3-10-2575/48 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-10-2575

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 10.veebruar 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-10-2575 Haldusasi G.T. kaebus Eesti Töötukassa 26.05.2010 ettekirjutuse nr 6- 7/455 ja 23.08.2010 vaideotsuse nr 87 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks väljaandmata haldusakti väljaandmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: G.T.; Vastustaja: Eesti Töötukassa. RESOLUTSIOON

1. Jätta HkMS § 23 lg 3 punkti 1 alusel kaebus läbivaatamata osas, milles taotletakse Eesti Töötukassa 26.05.2010 ettekirjutuse nr 6-7/455 ja 23.08.2010 vaideotsuse nr 87 tühistamist.

2. Lõpetada HkMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetlus osas, milles taotletakse Eesti Töötukassa kohustamist väljaandmata haldusakti väljaandmiseks.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Sekretäril saata käesolev määrus teadmiseks kaebuse esitajale ning vastustajale, viimasele koos 19.01.2011 kaebuse esitaja vastusega. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 47¹ lg 3).

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.04.2009 esitas OÜ Vaitvings (pankrotis) Eesti Töötukassale avalduse töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise taotlemiseks (haldusasi nr 3-10-615, tl 48). Eesti Töötukassa 07.05.2009 otsusega nr 209000463 määrati töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitis OÜ Vaitvings (pankrotis) 31-le töötajale, sealhulgas ka G.T.le (haldusasi nr 3-10-615, tl

50 pöördel). Viidatud otsuse punktiga 2.2. määrati G.T.le brutohüvitis suuruses 71 125,50 krooni. Hüvitis summas 55 064,50 krooni maksti G.T.le välja töösuhte eeldatava lõpetamise päeval, s.o 29.05.2009.

1.1. OÜ Vaitvings (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus esitas 20.11.2009 Eesti Töötukassale avalduse tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks OÜ Vaitvings (pankrotis) endistele töötajatele, sh G.T.le (haldusasi nr 3-10-615, tl 52-53). Eesti Töötukassa 08.01.2010 otsusega nr 210000730 tunnistati Eesti Töötukassa 07.05.2009 otsus nr 209000463 tagasiulatuvalt G.T. osas kehtetuks, kuivõrd nähtuvalt OÜ Vaitvings (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause 20.11.2009 avaldusest lõpetati G.T. tööleping pankrotihalduri poolt 12.10.2009 Töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 2 punkti 2 alusel seoses OÜ Vaitvings (pankrotis) pankroti väljakuulutamisega (haldusasi nr 3-10-615, tl 14). 12.01.2010 esitas töötukassa G.T.le õigusliku aluseta makstud hüvitise tagasinõude (tl 36). 01.02.2010 esitas G.T. töötukassale vaide Eesti Töötukassa 08.01.2010 otsusele nr 210000730 (haldusasi nr 3-10-615, tl 55-56). Eesti Töötukassa 15.02.2010 vaideotsusega nr 14 jäeti vaie rahuldamata (haldusasi nr 3-10- 615, tl 4-7). 26.02.2010 esitas töötukassa G.T.le enammakstud hüvitise tagasinõudmiseks meeldetuletuse (tl 37). 28.04.2010 esitas töötukassa G.T.le Töötuskindlustusseaduse (TKindlS) § 46 lõigete 1 ja 6 alusel ettekirjutuse nr 6-7/455 koos hoiatusega rakendada sundtäitmist. 28.04.2010 ettekirjutus tagastati Eesti Post AS poolt seoses hoiutähtaja möödumisega, mistõttu esitas töötukassa G.T.le 26.05.2010 korduva ettekirjutuse nr 6-7/455 õigusliku aluseta saadud töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise tagastamiseks (tl 6). 09.07.2010 esitas G.T. töötukassale vaide Eesti Töötukassa 26.05.2010 korduva ettekirjutuse nr 6-7/455 peale (tl 37 pöördel-38). Eesti Töötukassa 23.08.2010 vaideotsusega nr 87 jäeti G.T. 12.07.2010 vaie rahuldamata (tl 10-11).

1.2. 11.03.2010 esitas G.T. Tallinna Halduskohtule kaebuse töötukassa 08.01.2010 otsuse nr 210000730 ning 15.02.2010 vaideotsuse nr 14 tühistamiseks (haldusasi nr 3-10-615). Tallinna Halduskohtu 19.10.2010 otsusega nr 3-10-615 jäeti kaebus rahuldamata. Käesolevaks ajaks on kohtuotsus jõustunud.

2. Eesti Töötukassa 29.01.2010 otsusega nr 310000066 määrati tööandja maksejõuetuse hüvitis OÜ Vaitvings (pankrotis) töötajatele (tl 92), G.T. nimetatud otsuse adressaatide nimekirjas ei olnud. Eesti Töötukassa 16.03.2010 otsusega nr 310000204 muudeti Eesti Töötukassa 29.01.2010 otsust nr 310000066 ning täiendati hüvitise saajate nimekirja punktiga

27 (punkt 1), mille kohaselt määrati G.T.le tööandja maksejõuetuse hüvitis summas 36 060 krooni. Viimati nimetatud otsuse punktiga 2 jäeti G.T. saamata jäänud töötasu nõue ajavahemiku juuni-oktoober 2009 eest summas 89 588,34 krooni rahuldamata. (tl 68-69). G.T. esitas Eesti Töötukassa 16.03.2010 otsuse nr 310000204 punktile 2 vaide. Eesti Töötukassa 09.06.2010 vaideotsusega nr 58 G.T. vaie rahuldati, tunnistati kehtetuks 16.03.2010 otsuse punkt 2 ning otsustati vaadata 20.11.2009 töötukassale esitatud avaldus uuesti läbi ja teha uus otsus (tl 8-9).

3. 06.10.2010 esitas G.T. Tallinna Halduskohtule kaebuse töötukassa 26.05.2010 ettekirjutuse nr 6-7/455 ja 23.08.2010 vaideotsuse nr 87 tühistamiseks ning töötukassa kohustamiseks väljaandmata jäänud haldusakti väljaandmiseks Vaitvings OÜ (pankrotis) pankrotihalduri poolt 20.11.2009 töötukassale esitatud maksejõuetuse hüvitise osas G.T. kohta.

4. Tallinna Halduskohtu 11.10.2010 määrusega võeti G.T. kaebus menetlusse (punkt 1), tunnistati vastustajaks Eesti Töötukassa (punkt 2.1) ning kohustati vastustajat esitama kaebuse kohta kirjalik seletus koos vastuväiteid kinnitavate dokumentidega 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates (punkt 2.2).

5. 26.10.2010 saabus kohtusse vastustaja seisukoht, milles muuhulgas taotletakse menetluse lõpetamist haldusakti väljaandmise kohustamisnõudes. Vastustaja selgitab, et on 20.11.2009 avalduse osas otsuse teinud 16.07.2010 ning otsus on samal kuupäeval edastatud ka pankrotihaldurile.

6. 04.11.2010 määrusega edastas kohus kaebuse esitajale vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks kohustamisnõude osas ning palus kaebuse esitajal kohtule esitada omapoolne seisukoht hiljemalt 15.11.2010.

7. 17.11.2010 saabus kohtusse kaebuse täiendus, mille kohaselt kaebuse esitaja menetluse lõpetamisega ei nõustu. Seejuures on esitatud järgmised taotlused: 1) kohustada Eesti Töötukassat teostama lõplik likvideerija ja tegevdirektori töötasu arvestus, arvestades kaebuse esitaja poolt tehtud tööd likvideerimise perioodil ja kuni koondamiseni ja väljastada vastav haldusakt summade väljamaksmise kohta; 2) kohustada Eesti Töötukassat tasaarvestama maksmisele kuuluv töötasu hüvitis kaebuse esitaja poolt võlgnetavas summas; 3) kohustada Eesti Töötukassat vastama kaebuse esitaja päringule õigusliku aluseta G.T.le määratud summa 9693 krooni kohta; 4) kohustada Eesti Töötukassat tagasi võtma kohtutäiturilt N. M nõue, tasaarvestada kaebuse esitaja poolt võlgnetav summa 55 134,10 krooni kaebuse esitajale määratud hüvitisega summas 24 734,65 krooni ja väljastada haldusakt uue nõude kohta.

8. 02.12.2010 määrusega palus kohus G.T.l esitada kaebuse täpsustused, sealjuures vastustaja perioodi 09.06.2010-16.07.2010 asetleidnud viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul põhjendatud huvi, 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgmisest päevast arvates. Kohus selgitas, et kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud esitatud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et Eesti Töötukassa on 09.06.2010 vaideotsuse nr 58 resolutsioonist tuleneva kohustuse

– vaadata tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemise avaldus G.T. osas uuesti läbi ja teha uus otsus – täitnud. Kohus palus kaebuse esitajal teatada, kas ta peab õigusvastaseks viivitust (tegevusetust) ajavahemikul 09.06.2010-16.07.2010 ja milline oleks sel juhul põhjendatud huvi. Samuti palus kohus kaebuse esitajal täpsustada, millist eesmärki ta soovib kaebusega saavutada, milliseid haldusakte või toiminguid ta soovib vaidlustada ja millised on taotlused.

9. 16.12.2010 saabus kohtusse kaebuse täpsustus, milles kaebuse esitaja teavitab kohut, et esitas Eesti Töötukassa 16.07.2010 otsusele nr 310000499 vaide, 03.12.2010 saatis Eesti Töötukassa G.T.le tähtaja pikendamise teate ja selgituste taotluse, millele kaebuse esitaja vastas tähtaegselt.

10. 07.01.2011 palus kohus kaebuse esitajal teatada, kas ta soovib ka käesolevas haldusasjas taotleda Eesti Töötukassa 16.07.2010 otsuse nr 310000499 tühistamist. Kohus selgitas, et selleks tuleb kaebuse esitajal kohtule esitada vastavasisuline selgesõnaline taotlus. Lisaks tuli kaebuse esitajal kohtule teatada, kas esialgses kaebuses esitatud kohustamisnõue on ära langenud.

11. 19.01.2011 saabus kaebuse esitaja vastus 07.01.2011 kohtunõudele. Kaebuse esitaja teatab, et kuna kaebuse esitaja on Eesti Töötukassa 16.07.2010 otsusest teadlik, siis on ta nõus, et kohustamisnõue on täidetud. Kaebuse esitaja märgib, et taotleb Eesti Töötukassa 16.07.2010 otsuse vaidlustamist kohtus.

II KOHTU SEISUKOHT

12. Eelmenetluse käigus on kohus tuvastanud, et kaebuse esitaja osas viidi paralleelselt läbi kaks haldusmenetlust – töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise menetlus ning maksejõuetuse hüvitise menetlus. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole kohtule selgitanud kaebusega taotletavat eesmärki, siis saab kohus asja materjalidele tuginevalt aru selliselt, et kaebuse esitaja eesmärgiks on tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise (saamata jäänud töötasu perioodil juuni-oktoober 2009) saamine ning õigusliku aluseta kaebuse esitajale makstud töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise tagasinõudmise menetluse peatamine kuni maksejõuetuse hüvitise menetluse lõppemiseni, et määratud maksejõuetuse hüvitise arvelt tasaarvestada tagasinõutav hüvitis. Kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks on esitatud 26.05.2010 korduva ettekirjutuse ja 23.08.2010 vaideotsuse nr 87 tühistamisnõuded ning haldusorgani kohustamisnõue. Eeltoodust lähtuvalt selgitab kohus järgmist.

13. Ettekirjutus väljamakstud hüvitise tagasinõudmiseks tehakse ajaliselt hiljem otsusest, millega hüvitise määramise ja maksmise otsus tühistatakse. Ka käesolevas asjas on haldusaktid viidatud järjekorras antud. Esmalt on 08.01.2010 otsusega tunnistatud kehtetuks kaebuse esitajale 07.05.2009 otsusega määratud töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise määramine ning seejärel on, tuginedes 08.01.2010 otsusele, antud 26.05.2010 välja korduv ettekirjutus alusetult makstud hüvitise tagastamiseks. Seega on hüvitise tagasinõue õiguslikult seotud hüvitise määramise otsuse kehtetuks tunnistanud haldusaktiga (08.01.2010), mis tähendab, et juhul kui 08.01.2010 otsus on õigusvastane, tingib selle õigusvastasus ka sellele tuginevate otsuste õigusvastasuse, sh ka 26.05.2010 ettekirjutuse.

14. Nähtuvalt haldusasja nr 3-10-615 toimikust on Tallinna Halduskohtu 29.04.2010 määrusega võetud menetlusse G.T. kaebus Eesti Töötukassa 08.01.2010 otsuse nr 210000730 ja 15.02.2010 vaideotsuse nr 14 tühistamisnõuetes. Eesti Töötukassa 08.01.2010 otsusega nr 210000730 tunnistati Eesti Töötukassa 07.05.2009 otsus nr 209000463 tagasiulatuvalt G.T. osas kehtetuks, kuivõrd nähtuvalt OÜ Vaitvings (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause 20.11.2009 avaldusest lõpetati G.T. tööleping pankrotihalduri poolt 12.10.2009 Töölepingu seaduse § 89 lg 2 punkti 2 alusel seoses OÜ Vaitvings (pankrotis) pankroti väljakuulutamisega. Tallinna Halduskohtu 19.10.2010 otsusega nr 3-10-615 jäeti G.T. kaebus rahuldamata. Nimetatud otsus on käesolevaks ajaks jõustunud. Olukorras, kus 08.01.2010 otsus on jäänud jõusse ning selle õiguspärasust puudutav kohtuvaidlus on päädinud kehtiva kohtuotsusega kaebuse esitaja kahjuks, ei saa pidada ka käesolevat kaebust tühistamisnõuete osas perspektiivikaks.

15. Kaebuse esitaja on pidanud 26.05.2010 korduvat ettekirjutust õigusvastaseks, kuivõrd selles on märgitud vale õiguslik alus. Kaebuse esitaja hinnangul oleks pidanud hüvitise tagasinõudmine toimuma Võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud alusetu rikastumise sätete alusel, mitte TKindlS §-le 46 tuginevalt. Käesoleval juhul puudub vaidlus osas, et kaebuse esitajale määrati 07.05.2009 otsusega hüvitis õigusliku aluseta. Sellest tulenevalt oli töötukassa õigustatud tegema kaebuse esitajale ka ettekirjutuse väljamakstud hüvitise tagastamiseks, millele ei vaidle vastu ka kaebuse esitaja. Kohus selgitab, et töötuks jäämise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral hüvitiste määramise ja maksmise tingimused ning korra sätestab Töötuskindlustuse seadus (TKindlS § 1 lg 1). Hüvitise saajale õigusliku aluseta makstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutuse tegemine on sätestatud TKindlS §-s 46, mida on kaebuse esitajale selgitanud ka töötukassa oma 23.08.2010 vaideotsuses nr 87. Tulenevalt TKindlS § 46 lõikest 1 kindlustatule, töötajale või avalikule teenistujale (edaspidi hüvitise saaja) õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised nõuab töötukassa hüvitise saajalt tagasi. Aluseta määratud ja makstud hüvitise nõuab töötukassa käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud isikult tagasi korraga või temaga kokkuleppel koostatud tagasimaksegraafiku alusel (§ 46 lg 5). Kui isik ei maksa alusetult määratud ja makstud hüvitisi tagasi, tehakse enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega (§ 46 lg 6 esimene lause). Seega on ilmne, et TKindlS § 46 annab haldusorganile õiguse teha hüvitise saajale ettekirjutuse õigusliku aluseta saadud hüvitise tagastamiseks. Kuid isegi kui eeldada, et vaidlustatud otsuses oleks märgitud ebaõige õiguslik alus, siis ka see ei tingiks otsuse tühistamist. Nimelt on Riigikohtu halduskolleegium oma 20.09.2007 otsuses nr 3-3-1- 33-07 selgitanud, et eksliku õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas. Selles, et asjakohane regulatsioon on olemas, ei kahtle ka kaebuse esitaja, mistõttu esitatud tühistamistaotlus on perspektiivitu.

16. 23.08.2010 vaideotsuse nr 87 tühistamist on kaebuse esitaja taotlenud põhjusel, et vaideotsus on ebaselge, kuivõrd selles ei ole lahendatud G.T. 09.07.2010 vaides esitatud taotlus teha uus otsus pankrotihalduri 20.11.2009 avalduse osas. Tulenevalt Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg 2 punktist 3 võib halduskohtusse esitada kaebuse HkMS-s sätestatud korras vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seega on kaebuse esitaja sisuliselt vaidlustanud haldusorgani tegevusetust. Asja materjalidest nähtuvalt on 20.11.2009 avalduse näol tegemist OÜ Vaitvings (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause poolt esitatud maksejõutuse hüvitise avaldusega. Töötukassa 09.06.2010 vaideotsusega nr 58 on G.T. 26.04.2010 vaie rahuldatud ning otsustatud 20.11.2009 avaldus uuesti läbi vaadata. Eelmenetluses on tuvastatud, et kaebuse esitamise hetkeks oli töötukassa 20.11.2009 avalduse osas, mis puudutas kaebuse esitajat, teinud juba ka otsuse (16.07.2010). Seega kestvat tegevusetust ei esine, mistõttu selgitas kohus oma 02.12.2010 määruses, et käesoleval juhul saab üksnes tõusetud küsimus, kas kaebuse esitaja peab õigusvastaseks viivituseks (tegevusetuseks) ajavahemikku 09.06.2010-16.07.2010. Käesolevaks hetkeks kaebuse esitaja viivituse õigusvastasuse tuvastamist taotlenud ei ole, mistõttu vaideotsuse tühistamistaotlus on perspektiivitu, kuivõrd sellega taotletav eesmärk on saavutatud – töötukassa on lahendanud pankrotihalduri 20.11.2009 avalduse kaebuse esitaja osas. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et ka juhul, kui esineks tegevusetus, siis töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise menetlus ei ole osa maksejõuetuse hüvitise menetlusest, vaid nimetatud haldusmenetlused viiakse läbi iseseisvalt, üksteisest sõltumatult. Kuigi andmed võivad nendes kahes menetluses mõnevõrra kattuda, sest tegemist on ühe ja sama juriidilise isiku töötajate osas läbiviidavate haldusmenetlustega, ei tähenda see, et tegemist oleks ühe haldusmenetlusega. See tähendab, et ka vaidemenetlus saab toimuda töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise menetluses tehtud otsuse osas eraldiseisvalt maksejõuetuse hüvitise avalduse lahendamisest. Seda on selgitanud kaebuse esitajale ka töötukassa oma 23.08.2010 vaideotsuses nr 87. Eeltoodust lähtuvalt on 23.08.2010 vaideotsuse tühistamisnõue perspektiivitu.

17. Tulenevalt HkMS § 23 lg 3 punktist 1 võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium on oma 22.06.2010 määruses nr 3-3-1- 20-10 selgitanud järgmist: „Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.09.2007 määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 28). Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HkMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada HkMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. /…/ HkMS § 11 lg 31 p-le 5 eespool antud tõlgendus on kohaldatav ka juhul, kui kohus jätab kaebuse HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata või tagastab apellatsioonkaebuse HKMS § 33 lg 3 p 5 alusel, sest nimetatud sätetel on ühine eesmärk.“ Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse tühistamisnõuete osas läbi vaatamata.

18. Kaebuse esitaja on taotlenud ka töötukassa kohustamist väljaandmata haldusakti väljaandmiseks. Vastustaja on 26.10.2010 vastuses taotlenud haldusakti andmise kohustamisnõudes menetluse lõpetamist HkMS § 24 lg 1 punkti 4 alusel. Tulenevalt HkMS §

24 lg 1 punktist 4 lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Käesoleval juhul on pankrotihalduri 20.11.2009 avaldus töötukassa poolt uuesti läbi vaadatud ning vastav otsus on tehtud 16.07.2010. Seega on kaebuses taotletud kohustamisnõue täidetud ning väljaandmata jäetud haldusakt on välja antud. 19.01.2011 on kaebuse esitaja edastanud kohtule nõusoleku, et kohustamisnõue on täidetud. Kohus saab kaebuse esitaja 19.01.2011 vastusest aru viisil, et põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks kohustamisnõude osas tal puudub. Eeltoodust lähtuvalt lõpetab kohus menetluse kohustamisnõude osas HkMS § 24 lg 1 punkti 4 alusel.

19. Kaebuse esitaja on 17.11.2010 kaebuse täienduses esitanud kohtule täiesti uued taotlused, mis on järgmised: 1) kohustada Eesti Töötukassat teostama lõplik likvideerija ja tegevdirektori töötasu arvestus, arvestades kaebuse esitaja poolt tehtud tööd likvideerimise perioodil ja kuni koondamiseni ja väljastada vastav haldusakt summade väljamaksmise kohta; 2) kohustada Eesti Töötukassat tasaarvestama maksmisele kuuluv töötasu hüvitis kaebuse esitaja poolt võlgnetavas summas; 3) kohustada Eesti Töötukassat vastama kaebuse esitaja päringule õigusliku aluseta G.T.le määratud summa 9693 krooni kohta; 4) kohustada Eesti Töötukassat tagasi võtma kohtutäiturilt N. M. nõue, tasaarvestada kaebuse esitaja poolt võlgnetav summa

55 134,10 krooni kaebuse esitajale määratud hüvitisega summas 24 734,65 krooni ja väljastada haldusakt uue nõude kohta. Kohus selgitab, et esitatud taotlused ei ole seotud esialgses kaebuses esitatud nõuetega ega kaebeesemetega, vaid uue alustatud ja poolelioleva haldusmenetluse raames teostatud toimingutega. Kuigi HkMS § 19 lõige 8 lubab kaebuses või protestis esitatud taotlust kaebuse või protesti esitajal muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks, siiski käesoleval juhul kaebuse muutmisega tegemist ei ole. 17.11.2010 kaebuse täienduses on taotlused esitatud mitte seoses töötukassa 26.05.2010 korduva ettekirjutuse ning 23.08.2010 vaideotsusega nr 87, vaid hoopis seoses väidetavalt 03.11.2010 kaebuse esitaja suulise päringu alusel algatatud haldusmenetlusega. Seega on tegemist täiesti uue kaebusega, mitte kaebuse muutmisega, mistõttu tuleb kaebuse esitajal taotlused esitada uue kaebusena, järgides selleks HkMS §-s 10 sätestatud nõudeid.

20. Lisaks selgitab kohus järgmist. Tulenevalt HkMS § 7 lõikest 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse esitaja on taotlenud töötukassa kohustamist teostama lõplik likvideerija ja tegevdirektori töötasu arvestus, arvestades kaebuse esitaja poolt tehtud tööd likvideerimise perioodil ja kuni koondamiseni ja väljastada vastav haldusakt summade väljamaksmise kohta. Vastavalt TKindlS § 20 lõikele 1 hüvitatakse tööandja maksejõuetuse korral töötajale järgmised tasud: 1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu; 2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu; 3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. Seega on kaebuse esitaja sisuliselt esitanud taotluse kohustada töötukassat lahendama maksejõuetuse hüvitise avaldus. Kuivõrd töötukassa 16.07.2010 otsusega nr 310000499 on 20.11.2009 avaldus lahendatud, siis esitatud taotlus lubatav ei ole. Juhul kui kaebuse esitaja on pidanud silmas 16.07.2010 otsuse vaidlustamist, siis tuleb tal seda selgesõnaliselt ka taotleda.

21. Samuti on kaebuse esitaja taotlenud kohustada töötukassat tasaarvestada maksmisele kuuluv töötasu hüvitis kaebuse esitaja poolt võlgnetavas summas. Esitatud kohustamisnõue lubatav ei ole, kuivõrd seadus ei sätesta kaebuse esitajale subjektiivset õigust nõuda hüvitiselt tasaarvestamist. Küll aga ütleb TKindlS § 46 lõige 5, et aluseta määratud ja makstud hüvitise nõuab töötukassa TKindlS § 46 lõiketes 1-4 nimetatud isikult tagasi korraga või temaga kokkuleppel koostatud tagasimaksegraafiku alusel. See tähendab, et hüvitise saajal on õigus sõlmida töötukassaga kokkulepe tagasimaksegraafiku osas. Seoses kohustamistaotlusega vastata kaebuse esitaja suulisele päringule selgitab kohus, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole päringuga algatatud haldusmenetlus veel lõppenud, mistõttu on kaebuse esitaja vaidlustanud menetlustoimingu eraldiseisvalt menetlust lõpetavast haldusaktist või toimingust. Riigikohtu halduskolleegium on oma 18.02.2002 otsuses nr 3-3-1-8-02 märkinud järgmist: „Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomia põhimõttest, on erandlikult menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.“ Kaebuse täiendusest selliseid erandeid ei nähtu, mistõttu menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine lubatav ei ole. Kaebuse esitaja on taotlenud ka töötukassa kohustamist võtta tagasi kohtutäiturilt N. M. nõue. Kohus selgitab, et sellise kohustamistaotluse eelduseks on täitekorralduse vaidlustamine, mida aga tehtud ei ole.

22. 19.01.2011 kaebuse täienduses on kaebuse esitaja märkinud, et taotleb Eesti Töötukassa 16.07.2010 otsuse vaidlustamist kohtus. Kuivõrd kaebuse esitaja on kohut teavitanud vaide esitamisest töötukassa 16.07.2010 otsuse peale ning vastustaja on kinnitanud, et vaidemenetlus nimetatud vaide osas lõppenud ega vaideotsust tehtud ei ole, siis saab kohus esitatud taotlusest aru viisil, et peale vaidemenetluse lõppemist kaebuse esitajale negatiivse lahendi korral soovib ta pöörduda 16.07.2010 otsuse vaidlustamiseks kohtusse. Sellist tõlgendust toetab ka asjaolu, et võrreldes kohtumenetlusega on vaidemenetlus kiirem ja vähem kulukas, mistõttu on ilmne, et kaebuse esitaja sooviks on püüda vaidlus esmalt lahendada kohtuvälises menetluses. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et vastavalt HMS § 87 lõikele 1 on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.

See tähendab, et juhul kui töötukassa kaebuse esitaja vaiet ei rahulda, on kaebuse esitajal õigus pöörduda kaebusega töötukassa 16.07.2010 otsuse ja vaideotsuse peale kohtusse.

23. Tulenevalt HkMS § 92 lõikest 4 kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui HkMS §-s 92 ei ole sätestatud teisiti. HkMS § 92 lõike 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HkMS § 24 lg 1 punktis 4 sätestatud alusel. Vastustaja on taotlenud menetluskulude kaebuse esitaja kanda jätmist ning kaebuse esitaja taotleb menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Käesoleval juhul jätab kohus kaebuse tühistamisnõuete osas läbi vaatamata ning kohustamisnõude osas lõpetab menetluse HkMS § 24 lg 1 punkti 4 alusel, mistõttu tuleks menetluskulud kanda nii kaebuse esitajal kui ka vastustajal. Kuivõrd 16.07.2010 otsus anti välja enne kaebuse esitamist, mitte kohtumenetluse ajal, olenemata asjaolust, et kaebuse esitaja ei olnud sellest teadlik, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Lea Kuuse kohtunik