3-09-1640/54 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1640 Haldusasi Oleg Pjatnitski kaebus Tallinna Vangla 04.03.2009 otsuse nr 1-13/10401 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebuse esitaja 27.03.2008 taotlus lubada tal omada vangistussektsioonis kitarri Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Oleg Pjatnitski Vastustaja – Tallinna Vangla Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 03.03.2010 otsus Asja läbivaatamise kuupäev

3. veebruar 2011. a

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta Tallinna Halduskohtu 03.03.2010 otsuse haldusasjas nr 3-09-1640 põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14. märts 2011. a. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg

2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.04.2008 registreeriti Tallinna Vanglas kinnipeetav Oleg Pjatnitski 27.03.2008 taotlus lubada tal kasutada Tallinna Vangla vangistussektsioonis kitarri, mis pandi kinnipeetavate isiklike asjade lattu 22.11.2007 pärast O. Pjatnitski ümberpaigutamist Ämari Vanglast.

Taotluses põhjendati vangistussektsioonis isikliku kitarri kasutamise soovi: 1) vaba-aja veetmise ning usuliste vajaduste rahuldamisega (psalmide laulmine, palvete saatmine); 2) musikaalsete teadmiste parandamisega, teadmiste vene muusikakultuurist täiendamisega ning kitarri kasutamisega abivahendina laulutekstide koostamisel;

3-09-1640 2(6)

Tallinna Vangla 09.05.2008 vastusega nr 1-13/10953-1 jäeti O. Pjatnitski taotlus rahuldamata.

Tallinna Halduskohtu 17.02.2009 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-1511 tühistati Tallinna Vangla 09.05.2008 otsus nr 1-13/10953-1 ning kohustati vanglat kaebuse esitaja eelnimetatud taotluse uuesti läbi vaatama. Halduskohus leidis, et oluliste puuduste tõttu haldusakti motiveeringus ei ole vangla diskretsiooniotsus kontrollitav.

2. Tallinna Vangla vaatas O. Pjatnitski 27.03.2008 taotluse uuesti läbi ja jättis 04.03.2009 otsusega nr 1-13/10401 taotluse rahuldamata. Keeldumist põhjendati kokkuvõtlikult järgmiselt:

1) Tallinna Vangla kaplan, kes kodukorra p 8.3 kohaselt avaldab arvamust religiooni puudutavates küsimustes, on seisukohal, et kitarri abil usuliste vajaduste rahuldamine ei ole usuline põhivajadus ning seega pole see vajalik. Tallinna Vangla tagab kinnipeetavate usuliste vajaduste rahuldamise erinevate tegevuste kaudu – vanglas on olemas kaplan, kellega saab vestelda individuaalselt, raamatukogust on võimalik laenutada usualast kirjandust, kambris on võimalik hoida religioosset sümboolikat ning võimalik on osaleda vangla jumalateenistustel. Kitarr ei käi vältimatult kaasas isiku usuliste vajaduste rahuldamisega;

2) Taotlejal on võimalik kasutada kitarri vähemalt kahel korral nädalas muusikaringis. Samuti on ta töötav kinnipeetav, mille tõttu tal on vähem vaba aega kui enamusel teistel kinnipeetavatel.

O. Pjatnitski 01.04.2009 vaie eelnimetatud otsuse peale jäeti Justiitsministeeriumi 17.06.2009 vaideotsusega rahuldamata.

3.

O. Pjatnitski kaebuses taotleti Tallinna Vangla 04.03.2009 otsuse nr 1-13/10401 tühistamist ja vangla kohustamist lahendada kaebuse esitaja 27.03.2008 taotlus uuesti.

1) Tallinna Vangla 04.03.2009 otsuses korrati samu motiive, mis 17.02.2009 kohtuotsuses olid tunnistatud ebapiisavateks; lisatud oli vaid üks alus – kaebaja on töötav kinnipeetav ja seetõttu on tal vähe vaba aega. Lisatud põhjus ei vasta tegelikkusele, kuna tööpäevadel on kaebuse esitajal vähemalt 6 tundi ning puhkeja pidupäevadel vähemalt 14 tundi vaba aega;

2) Tallinna Vangla ei kaalunud võimalust lubada taotlejal kabeli ruumis kitarri kasutada;

3) Ämari vanglas sai kaebuse esitaja kasutada kitarri vangla kabelis peaaegu iga päev ja õppis kitarrimängu selgeks 8 kuuga. Oskuste edasiarenguks Tallinna Vanglas ei ole piisavalt võimalusi, kui kaebuse esitaja saab kitarri harjutada vaid muusikaringis;

4) Kohtuistungil märkis kaebuse esitaja, et tema sooviks on esitada religioosse sisuga laulu kaudu teistele kambris viibivatele isikutele positiivset mõju ning kuulutada jumalasõna, et kinnipeetavad jõuaksid piiblitõeni. Selgitamine pole nii mõjus kui jumalasõna propageerimine laulu/muusika kaudu. Kaebajal on kogemus, et kinnipeetavad võtavad sõnumi, mis on esitatud muusika kaudu, kergemini omaks.

4. Tallinna Halduskohtu 03.03.2010 otsusega tühistati Tallinna Vangla 04.03.2009 otsus nr 1-13/10401 ja tehti Tallinna Vanglale ettekirjutus lahendada kaebuse esitaja 27.03.2008 taotlus uuesti. Tallinna Vanglalt mõisteti kaebuse esitaja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv kaebuselt 250 krooni. Põhjendused:

3-09-1640 3(6) 1) Kaebuse esitaja taotlus ei hõlmanud kitarri kasutamise võimaldamist kabelis, vaid oli esitatud elusektsiooni (kambri) kohta. Tema selgituste kohaselt tõusetus küsimus kitarri kasutamisest kabelis haldusasjas nr 3-08-1511, kus ta nägi võimalust, et kui kabelis oleks kitarri kasutamine võimalik, siis puuduks eraldi vajadus kitarri kasutamiseks elukambris. Seetõttu ei pidanud vastustaja seda küsimust käsitlema. Samas kaalus vangla ka seda võimalust ja vangla loogilistest selgitustest nähtub, et sel juhul tuleks vangla ja kaplani töö ümber korraldada, leida täiendavad võimalused kaebuse esitaja kabelisse saatmiseks/äratoomiseks ning kaplan ei saaks tegeleda piisavalt eesmärgiga tagada kõigile kinnipeetavatele vajalik individuaalne hingehoid;

2) Kaebuse esitaja 27.03.2008 taotlust on ilmselgelt olnud raske tõlgendada, kuivõrd selle sisu on kaebuse esitaja poolt erinevatel ajahetkedel tõlgendatud nii kitsendavalt kui laiendavalt. Kaebaja taotluses ei ole sõnaselgelt märgitud, et ta sooviks on kambrikaaslastele jumalasõna esitamine laulu kaudu ja nende mõjutamine usu vastuvõtmiseks. Vangla ei ole täitnud täiel määral uurimiskohustust ega selgitanud välja, mis sisu kaebaja taotlus tegelikult kannab. Taotlust olnuks uurimisprintsiibist tulenevalt vajalik lasta kaebajal täpsustada. On oluline vahe, kas kaebaja sooviks on kitarrimängu harjutamine eneseharimisena või jumalasõna levitamine teistele kinnipeetavatele kambris. Viimasel juhul on mõju teistele kinnipeetavatele ulatuslikum ning tuleb kaaluda ja hinnata, kas see on neid häiriv või mitte. Sellest aspektist ei ole vangla asja saanud kaaluda, kuna kaebaja ei olnud selgelt välja kirjutanud, mis on ühe või teise soovi sisuks. Ka kitarrimängu harjutamine evib mõju (heli, müra) teistele isikutele. Kohus möönab, et vangla on osaliselt asjaolusid kontrollinud, nt kontrolliti, kas usulised vajadused tingivad kitarri vajaduse kambrisse;

3) Alusetu on kaebaja väide, nagu oleks vangla talle töötamist ette heitnud. Samas jääb vastustaja positsioon mõnevõrra ebaselgeks, kuid seda on võimalik uuel läbivaatamisel täpsustada. Kui kaebaja töötamise huvides on talle anda taastumiseks pikem periood, kui tagatud uneks ettenähtud aeg, siis tuleb seda ka põhjendada. Kui energia taastamiseks on sobilik ka senisest tihedam kitarrimängu harrastus, tuleb kaaluda, kas see võiks takistada teiste isikute õiguste ja vabaduste realiseerimist;

4) HMS § 56 lg 2 kohaselt peab haldusakt sisaldama selle andmise õiguslikku ja faktilist alust. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus peab HMS § 56 lg 3 kohaselt sisaldama ka kaalutlusi, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus.

VangS § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetavale lubada muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme, kui selle kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Vangla on ka rõhutanud, et esemete kasutamine teenib muuhulgas kasvatuslikku eesmärki. Kaebuse esitaja taotlus on osaliselt seotud tema enesearendamise sooviga, tegevus ilmselt arendaks kaebajat ja kaebaja enesearendamine ei ole vastuolus vangistuse täideviimise üldiste eesmärkidega. Samas kaasneb sellega ka mõju ümbritsevatele isikutele. VangS-st tulenevalt oli vanglal kohustus kaaluda, kas see tegevus võiks häirida teisi isikuid. Vangla esindaja kinnitas kohtuistungil, et seda aspekti asja läbivaatamisel ei kaalutud. Kohtule jääb vangla positsioon ebaselgeks. Taotluse esmakordsel ülevaatamisel oli haldusasja nr 3-08-1511 materjalidest nähtuvalt vangla tolleaegse esindaja väidetel hinnanud, kas kitarri kasutamine võiks häirida teisi isikuid, ja leidnud, et häirib, ning kogumis olid negatiivsed tagajärjed kaalunud üle positiivsed; ebaselgeks jäi kitarrist tulenev julgeolekuoht, kuna esindaja istungil pidas võimalikuks, et nt kitarri keeled on kasutatavad vigastuste tekitamiseks, samas oli julgeolekutöötaja taotlust kontrollides andnud lubava resolutsiooni. Haldusasjas nr 3-08-1511 tehtud kohtuotsuses kinnitatakse vajadust kontrollida, kas kaebaja taotluse rahuldamise tulemusel ei häirita teisi isikuid;

3-09-1640 4(6) 5) Kuna seadusest tulenevalt vajalikud asjaolud on taotluse läbivaatamisel kaalumata, ei ole taotlust lahendatud nõuetekohasel viisil. Vaidlustatud haldusaktist nähtub, et kaalumist teiste isikute huvide ja õigustega ei toimunud. Kaevatav haldusakt ei ole faktiliselt piisavalt motiveeritud ning kuna sellest ei nähtu haldusorgani kõik kaalutlused, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas vastustaja ka tegelikult selgitas välja normi kohaldamiseks vajalikud asjaolud, kaalus kaebaja vajadusi (usuliseks jm eneseteostuseks) ning vangla julgeolekut, sisekorraeeskirja võimalusi, kitarrimängu ja usu levitamise mõju teistele isikutele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jäetakse kaebus rahuldamata. Väited:

1) O. Pjatnitski põhjendas kitarri kambris omamise vajadust usuliste vajaduste rahuldamisega ja sooviga kasutada kitarri vaba aja veetmiseks. Tallinna Vangla küsis taotluse menetluse käigus arvamust kaplan L. T. kui eriteadmisi omavalt isikult, kes leidis, et usuliste vajaduste rahuldamiseks ei ole vajalik kitarri olemasolu. Tallinna Vangla konsulteeris taotluse lahendamisel ka Justiitsministeeriumi nõunik-peakaplan J.-C. P., kes leidis, et kitarri individuaalse kasutamise puhul ei ole tegemist usulise põhivajadusega, mille tagamist kinnipeetav saaks nõuda. Tallinna Vangla keelduvast otsusest nähtub, et Tallinna Vangla on hinnanud ka kitarri vajalikkust vaba aja veetmise esemena, kuid leidnud, et kaebuse esitajal on võimalik kitarri kasutada vähemalt kahel korral nädalas muusikaringis. Järelikult on vangla keelduva otsuse tegemisel hinnanud kõiki olulisi asjaolusid kogumis;

2) Tallinna Vangla hindas 27.03.2008 taotlust lähtuvalt taotluses toodud konkreetsetest eesmärkidest, milleks oli vaba aja sisustamine ja usuliste vajaduste rahuldamine. Apellant ei pidanud taotluse lahendamisel hindama taotleja soovi muusika kaudu kanda kinnipeetavateni usulist sõnumit, kuna taotluse sisust ei nähtunud, et see oleks taotluse eesmärgiks olnud. Selle eesmärgi tõi taotleja esile alles kohtuistungil. Seetõttu ei saanud vangla ka hinnata kaebaja soovitud viisil usu levitamise mõju teistele isikutele;

3) VangS § 31 lg-s 2 sätestatud muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme, mille hulka kuuluvaks võib lugeda ka kitari, kambrisse lubamise otsuse tegemisel kaalutlusõiguse teostamisel peab olema täidetud tingimus, et eseme omamine ei ole vastuolus vangla sisekorraeeskirjaga ega häiri teisi isikuid. Nt juhul, kui kinnipeetav taotleb kambrisse vaba aja veetmise vahendina arvutit või mobiiltelefoni, puudub vanglal üleüldse kaalutluse teostamise vajadus, kuna tulenevalt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 p-st 10, on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sh raadiosaatjad, pihuja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Samuti puudub vanglal vajadus kaalutluse teostamiseks, kui vaba aja veetmiseks vajaliku eseme omamine kambris täiesti ilmselgelt häiriks teisi isikuid. Antud juhul ei ole vangla otsuse tegemisel leidnud, et kitarri kambris omamine rikuks vangla sisekorraeeskirja või ilmselgelt häiriks teisi isikuid. Vangla lähtus taotluses toodud põhjendustest, leides, et nendest nähtuvalt ei ole O. Pjatnitskil kitarri kambris omamine vajalik. Halduskohus on vääralt sisustanud VangS 31 lg-t 2 ja ebaõigesti leidnud, et vanglal on igakordse kaalutlusotsuse tegemisel kohustus hinnata ka seda, kas taotletav vaba aja veetmiseks vajalik ese rikub sisekorraeeskirja või häirib teisi isikuid.

6.

O. Pjatnitski palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Kahest muusikaringi külastusest nädalas ei piisa, et võimaldada vaba aja veetmist. Tööst vaba aja veetmise võimalus puudub – pole võimalik õppida, raamatukogu on vaene;

3-09-1640 5(6)

2) Muusikaõpinguid veidigi tundev inimene teab, et mänguoskuse täiustamiseks ükskõik millisel muusikariistal on tarvis harjutada igapäevaselt, vähemalt üks tund päevas. Isegi kuuetunnine harjutamine kahel päeval nädalas ei too kaasa oskuste täiustumist, sest lihaste taktiilne mälu, muusika saatel laulmise praktika jm nõuab igapäevast harjutamist;

3) Usualaseid teadmisi ei ole korrektne hinnata ainult diplomi olemasoluga. Ristiusus ei ole ebaolulisi vajadusi, sest inimene ei saa hinnata Püha Vaimu toiminguid, järelikult ka otsustada, mis on tähtis, mis mitte. Kaebuse esitaja kui kristlase usulisi vajadusi on hinnatud ebapädevalt. Iga kristlase usuliseks vajaduseks on evangeeliumi sõnumi viimine teistele inimestele (Matteuse evangeeliumi ptk 28, salmid 19-20; Markuse evangeeliumi ptk 16, salm 15);

4) Vangla vastusest tuleneb, et kitarri ei tohi anda, sest et keegi teine võib paluda endale mobiiltelefoni või arvutit. See on asjakohatu argument, sest mobiiltelefon või arvuti on vangla sisekorraeeskirja §-ga 641 üheselt keelatud, kitarr mitte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. VangS § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval vanglateenistuse ametniku loal olla isiklik raadio, televiisor, videovõi helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid.

Tallinna Vangla vaidlustatud 04.03.2009 otsusest ja vangla poolt kohtumenetluses esitatud väidetest järeldub, et vangla jättis kitarri kui vaba aja veetmiseks vajaliku eseme kambrisse lubamise taotluse rahuldamata, kuna leidis, et taotluses toodud asjaolud ei näita kaebuse esitajal vajadust kambris kitarri omada. Seetõttu ei pidanud vangla vajalikuks täiendavalt hinnata loa andmise mõju vangla sisekorraeeskirja täitmisele ja teistele isikutele.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene VangS § 31 lg-st 2, et kinnipeetavale vaba aja veetmise eseme lubamise eeltingimuseks oleks kinnipeetava eriline vajadus selle eseme järgi. Piisav alus taotleda luba sellise eseme omamiseks on vajadus veeta vaba aega viisil, mis on kooskõlas selle kinnipeetava vangistuse eesmärkidega. Vangla vaidlustatud otsuses on rõhutatud, et VangS § 31 lg 2 alusel vaba aja veetmiseks ettenähtud isiklike esemete kasutamiseks loa andmine teenib muuhulgas kasvatuslikku eesmärki, kuid otsuses ei ole kaebuse esitaja taotluse kooskõla vangistuse eesmärkidega kahtluse alla seatud. Et kaebuse esitaja näol on tegemist töötava kinnipeetavaga, ei tähenda temal vaba aja puudumist ega anna alust pidada taotlust põhjendamatuks. Juba seetõttu oli asjakohatu vaidlustatud otsuses toodud põhjendus, et kaebuse esitajal on töötamise tõttu teistest kinnipeetavatest vähem vaba aega.

9. Vangla otsuses tehtud järeldus kaebuse esitajal kitarri omamise vajaduse puudumisest on ebaõige juba eeltoodud põhjusel, mitte aga halduskohtu viidatud põhjusel, nagu oleks vangla jätnud välja selgitamata kaebuse esitaja soovi levitada usulist sõnumit. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et halduskohtu etteheide uurimisprintsiibi rikkumisest seeläbi, et ei selgitatud välja kaebuse esitaja eesmärki kaaskinnipeetavate seas jumalasõna levitada, ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja on taotluses (tl 23) arusaadavalt selgitanud, kuidas aitab kitarr tema usulisi vajadusi rahuldada (psalmide laulmine, palvete saatmine). Halduskohus ei põhjendanud, miks pidi vangla laskma kaebuse esitajal selles osas taotlust täpsustada. Ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitaja on otsuse vaidlustamisel enda usuliste vajaduste kohta esitanud täiendavaid põhjendusi, ei viita uurimisprintsiibi rikkumisele otsuse langetamisel.

3-09-1640 6(6) 10. Kaalutlused, mis võivad VangS § 31 lg 2 kohaselt tingida vaba aja veetmiseks vajaliku eseme mittelubamise, on nende kasutamisest tulenev kõrgendatud oht vangla sisekorraeeskirja täitmisele ning teiste isikute häirimine. Kui sellekohaseid vastuväiteid vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lubamisele ei esine, pole loa andmise otsustamisel vajadust arutleda, kui suurt tegelikku vajadust sellise eseme järgi taotluses toodud põhjendused näitavad ja kas kinnipeetav saaks hakkama ka ilma taotletud esemeta. Seetõttu leiab kohus, et käskkirjas toodud põhjendused, et kitarri olemasolu ei ole usuliste vajaduste rahuldamiseks vältimatu ja kaebajal on võimalik harjutada kitarrimängu muusikaringis kaks korda nädalas, kuigi need võivad iseenesest pidada paika, ei andnud alust jätta taotlus rahuldamata. Need põhjendused on asjakohased alles siis, kui kaalutakse VangS § 31 lg-st 2 tulenevaid vastuargumente eseme kinnipeetavale lubamisele.

Seetõttu on arusaamatu ka apellandi seisukoht, et kambrisse vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lubamise kaalutlusotsuse tegemisel ei pea iga kord kaaluma, kas taotletav vaba aja veetmiseks vajalik ese rikub sisekorraeeskirja või häirib teisi isikuid. Apellandi näites viidatud esemete (sidevahendid) lubamise osas ei saa vangla „Vangla sisekorraeeskirja“ § 641 p-st 10 tulenevalt kaalutlusotsust tehagi. Taotluse rahuldamise otsustamine kaalutlusõigust kasutades eeldab hinnangut, kas taotluse rahuldamise poolt rääkivad argumendid kaaluvad üles need, mis räägivad taotluse rahuldamise vastu, või vastupidi. VangS § 31 lg 2 kohaselt on loa andmisele vastu kõnelevad asjaolud sisekorraeeskirja rikkumine ja teiste isikute häirimine. Kui vangla eeltoodud asjaolusid ei arvestanud, kuid vaatamata sellele on vaidlustatud otsus tema väitel kaalutlusotsus, jääb kohtule arusaamatuks, mida otsuse langetamisel kaaluti. Et kaebuse esitaja usuliste vajaduste rahuldamine ei eelda kitarri kasutamist ja kitarri on kaebuse esitajal võimalik harjutada ka muusikaringis, ei kõnele iseenesest kitarri omamise loa andmisele vastu, kuigi võivad mõjutada loa andmise poolt kõnelevate asjaolude kaalukust ja selle kaudu kaalumise tulemust.

11. Seega, tulenevalt VangS § 31 lg-st 2, ei saanud vangla taotlust rahuldamata jätta, kaalumata taotluse rahuldamise mõju vangla sisekorrale ja teistele isikutele. Kuna, nagu ilmneb vangla seisukohtadest, tehti keelduv otsus ilma, et kaalutud oleks sellise otsuse tegemiseks seaduses nõutavaid asjaolusid, on otsus tehtud kaalutlusveaga ja õigusvastane.

12. Halduskohtu põhjendused on vastuolulised. Halduskohus tuvastas vaidlustatud otsuse ja vangla esindaja kohtumenetluses esitatud selgituste alusel, et vangla ei ole kaalunud, kas „kaebaja taotlus vastab sisekorraeeskirja võimalustele“ ning kas taotluse rahuldamine toob kaasa tagajärgi teistele isikutele (otsuse põhjenduste p 7.7). Seetõttu jäävad ringkonnakohtule arusaamatuks otsuse põhjenduste p-s 7.7. ja 7.8 toodud väited, et kuna haldusakt ei sisalda piisavaid faktilisi põhjendusi, ei ole kohtul võimalik seda kontrollida ja hinnata, kas vastustaja kaalus kaebaja vajadusi, vangla julgeolekut, sisekorraeeskirja võimalusi ja kitarrimängu mõju teistele isikutele, ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti.

13. Nagu nähtub ringkonnakohtu eelpool toodud põhjendustest, ei viinud halduskohtu eksimused lõppastmes ebaõige otsuseni. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks muuta üksnes halduskohtu otsuse põhjendused, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

14. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmiseks.

Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus