3-10-1678/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-10-1678

Haldusasi

N.S.. kaebus

Menetlustoiming

Kaebuses

sisalduvate

taotluste

lahendamine,

kaebuse

tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks.

2. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi

korras esindaja määramiseks.

3. Tagastada N.S. kaebus HKMS § 11 lõike 31 p 5 alusel.

4. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse punktide 1, 2 ja 3 peale võib 10 päeva

jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

Tallinna

Halduskohtu kaudu (HKMS § 91 lg 3, § 94, § 11 lg 8, § 471 lg

2 ja 3).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtule saabus 30.06.2010 N.S.. venekeelne kaebus koos lisadega ja venekeelsete

taotlustega menetlusabi saamiseks kaebuse tõlkimiseks ja riigilõivust vabastamiseks ning riigi

õigusabi saamiseks.

2. 25.10.2010 määrusega jättis kohus rahuldamata kaebuse esitaja taotluse menetlusabi (kaebuse

tõlkimise kuludest vabastamine) saamiseks ning ühtlasi jättis kohus kaebuse käiguta, andes kaebuse

esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

3. 06.11.2010 saabus kohtule N.S.. kaebuse eestikeelne tõlge koos eestikeelse taotlusega riigi õigusabi

saamiseks, taotledes riigilõivu tasumisest vabastamist kui ka esindaja määramist, et parandada ning

täiendada kaebust. Lühidalt ei ole N.S.. rahul sellega, et ta ei saanud korterit aadressil Tallinn

xxxxxxxxx erastada, üürileping lõppes, üürileandja asenduspinda ei andnud ja ta kuulus korterist

väljatõstmisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Vastavalt HKMS § 11 lõikele 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle

seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lõige 31 punkti 5 alusel. Nimetatud sättest

tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla

halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

5. HKMS § 7 kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või

toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Isikul puudub ilmselgelt halduskohtu

poole pöördumise õigus, kui isikul ei saa ilmselgelt olla seda subjektiivset õigust, mille kaitset ta

kohtust otsib. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul ilmne, et kaebuse esitajal ei saa olla kaebuses

näidatud

kahju

hüvitamise

nõudeõigust.

Kaebuses

on

märgitud

kolm

vastustajat:

Justiitsministeerium, Pirita Linnaosavalitsus ja Harju Maavalitsus. Kaebusest on aga näha, et kaebajal

on etteheiteid kohtulahendite osas. Kohtulahendeid saab vaidlustada vastavates menetlusseadustikes

ettenähtud korras. Riigikohtu otsust ei saa enam edasi kaevata. On näha, et kõik lahendid, millele

kaebaja on viidanud, on jõustunud. Nii on jõustunud kohtuotsusega (Riigikohtu 26. oktoobri 2009

otsus nr 3-2-1-85-09) on tuvastatud, et V. B. üürileping xxxxxxxxx kasutamiseks lõppes seoses

tähtaja saabumisega ning kohtuotsusega kohustati V. B. ja N.S..t xxxxxxxxx asuva eluruumi ja

abihoonete vabastamiseks selliselt, et kui nad keelduvad eluruumi ja abihooneid vabatahtlikult

vabastamast, siis tõsta nad märgitud ruumidest välja. Samuti, et kuna N. S. ei olnud üürilepingu

pooleks, ei laiene talle üürilepingust tulenevad üürniku õigused ning hoonestusõiguse lepingu p-

st 11.2 tulenevad õigused (vt käesoleva otsuse p 21). Seetõttu ei ole kostjal II õigust nõuda eluruumi

omandisse andmist hagejalt ega kahju hüvitamist hagejalt ja kolmandalt isikult.

6. Riigikohtu 07.06.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-36-06 oli kaebuse esitajaks M. B.. Selles

kohtuasjas leidis kinnitust, et M. B. ei ole vaidlustanud Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 1993. a

otsust erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja kohta. Riigikohus leidis, et eluase Tallinnas

xxxxxxxxxx, mille üle siin vaidlus käib, erastamisele ei kuulu ja see oli juba teada alates nimetatud

Riigikohtu otsuse tegemisest.

7. Riigikohus on öelnud, et N. S. ei ole õigust teostada xxxxxxx korteri osas üürniku õigusi. Seega ei

ole tal õigust nõuda eelnimetatud üüripinna kasutamise õiguse lõpetamise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist ega asenduspinda. Halduskohtul ei ole aga pädevust anda tsiviil- või haldusasjades

jõustunud lahenditele hinnangut, veel vähem neid muuta. Kaebuse esitajat puudutav vaidlus on juba

kohtute poolt lahendatud ja asjaolu, et kaebajale need lahendused ei meeldi, ei anna talle alust esitada

samadel alustel kahju hüvitamise nõue ja kogu vaidlust sisuliselt uuesti alustada.

8. Teine õiguskaitsevahend rahulolematuse korral kohtulahenditega sisaldub riigivastutuse seaduse

§-s 15: kui isik leiab, et kohtu tegevusega on talle tekitatud kahju. Seejuures on sellise

õiguskaitsevahendi teostamiseks konkreetne alus: riigivastutuse seaduse § 15 lõike 1 kohaselt võib

isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes

juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

9. Ei asja materjalidest ega ka kaebaja väidetest nähtuvalt sellist kuritegu tuvastatud ei ole. Tegemist

peab olema jõustunud kohtulahendiga, millega kohtunik on mõistetud süüdi õigusmõistmisalases

kuriteos. Kohus saab aru kaebuse täiendusest nii, et kaebaja on esitanud Harju Maakohtu kohtuniku

Mai Graubergi suhtes kuriteoteate (viidanud on kriminaalasja numbril 08730000341). Jõustunud

kohtulahendit kohtunik Mai Graubergi poolt toime pandud õigusmõistmisalase kuriteo suhtes ei ole.

Niisamuti ei ole õigusmõistmisalases kuriteos süüdi mõistetud teisi kaebaja poolt viidatud

kohtulahendite tegemisel osalenud kohtunikke. Seega on kaebus kohtu tegevusega tekitatud kahju

hüvitamise suhtes ilmselgelt perspektiivitu.

10. Kaebuse tekstist on näha ka, et kaebuse esitajal on etteheiteid ka kohtutäitur Kaire Põltsi

tegevusele väljatõstmistoimingute tegemisel. Selle nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse. Tõsi, kohtutäitur on küll vabakutseline, kuid siiski riigivõimu esindaja ehk avaliku võimu

kandja. Vastavalt HKMS § 3 lõikele 2 ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Seega tuleb see nõue HKMS § 11

lg 4 alusel pädevuse puudumise tõttu tagastada. Siinjuures juhib kohus tähelepanu ka sellele, et riik

vastustab kohtutäituri tekitatud kahju eest vaid erandjuhul. Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1 kohaselt

vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses

sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud

kahju eest. Kohtutäituri seaduse § 9 lõike 6 kohaselt juhul kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud

kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku

vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda, seejärel riik.

Kojal ja riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest

vastutava isiku vastu. Riik võib tagasinõude esitada ka koja vastu. Seega kui kaebaja soovib esitada

kahju hüvitamise nõuet kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju osas, tuleb seda teha esiteks hagiga

Harju Maakohtusse ja teiseks suunata kohtutäituri vastu, mitte riigi vastu.

11. Kohus tagastab küll kaebuse kohtute ja kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju osas, ent märgib,

et kui kaebaja sooviks on saada munitsipaal- või sotsiaaleluruum, siis peab kaebaja esmalt vastava

taotlusega pöörduma pädeva haldusorgani poole ning keelduva otsuse korral on kaebuse esitajal

vastavalt HKMS § 9 lõikele 2 õigus vaidlustada see 30 päeva jooksul halduskohtus.

12. Kuna kaebus tuleb tagastada, jätab kohus rahuldamata esitatud taotluse riigi õigusabi

saamiseks.

Kadriann Ikkonen

kohtunik