2-09-71751/25 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2011. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-09-71751 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

I. Š. hagi L. Š. vastu lapsele väljamõistetud elatise vähendamiseks

L. Š. vastuhagi elatise suurenda-miseks

488, 92 eurot (7650 krooni)

Harju Maakohtu 29. oktoobri 2010. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik RESOLUTSIOON:

I. Š. apellatsioonkaebus

Hageja (vastuhagis kostja) I. Š. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XX XX-X XXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Marina Leis

Kostja (vastuhagis hageja) L. Š. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX XX-XXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Peeter Malve

Vastuhagi hageja A. Š. (sünd. XX.XXXXXX.XXXX. a., elukoht ema L. Š. elukoht), seaduslik esindaja L. Š.

Kirjalik menetlus

1. Harju Maakohtu 29. oktoobri 2010. a. otsus I. Š. hagis L. Š. vastu lapsele väljamõistetud elatise vähendamiseks ja L. Š. vastuhagis elatise suurendamiseks tühistada osaliselt – osas, millega alates 1. juulist 2010. a. mõisteti suurendatud elatis välja L. Š. kasuks. Uue otsusega mõista alates 1. juulist 2010. a. hagejalt elatis lapse A. Š.i ülalpidamiseks välja lapse enda kasuks.

2. Ülejäänud osas jätta otsus sisuliselt muutmata, arvestades kroonides väljamõistetud elatise ümber eurodesse.

3. Täiendada otsust täitmise korraga, mille kohaselt I. Š.l tuleb alates 1. juulist 2010. a. lapse kasuks väljamõistetud elatis kanda L. Š. pangakontole nr. XXXXXXXXXXX. Kohtulahendi täitmisel tuleb arvesse võtta varasema kohtulahendi alusel tasutud elatist.

4. Otsuse terviklik resolutsioon on järgmine:

4. 1. I. Š. hagi L. Š. vastu lapse ülalpidamiseks kindlaksmääratud elatise vähendamiseks jätta rahuldamata.

4. 2. L. Š. ja A. Š.i vastuhagi elatise suurendamiseks rahuldada osaliselt, suurendades I. Š.l Harju Maakohtu 24. jaanuari 2006. a. kohtulahendi alusel A. Š.i ülalpidamiseks tasuda tulevat igakuulist elatist alates 26. märtsist 2010. a. 193, 33 euroni.

4. 3. Suurendatud elatis 193, 33 krooni mõista I. Š.lt välja ajavahemiku eest 26. märtsist kuni 30. juunini 2010. a. L. Š. kasuks ja alates 1. juulist 2010. a. A. Š.i kasuks.

4. 4. Lapse kasuks alates 1. juulist 2010. a. väljamõistetud elatis tuleb kanda tema ema L. Š. pangakontole nr. XXXXXXXXXXX.

4. 5. Kohtulahendi täitmisel tuleb arvesse võtta varasema kohtulahendi alusel tasutud elatist, lugedes kohtuotsusega väljamõistetud elatise tasumise kohustuse tegelikult tasutud elatise ulatuses täidetuks.

4. 6. Menetluskulud jätta hageja I. Š. kanda.

5. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

6. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta apellandi kanda.

7. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d :

1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

30. detsembril 2009. a. esitas I. Š. Harju Maakohtusse hagi L. Š. vastu lapsele väljamõistetud elatise vähendamiseks.

24. jaanuaril 2006. a. kinnitas Harju Maakohus poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt hageja kohustus tasuma XX.XXXXXX.XXXX. a. sündinud A. Š.i ülalpidamiseks igakuiselt elatist 1500 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja jätkas elatise maksmist 1500 krooni ulatuses ka pärast alampalga muutumist, mistõttu tal tekkis võlgnevus ja kohtutäitur arestis tema arved. Hageja töötab OÜ-s T. alates 6. juulist 2009. a. autojuhina keskmise palgaga 5523 krooni kuus. Hageja ülalpidamisel on kolm last A. Š., A. Š. ja A. K., kes on hageja abikaasa laps. 18. juuni 1999. a. kohtuotsuse alusel (tsiviilasi 2/5/230-2090/99) maksab hageja endisele abikaasale A. K. igakuiselt 1000 krooni kuus ning kustutab makseraskuste tõttu tekkinud võlgnevust. Hageja peab üleval abikaasa last A. K.it 1000 krooniga kuus, kuna lapse bioloogiline isa lapsele elatist ei maksa. Kokku kulub hagejal laste ülalpidamiseks 3500 krooni, mistõttu tal jääb enda kulude katmiseks 2023 krooni, mis ei ole piisav. Hageja ei suuda maksta poolte ühisele lapsele ülalpidamist rohkem kui 1500 krooni kuus. Võrreldes teiste lastega saab A. Š. elatist ka 1500 krooni suuruse elatusraha puhul 500 krooni võrra rohkem kui teised lapsed. Kostja varanduslik olukord on hageja omast parem, talle kuulub elamispind ja ½ kaasomandis olevast suvilast. Kostja 2008. aastal deklareeritud palk oli 246.104 krooni.

Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise vähendamiseks. Hagejal on ülalpidamiskohustus üksnes poolte ühise lapse suhtes, kuna hageja ei ole A. K.i isa ning A. Š. on täisealine.

26. märtsil 2010. a. esitas L. Š. vastuhagi, milles palus alates vastuhagi esitamisest mõista hagejalt välja mõista elatise lapsele 4356 krooni kuus. Lapse kulutused on pärast 24. jaanuari 2006. a. kohtuliku kompromissi sõlmimist kasvanud, kuna laps läks kooli, tegeleb aktiivselt ujumise, malemängu ja karatega, ka huvitub ta inglise keele õppimisest ja internetining arvutimängudest. Seoses eelnevaga tekkisid täiendavad kulud arvuti soetamisele, internetiteenuse ning spordija huviringide eest tasumisele. Lapsel tuvastati 2008. a. kiiresti süvenev haigus – astigmatism ja kõõrdsilmsus, mis põhjustas suuri kulutusi arstide konsultatsioonidele, ravile, prillidele ja silmaoperatsioonidele. Lapsele on muretsetud koduga ühenduse hoidmiseks mobiiltelefon ja kord aastas käib ta koos emaga mõnel puhkusereisil ning karateklubi E. suvelaagris. 2010. a. alguses käis laps Venemaal silmakliinikus operatsioonil, kuna Eestis ei nõustutud operatsiooni tegema. Silmaoperatsiooni ettevalmistamise, teostamise, järelravi ning arstide soovitusel ostetud arvutiprogrammiga seoses tuli kostjal tasuda kliinikule 67.547, 26 krooni. 2009. aastal olid kulutused lapsele vähemalt 132.340 krooni, mis teeb ühe vanema osaks keskmiselt 5514 krooni kuus. 2010. aasta kulutused on seoses silmaoperatsiooni ja raviga veelgi suuremad.

Hageja vastuväited vastuhagile Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Vastuhagis märgitud kulutused on ülemäära suured ega vasta lapse vajadustele. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevavajaduste rahuldamine. Arvestades lapse vanust, võiksid kulutused remondile ja tema jaoks mööbli soetamisele olla väiksemad. Arvuti soetamise kohta ei ole tõendeid esitatud. Sõit Egiptusesse ei kuulu lapse igapäevavajaduste hulka. Hageja on esitanud kviitungeid, millest ei nähtu, kes on ostud teinud ja kelle jaoks. Lapse nägemisprobleemide tekkimisest 2008. aastal ja silmaoperatsioonist 2010. a. jaanuaris sai hageja teada 2010. a. veebruaris.

Esimese astme kohtu otsus

29. oktoobri 2010. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi elatise vähendamiseks rahuldamata ja rahuldas osaliselt elatise suurendamiseks esitatud vastuhagi. Kohus mõistis alates 26. märtsist 2010. a. I. Š.lt L. Š. kasuks lapse A. Š.i ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni välja igakuise elatusraha 3025 krooni. Menetluskulud jättis kohus hageja I. Š. kanda. Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mis PkS § 101 lg. 1 kohaselt ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Kuivõrd hagi ja vastuhagi on esitatud varemkehtinud PkS ajal, siis tulenevalt PkS § 210 lõikest 2 kohaldab kohus varem tekkinud asjaoludele kuni 1. juulini 2010. a. kehtinud PkS § 61 lg. 3, mille kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, ning lõiget 5, mille kohaselt võib elatise suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg. 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Hageja leidis, et poolte ühisele lapsele makstava elatise vähendamise aluseks on asjaolu, et tal tuleb üleval pidada kolme last ning et lastele kokku 3500 krooni elatise maksmise korral jääb tema enda kulutusteks vähem kui pool alampalgast. Nii varemkehtinud PkS §-st 38 kui ka praegu kehtiva PkS §-st 82 tulenevad vanemate ja laste vastastikused kohustused laste põlvnemisest. Vaidlust ei ole ning A. K.i sünnitunnistusega on tõendatud, et tema isaks ei ole hageja, vaid S. K.. Seega ei tulene hagejale seadusest kohustust pidada ülal alaealist A.

K.it, mistõttu ei saa tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi poolte ühise lapse kasuks elatise väljamõistmisel arvestada. A. Š.i sünnitunnistusega on tõendatud, et ta on 21- aastane. Nii varemkehtinud kui ka praegu kehtiv PkS kohustab vanemat oma täisealiseks saanud lapsi ülal pidama juhul, kui nad jätkavad õppimist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kusjuures kehtiva PkS § 97 p. 2 piirab selle kohustuse lapse 21-aastaseks saamisega. Hageja ei ole esile toonud, et A. Š. oleks täisealiseks saamisel jätkanud õppimist eelnimetatud õppeasutustes, mistõttu kohus ei saa arvestada ka tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi.

Asjaolu, et hageja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustust kohaselt ja tal on elatise võlg, ei ole asjaoluks, mida kohus peaks seadusest tulenevalt või mõjuva põhjusena elatise vähendamisel arvesse võtma, sest ta ei ole nõudnud A. Š.ile makstava elatise vähendamist raske majandusliku olukorra tõttu. Hagejal on elatise maksmise kohustus üksnes A. Š.ile summas 2175 krooni 24. jaanuari 2006. a. kohtumääruse alusel. Praeguseks on kohustus A. Š.i ülal pidada ära langenud, hageja keskmine palk 5523 krooni kuus võimaldab tal maksta poolte ühisele lapsele 2175 krooni suurust elatist maksmist, elatise vähendamise aluseid ei esine ning hagi tuleb rahuldamata jätta.

Tsiviilasjas 2-05-17353 esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tegi kostja lapsele kulutusi kokku 4150 krooni ulatuses kuus, s. h. toidule 1200 krooni, riietele 750 krooni, jalatsitele 350 krooni, ravimitele, vitamiinidele, hügieenikaupadele 450 krooni, lasteaiale 500 krooni, mänguasjadele ja lasteraamatutele 200 krooni, spordi ja kultuuriüritustele 250 krooni, voodipesule 300 krooni, kommunaalkuludele 100 krooni ja juuksurile 50 krooni. Selles asjas sõlmisid pooled kompromissi, mille kohaselt hageja pidi maksma A. Š.ile elatist pärast palga alammäära muutumist 2175 krooni kuus.

Vastuhagis palus kostja alates vastuhagi esitamisest hagejalt välja mõista elatise lapsele 4356 krooni kuus. Lapse kulutused pärast kohtuliku kompromissi sõlmimist on kasvanud, kuna laps läks kooli. Esitatud kuluarvestuse ja tõenditega on tõendatud, et võrreldes 2006. aastaga on lisandunud kulud huvialade ja spordiga tegelemisele – ujumise õppele 1600 krooni aastas, malemänguga tegelemisele 1900 krooni aastas, karate treeningutele 13.300 krooni aastas, algkool-lasteaiale 10.828 krooni, inglise keele õppele 1700 krooni, sideteenustele 3065 krooni aastas, mobiiltelefonile 4821 krooni, arvutile 9800 krooni, toa remondile ja mööblile 9279 krooni, tervisele tehtud kulud 5530 krooni, kokku 75.723 krooni aastas ehk 6310 krooni kuus. 2010. aastal tegi kostja ühekordseid kulutusi silmaoperatsioonidele Venemaal kokku 67.547, 26 krooni ulatuses ehk 5628 krooni kuus.

Järelikult on kostja põhjendanud ja tõendanud, et lapsele tehtavad täiendavad kulutused on oluliselt suurendanud lapse ülalpidamiskulusid. Nimetatud kulutused on põhjendatud, kuna arst on diagnoosinud lapsel silmahaigused ning seoses kooliminekuga on põhjendatud arvutile, internetiteenusele, mobiiltelefonile, õppetöö tegemiseks vajalikule mööblile tehtud kulutused. Lapse arengule on tähtis sportimisele ja malekoolile tehtud kulutused. Võrdluses 2006. aastaga ei ole lapse tavapärased kulutused - toit, rõivad, jalatsid, lasteaia ja koolikulutused 2009. aastal oluliselt muutunud.

Lapse kulutusteks ei saa arvestada kulutusi kodulaenule ja põhjendatuks ei saa pidada välismaist puhkusereisi. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt töötas ta OÜ-s T. keskmise töötasuga 5523 krooni, millele lisandusid hüvitised reiside eest, seejärel, alates 6. veebruarist 2010. a. OÜ-s

D. töötasuga 4350 krooni ning alates 14. maist 2010. a. on ta töötu töötutoetusega 723, 80 krooni kuus. Seega ei ole lapsele elatise väljamõistmine igakuiselt summas 4356 krooni hageja sissetulekut arvestades võimalik. Seadusest tuleneva lapse ülalpidamise kohustuse tõttu tuleb hagejal teha kõik endast olenev, et leida endale sissetulek vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Seega peab kohus võimalikuks välja mõista elatise lapsele 3025 krooni kuus (2500 krooni, millele lisandub tulumaks 525 krooni) alates hagi esitamisest 26. märtsist 2010. a.

Apellatsioonkaebus Hageja on apellatsioonkaebuse ja selle täpsustuse kohaselt vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega vastuhagi elatise suurendamiseks osaliselt rahuldati. Kaebuse kohaselt on hageja nõus tasuma lapsele elatist 2175 krooni kuus. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleks arvestada eelkõige lapse põhjendatud vajadustega ning vanemate varalise seisundiga ning jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamisest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevatele võimalustele ülalpidamist anda. Hageja varaline seisund on tunduvalt halvenenud, ta on pikka aega olnud töötu, elatudes töötu abirahast, ning seetõttu ei ole tal võimalik kohtu poolt väljamõistetud ulatuses elatist maksta. Küll on kostjal tunduvalt suuremaid võimalusi, et võimaldada pojal tegelda tema poolt esitatud hagis loetletud harrastustega. Seejuures on kostja jätnud lapse isaga nimetatud kulutused kooskõlastamata ega ole arvestanud tema võimalustega nendest osa võtta. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väitega, et tal ei ole võimalik maksta lapse ülalpidamiseks rohkem kui 2175 krooni. Pealegi on lapsele tehtavad kulutused tõendamata. või kostja faktiliste väidetega või miks ei ole esitatud tõendeid arvestanud või analüüsinud. Hagejal ei ole käesoleval ajal vajalikke varalisi vahendeid. Pealegi on lapsele tehtavad kulutused tõendamata. Lapsel olulise nägemise rikke olemasolu ei ole haakuv tema harrastustega - arvuti, malemäng, ujumine ja karate.

Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kui ringkonnakohus peab vajalikuks tühistada otsus elatise saaja osas, märkides selleks kostja asemel alaealise lapse, siis palub kostja täiendada kohtuotsust täitmise korraga, mille kohaselt elatis tuleb hagejal kanda kostja pangakontole nr. XXXXXXXXXXX iga kuu 15. kuupäevaks.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega hagi elatise vähendamiseks jäeti rahuldamata, seega ei kontrolli kolleegium maakohtu otsust selles osas. Ringkonnakohus vaatab vaidluse läbi üksnes osas, millega vastuhagi elatise suurendamiseks osaliselt rahuldati. Vastuhagi puudutavas osas tuleb otsus tühistada osaliselt – osas, millega suurendatud elatis alates 1. juulist 2010. a. mõisteti hagejalt välja kostja, mitte alaealise lapse enda kasuks, sest uue PkS kohaselt on elatist õigustatud nõudma alaealine laps, mitte tema vanem (PkS § 97 p. 1).

Selle formaalse vea saab apellatsioonikohus parandada, mõistes elatise välja lapse kasuks: endiselt on last kasvataval vanemal õigus esitada lapse esindajana hagi teise vanema vastu elatise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg. 4). Eeldada tuleb, et kostja soovis vastuhagi esitades, et ka uue PkS jõustumisel oleks hageja poolt lapsele põhjendatud suuruses elatise maksmine tagatud ning et alates 1. juulist 2010. a. on hagi esitatud lapse seadusliku esindajana; vastuses apellatsioonkaebusele on kostja elatise väljamõistmist lapse kasuks ka möönnud.

Elatise suurust puudutavas osas otsuse tühistamiseks ei anna apellatsioonkaebus alust. Et ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on Eestis käibivaks maksevahendiks euro, tuleb hagejalt maakohtu poolt väljamõistetud elatis 3025 krooni arvestada ümber eurodesse kursiga 15, 6466 ja mõista hagejalt elatis välja summas 193, 33 eurot. Vastuhagis on taotletud hagejal lapsele varasema kohtulahendi alusel tasuda tuleva elatise 2175 krooni suurendamist alates 26. märtsist 2010. a. Kooskõlas alates 1. juulist 2010. a. kehtiva PkS § 210 lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega tuleb elatise suurendamise üle kuni 30. juunini 2010. a. otsustada vana PkS alusel ja alates 1. juulist 2010. a. uue PkS alusel.

Elatise suurendamise nõudenormiks ajavahemiku eest 26. märtsist kuni 30. juunini 2010. a. on seega vana PkS § 61 lg. 3, mille kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Ajavahemiku eest alates 1. juulist 2010. a. nõutava elatise puhul on kohasteks normideks uue PkS 8. peatüki 1. jao sätted, kusjuures maakohus leidis õigesti, et jõustunud kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise suuruse muutmist võimaldab TsMS § 459. Osundatud normides sätestatud põhimõtteid kohaldas maakohus õigesti.

Maakohus põhjendas otsuses, et võrreldes eelmise kohtulahendiga on vajalikud kulutused lapsele suurenenud: kui 24. jaanuaril 2006. a. kompromissi kinnitamise ajal kulus poolte ühise lapse Artjomi vajaduste rahuldamiseks 4150 krooni kuus, siis nüüd on kulutused oluliselt suurenenud, eriti arvestades lapse silmahaigust ja sellega kaasnevaid kulutusi silmaoperatsioonidele, aga ka asjaolu, et laps on läinud kooli ja vajab seega mitte üksnes vastavat mööblit, vaid ka arvutit, internetiteenust, mobiiltelefoni, lapse arengule on vajalikud kulutused spordile ja malekoolile.

Maakohus märkis otsuses, et 2010. a. kulutas kostja lapse silmaoperatsioonidele ühekordselt 67.547, 26 krooni, mis teeb 5628 krooni kuu kohta, aga samuti, et võrreldes 2006. aastaga ei ole oluliselt muutunud kulutused lapse toidule, rõivastele ja lasteaiale ning koolile, kuid on oluliselt suurenenud kulutused huvialade ja spordiga tegelemisele. Maakohus tuvastas, et lapsele vajalikud püsikulutused moodustavad nüüd silmaoperatsioonidele kulutatut arvestamata ca 6310 krooni kuus. Seejuures ei pidanud kohus lapse kulutusteks kodulaenule kulutatavat ega pidanud põhjendatuks võtta arvesse puhkusereisidele kulutatavat.

Nii on kohus oma seisukohti lapse vajaduste muutuse osas piisavalt põhjendanud ja nõustuda ei saa hageja etteheitega, nagu ei oleks seda tehtud. Samas on hageja apellatsioonkaebuses üksnes üldsõnaliselt märkinud, et arvestada tuleks lapse põhjendatud vajadustega, selgitamata, millist konkreetset kulutust, millega maakohus arvestas, peab hageja põhjendamatuks. Apellatsioonkaebuses tehtud vihjet, nagu takistaks lapse nägemispuudus tal tegelemast harrastustega, ei ole hageja piisavalt põhjendanud, usutavaks tegemisest rääkimata. Mis puutub arvuti kasutamisesse, siis on kostja selgitanud, et lapsele on ostetud spetsiaalsed silmatreeningu arvutiprogrammid (kd.

I, tl. 78), hageja ei ole aga esitanud sellele vastuväiteid ega üldse mingeid faktilisi asjaolusid seoses lapse silmahaigusega. Apellatsioonkaebuses on hageja heitnud maakohtule ette tema väidete ja tõenditega arvestamata jätmist. Maakohus on otsuses käsitlenud hageja väiteid oma sissetuleku kohta ning on põhjendanud, miks ta peab võimalikuks rahuldada hagi 3025 krooni ulatuses, seega summas, mis vaid 850 krooni võrra ületab elatise seaduses sätestatud miinimummäära ning on oluliselt väiksem kui pool lapsele tegelikult vajalikest kulutustest.

Samas ei nähtu apellatsioonkaebusest, milliseid väiteid ja tõendeid ei ole hageja arvates otsuses käsitletud ja arvestatud. Nii on apellandi etteheide üldsõnaline ega võimalda lõpuni mõista, miks hageja maakohtu otsusega ei nõustu. Apellatsioonkaebuses on hageja oma halba varalist olukorda põhjendanud üksnes pikaajalise töötusega, esitamata faktiväiteid oma sissetulekute suuruse ja üldise varalise olukorra kohta. Töötukassa tõendi kohaselt on hageja registreeritud töötuna alates 14. maist 2010. a., seega oli ta maakohtus otsuse tegemise ajaks olnud töötu 4, 5 kuud.

Samas ei õigusta töötus iseenesest vanema poolt oma lapsele piisavas ulatuses ülalpidamise andmise kohustuse täitmata jätmist. Maakohus on otsuses märkinud, et hagejal tuleb teha pingutusi töökoha leidmiseks, et kindlustada endale sissetulek, hageja ei ole kaebuses aga põhjendanud, miks ei ole see võimalik, tõendite esitamisest rääkimata. Nii ei ole hageja esitanud faktilisi andmeid, millest nähtuks, et ta on tööd otsinud, kuid objektiivsetel põhjustel ei ole seda leidnud. Niisugustel asjaoludel ei saa hageja töötust lugeda asjaoluks, mis teeks objektiivselt võimatuks lapsele piisavas ulatuses elatist maksta.

Mis puudutab hageja väiteid oma kehva varalise seisundi kohta enne töötuna arvelevõtmist, siis leiab kolleegium, et hageja on oma olukorda kirjeldades näidanud seda tegelikust halvemas valguses.

25. septembri 2009. a. e-kirjas kohtutäiturile on hageja kinnitanud, et viibib tihti välismaal (kd. I, tl. 14), ja kostja väidetele, et sellega seoses on tööandja maksnud hagejale tuntavates summades reisiraha (kd. I, tl. 64), ei ole hageja vastu väitnud, esitades vaid tööandja tõendi selle kohta, et tegemist on avansiliste maksetega (kd. I, tl. 45). Samal ajal ei ole hageja esitanud mingeid andmeid ja tõendeid selle kohta, kuidas kajastusid välismaised tööreisid tema sissetulekutes. Hageja ei ole vastu väitnud ka sellele kostja väitele, et hageja veedab puhkust koos perega välismaal, väites vaid, et iga-aastaseid puhkusereise välismaale finantseerivad tema vanemad (kd.

I, tl. 73). Kolleegium leiab, et otsustades selle üle, millises ulatuses on vanem võimeline lapsele elatist maksta, tuleb eelkõige arvestada vanema elustandardit, mitte tema ametlikke sissetulekuid, sest just elustandard näitab vanema tegelikke võimalusi. Kuigi kohtupraktikas on seda põhimõtet vastavalt seni kehtinud PkS § 61 lõikele 3 vanema varalisi võimalusi hinnates ka siiani arvestatud, on see sõnaselgelt sätestatud uue PkS § 102 lg. 2 lauses 2, mille mõttest nähtub, et vahendite nappuse korral tuleb vanemal tagada lapsele endaga võrdne elustandard.

Nii et kui hagejal oli võimalus teha puhkusereise välismaale, siis ei ole kohane väita, et tal ei olnud samal ajal võimalik maksta lapsele vajalikku elatist, mis vaid vähesel määral ületab seaduses sätestatud miinimummäära. Asjaoluga, et kostja varaline olukord on hageja omast parem, maakohus arvestas, kui mõistis hagejalt välja vähem kui poole lapsele vajalikest kulutustest. Vastuses apellatsioonkaebusele on kostja palunud kindlaks määrata otsuse täitmise kord, kohustades hagejat kandma lapse kasuks väljamõistetava elatise kostja pangakontole iga kuu 15. kuupäevaks.

Kolleegium leiab, et segaduste vältimiseks on võimalik rahuldada kostja taotlus hageja kohustamiseks maksma elatist tema pangaarvele. TsMS § 445 lg. 1 lause 1 võimaldab kohtul otsuses poole taotlusel muuhulgas kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Maakohtu otsuse täiendamine täitmise korraga, mille kohaselt lapse kasuks väljamõistetud elatis tuleb tasuda kostja pangakontole, võimaldab vältida pooltel lapse ühishooldusõigusest tekkida võivaid arusaamatusi hageja poolt tasutava elatise lapse ema poolt kasutamisel, ei riku aga kuidagi hageja õigusi.

Vaidlust ei ole selle üle, et laps elab koos emaga, kes tema eest igapäevaselt hoolitseb. Hagi lapsele elatise suurendamiseks on kostja esitanud teise vanema vastu kooskõlas PkS § 120 lõikega 4, lapse ülalpidamiseks makstavat elatist peab olema võimalus kasutada vanemal, kes igapäevaselt lapse eest hoolitseb ja jooksvalt lapse ülalpidamisega seotud kulutusi kannab (PkS § 100 lg. 2). Taotlust määrata elatise maksmise tähtpäevaks kindlaks iga kuu 15. kuupäev ei pea kolleegium võimalikuks rahuldada. Maakohus on hagejalt suurendatud elatise välja mõistnud igakuiselt ja selles osas ei ole otsust vaidlustatud.

Uue PkS § 100 lg. 4 kohaselt tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. Taotlust elatise maksmiseks täpsema tähtaja kindlaksmääramiseks maakohtus ei esitatud, ka vastuses apellatsioonkaebusele ei ole kostja oma sellekohast taotlust faktiliste asjaolude ega kaalutlustega kuidagi põhjendanud. Et hagejalt oli elatis lapse ülalpidamiseks varasema kohtulahendiga välja mõistetud, siis tuleb suurendatud elatise otsuse täitmise käigus arvesse võtta hageja poolt varasema kohtulahendi alusel tasutud elatist. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust elatise suuruse osas, siis puudub vajadus muuta maakohtu otsusega kindlaksmääratud menetluskulude jaotust.

Apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad vastavalt TsMS § 171 lõikele 1 apellandi kanda.

Reet Allikvere

Margo Klaar

Malle Seppik