXXXXXX XXXX X koos lastega, mitte eraldi ning osales regulaarselt laste ülalpidamisel ja igapäevaste kulude kandmisel. Kuna pooled elasid ühisel aadressil ning majandasid ühises majapidamises koos, polnud kostjal põhjust teha M. V.le rahaülekandeid selgitusega ”elatis laste ülalpidamiseks”. Kooselu ajal ei ole elatise ülekandmine kooselava abikaasa pangakontole tavapärane käitumine, sest kooselu ajal kasvatavad abikaasad lapsi ja majandavad reeglina ühiselt.

T. V. on esitanud oma pangakonto väljavõtte, mille põhjal on võimalik hinnata, et ta on teinud

M. V.le regulaarselt rahaülekandeid erinevate selgitustega. Lisaks on esitanud ostutšekke ja arveid, mis kinnitavad tema osalemist laste ülalpidamisel. Kohus ei ole ühtki kostja poolt kohtule esitatud tõendit hinnanud. Kohus on kaevatavas otsuses hinnanud tunnistajate E. R. ja T. R. ütlusi usaldusväärsetena. Tunnistajad E. R. ja T. R. on aga M. V.ga koos elavad vanemad, kes on M. V. kohtuvaidluse lahenemisest isiklikult huvitatud, mida nad on ka kinnitanud. Tegemist on kallutatud ja erapoolikute tunnistajatega, kelle ütlused ei ole usaldusväärsed.

T. V. töötab XXXXXXXXXXXX ja riigitöötajana saab palka iga kuu 12-ndal kuupäeval. Seetõttu palub kostja muuta ka maakohtu otsusega määratud elatise maksmise kuupäev selliselt, et T. V.l oleks võimalik tasuda elatis iga kuu 15-ndaks kuupäevaks.

Vastus vastuapellatsionkaebusele Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 02.11.2010 otsust tuleb tühistada osaliselt - osas, millega alates 1. juulist 2010. a. mõisteti elatis välja M. V. kasuks ja algusaja osas. Selles osas on võimalik teha uus otsus. Muus osas on otsus seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud põhjendustel. Kuna kolleegium nõustub ülejäänud osas maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg 6 korrata. Hagi on esitatud lastele elatise saamiseks ajavahemiku eest alates 3.11.2008 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kooskõlas alates 1.07.2010 kehtiva PKS § 210 lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega tuleb elatise väljamõistmise üle kuni 30. juunini 2010. a. otsustada vana PKS alusel ja alates 1.07.2010 uue PKS alusel.

Kuni 1.07.2010 tuleb elatis välja mõista tuginedes PKS §-le 60 lg 1 ja 61 lg 1 ja peale 1.07.2010 uue perekonnaseaduse alusel. Maakohus on õigesti selles osas kohaldanud materiaalõiguse norme. Täpsustatud hagiavaldus on esitatud 15.09.2010, kus on märgitud hagejaks alaealiste laste vanem M. V. (t.l.148). Ka maakohus on otsuses märkinud hagejaks alaealiste laste seadusliku esindaja M. V.. 1.07.2010 jõustunud PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Sellist nõudeõigust ei ole 1.07.2010 jõustunud perekonnaseaduses ette nähtud ka alaealise lapse vanemale.

Kuna ülalpidamist saama õigustatud isikuks on alaealine laps, saab kohtule oma õiguste kaitseks hagi esitada vaid alaealine laps ise. Riigikohus on lahendis 3-2-1-85-10 leidnud, et kui hagimenetluses esindab hagejat esindaja, tuleb TsMS § 363 lg 3 esimese lause järgi hagis märkida ka esindaja andmed. Kohtus esindamisele tuleb TsMS § 217 lg 4 järgi kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut. TsÜS § 116 lg 1 järgi võib esindaja teha tehingu otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest.

Kolleegiumi arvates saab viidatud sätetest koosmõjus järeldada, et esindaja saab ka kohtumenetluses teostada esindatava tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi, sh esitada hagi, üldjuhul otseselt esindatava nimel, kuid esindatava esindusõigus võib tuleneda ka menetlustoimingu tegemisega seotud asjaoludest, sh hagiavalduse sisust ja sellele lisatud dokumentidest. Seejuures peab nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks.

Ülaltoodust tulenevalt saab kohus lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel, ja esindajal on esindusõigus. Seejuures tõendab seadusliku esindaja esindusõigust TsMS § 221 lg 1 järgi dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek. Ülalviidatud sätetest järeldas Riigikohtu tsiviilkolleegium, et kui elatisehagi, v.a lahutatud abikaasa elatisehagi, on esitatud enne 1.07.2010, saab kohus 1.07.2010 jõustunud PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 1.07.2010 elatise välja enne 1.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel.

Alates 1.07.2010 tuleb PKS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada 1.07.2010 jõustunud perekonnaseadust ning mõista elatis välja 1.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse sätete alusel. Alates 1.07.2010 kohaldub elatise väljamõistmisele sel päeval jõustunud PKS ja kohaldada tuleb selle seaduse 8. peatüki 1. jao sätteid. Alates sellest ajast on elatist õigustatud nõudma alaealine laps, mitte tema vanem (PKS § 97 p. 1), ja maakohus mõistis seega sellest ajast alates ebaõigesti elatise kostjalt välja laste ema kasuks. Selle formaalse vea saab apellatsioonikohus parandada, mõistes elatise välja laste kasuks, sest endiselt on last kasvataval vanemal õigus esitada lapse esindajana hagi teise vanema vastu elatise väljamõistmiseks (PKS § 120 lg. 4).

Eeldada tuleb, et M. V. soovis hagi esitades, et ka uue PKS jõustumisel oleks kostja poolt lastele elatise maksmine tagatud. Seega on hagejateks antud asjas peale 1.07.2010 B. V. ja T. V. ja nende seaduslikuks esindajaks nende ema M. V.. Kostjale on olnud hagiavalduse järgi arusaadav, et tema vastu esitati hagi alaealiste laste ülalpidamiseks elatise saamiseks. Seega on võimalik hagejatena kaasata menetlusse ka B. V. ja T. V.. Maakohus on asjaolud tuvastanud õigesti, kõigile esitatud tõenditele hinnangu andnud ja sellest tulenevalt elatise suuruse ka põhjendatud ulatuses välja mõistnud.

Samuti on õigesti tuvastatud vanemate võimalused. Maakohus on küll transapordikulutuste osas teinud põhjendamatu viite kulutustele ühistransapordi kasutamisel Tallinna linnas, kuid see ei mõjuta kolleegiumi arvates väljamõistetava elatise suurust. Hageja on tõendanud tunnistajate ütlustega, et kostja ei ole lastele ülalpidamist piisavalt andnud 2008 sügisest. Kostja ei ole tunnistajate ütlusi ümber lükanud. Alates 01.01.2011 jõustunud tulumaksuseadusesse tehtud muudatuste kohaselt ei ole elatis seda saavale vanemale enam tulumaksuga maksustatav.

Seega jääb nimetatud ajast kogu kostja poolt makstav elatis lastele. Apellatsioonkaebuse väited tulumaksu tasumise kohustuse kohta ei anna kolleegiumi arvates alust väljamõistetud elatiste suurust muuta. Maakohus on arvestanud ka kostja võimalustega elatist maksta. Mõistlik on elatise tasumise päevaks määrata 15. kuupäev, s.o. peale kostja palgapäeva. Ülaltoodu alusel tuleb jätta nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Reet Allikvere Ülle Jänes

Ulvi Loonurm