2-10-56402/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-56402 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi M M vastu võla nõudes Hagi hind 511,99 eurot (8 010,92 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS SEB Pank (endine AS SEB Eesti Ühispank ); Hageja esindaja: Kaidi H (XXX); Kostja: M M (isikukood XXX, aadress XXX) Resolutsioon 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista M M’ilt võlgnevus 573,44 EUR (viissada seitsekümmend kolm eurot ja 44 senti) AS SEB Pank kasuks. 3. Välja mõista M M’lt AS SEB Pank kasuks viivis 16% aastas põhinõudelt (511,99 eurolt) alates 11.11.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Välja mõista M M’ilt menetluskulu 115,04 EUR (ükssada viisteist eurot ja 04 senti) AS SEB Pank kasuks. Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

2 hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva võla summas 8 972,44 krooni, millest põhiosa on 8 010,92 krooni, intress on 509,87 krooni ja viivis 451,65 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis määras 16% põhinõudelt (8 010,92 kroonilt) aastas alates 11.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulud.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 20.12.2010.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus olevate väljastusteadetega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

3 TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 2 550 krooni järgmiselt: (750 krooni riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses ja 1 800 krooni riigilõiv hagimenetluses). Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu kostjalt väljamõistmiseks, kuna AS SEB Pank maksekäsu kiirmenetluse avaldus M M vastu tsiviilasjas nr 2-10-40116 jäeti läbi vaatamata. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 115,04 eurot (1 800 krooni).

Tiia Mõtsnik Kohtunik