2-10-50165/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-50165 1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2011.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-50165 Tsiviilasi J B taotlus A M vanema õiguste piiramiseks ja eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Taotluse esitaja: J B (isikukood XXX) Puudutatud isik: A M (isikukood XXX) Puudutatud isik: A M (isikukood XXX) Aleksandra Moissejeva esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Eestkosteasutus Narva Linnavalitsus, lepinguline esindaja Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektor Sergei Lahmanov Menetluse liik Hagita menetlus Kohtuistungi toimumise aeg

31. jaanuar 2011.a. RESOLUTSION

1. Võtta A M (isikukood XXX) ära lapse A M (isikukood XXX) isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus.

2. Määrata A M eestkostjaks J B (isikukood XXX) kuni A M täisealiseks saamiseni.

3. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning on kohustatud:

- hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma tegevuses eestkostetava huvidest;

- valitsema eeskostetavate olemasolevat vara, sooritama selleks vajalikke tehingud, käsutada rahalisi vahendeid pankades.

4. Eestkostjal tuleb:

- esitada Viru Maakohtu kohtumajale kirjalik nimekiri alaealise A M vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta;

2-10-50165 2(6)

- esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 01. jaanuariks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid;

- teatama kohtule oma elukoha muutusest.

5. A M on õigus iseseisvalt teha pisitehinguid summas kuni 3 eurot kuus.

6. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle A M ja J B teatavakstegemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

12.10.2010.a esitas J B kohtule taotluse A M vanema õiguste piiramiseks ja alaealisele A M eestkostja määramiseks. Alaealise ema I M suri 21.08.2010.a. Lapse isa A M ei osale lapse kasvatamisel. J B palub määrata ta lapse eestkostjaks.

Taotluse alusel algatas kohus hagita menetluse, kaasas menetlusse A M elukohajärgne eestkosteasutuse Narva Linnavalitsus (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) ning määras lapsele esindaja.

Eestkosteasutuse arvamus (tl 20-21)

19.11.2010.a kohtule esitatud kirjalikus arvamuses leiab eestkosteasutuse esindaja lastekaitseinspektor Leili Korp, et on põhjendatud ära võtta A M isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus alaealise A M suhtes ning määrata lapsele eestkostja.

A M teatas eestkosteasutusele et ta on asotsiaalse eluviisiga inimene, ta on alkoholisõltlane, ta soovib hoolitseda lapse A M eest, kuid tal puuduvad selleks võimalused. Nendel asjaoludel leiab eestkosteasutus, on muude abinõude rakendamine antud olukorras ei ole põhjendatud ja A M tuleb isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus lapse A M suhtes täielikult ära võtta. A M ei ole suuteline oma lapse eest hoolitsema.

Lastekaitseinspektor 15.10.2010.a külastas A M. Vestluse käigus on tehtud kindlaks, et pärast ema I M 21.08.2010.a surma elab laps J B perekonnas. Korteris on loodud sobivad tingimused lapse elamiseks ja õppimiseks. Viieliikmeline perekond elab kahetoalises kõigi mugavustega korteris. J B tegeleb kohusetundlikult alaealise hoolitsemise ja kasvatamisega. Suhted perekonnas on

2-10-50165 3(6) positiivsed. A M andis kirjaliku nõusoleku tema üle eestkoste seadmiseks ja J B eestkostjaks määramiseks. J B omadused ja võimed võimaldavad tal täita eestkostja kohustusi.

A M esindaja arvamus (tl 31-33)

Advokaat Irina Gromsev kohtus 29.11.2010.a alaealise A M ja eestkostja kandidaadi J B ning võttis 08.12.2010.a telefoni teel ühendust A M.

A M kinnitas lapse esindajale, et ta ei tegele tütre kasvatamisega juba pikemat aega, samuti kinnitas, et ei ole ta kunagi maksnud lapse ülalpidamiseks elatist, ning faktiliselt ei tunne huvi oma lapse elu vastu. Antud fakte kinnitasid A M ja J B. Isaga suhtlemise initsiatiiv tuli alati alaealise A M poolt. A M ei tööta, kuritarvitab alkohoolseid jooke. See, et tal puuduvad võimalused tütre kasvatamiseks, on täielikult tema süü, ning ei ole mõjuvaks põhjuseks tütre suhtes vanema kohustuste mittetäitmiseks. Lapse esindaja arvamusel A M teadlikult ja täielikult tõmbus eemale tütre kasvatamisest ning mistahes kohustustest lapse suhtes.

A M ei ole nõus, et isalt võetaks ära kasvatusõigus. Esindaja leiab, et tüdruku arvamus on tingitud armastusest isa vastu. 2010.a augustis jäi A ilma emast, ning ta kardab väga kaotada ka isa. Vaatamata sellele, et A on 14-aastane, ta ei saa lõpuni aru, mida tähendab kasvatusõiguse äravõtmine. Ta kardab, et antud juhul ta ei saa enam kohtuda isaga. Lapse esindaja selgitas A, et tal on alati õigus otsustada kas ta hakkab suhtlema isaga või mitte. Lapse esindaja on arvamusel, et lapse huvidest lähtudes tuleb A M A M suhtes hooldusõigus täielikult ära võtta.

J B kinnitas lapse esindajale oma nõusolekut olla A eestkostjaks. Alaealine A M kinnitas esindajale, et on nõus, et tema tädi hakkab tema eestkostjaks. Arvestades ülaltoodut ja võttes arvesse, et alaealine A M on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ning J B alates augustist 2010.a tegeleb A M kasvatamisega, leiab esindaja, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma eestkostja kohustusi ning tema määramine A M eestkostjaks on lapse huvides. Esindaja leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata A M kõigi asjade ajamine. Arvestades eestkostetava vanust võib ta teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid.

Asjast puudutatud isiku A M ärakuulamine (tl 48)

31.01.2011.a kohtus ärakuulatud A M selgitas, et elab korteris koos tädi ja vanaemaga. Isaga koos ei ela kaheksa aastat. Isaga suhtleb siis, kui käib tema juures. Isa ei tööta, väga harva annab talle raha. J B on tal head suhted ning ta on nõus, et J B hoolitseb tema eest ja tahab edasi kasvada J B peres.

Ärakuulamisel osalenud MTÜ Lapsele oma kodu juhataja Natalja Umarova selgitas, et ta tegeles A M enne ema surma. Külastas neid. Peale ema surma osutas lapsele psühholoogilist abi. Vormistas pensioni, võttis ühendust lapse isaga. Arvab, et isa ei saa hoolitseda A eest.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi J B oma taotluse juurde.

Asjast puudutatud isik A M on J B taotlusega nõus. Selgitas, et A suhtes tal ei ole teist võimalust. Tal puuduvad sissetulek ja elukoht. On nõus, et J B määratakse A eestkostjaks.

Narva linna esindaja ja alaealise A M esindaja toetavad J B taotlust A M isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse täielikult äravõtmiseks alaealise A M suhtes. Paluvad määrata lapse eestkostjaks J B.

2-10-50165 4(6) Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalisi, leiab, et A M tuleb ära võtta A M isikuja varahooldusõigus.

Lapse A M sünnitunnistusest (tl 3) nähtub, et tema vanemad on I M ning A M. Lapse ema I M suri 21.08.2010.a (Ida-Viru Maavalitsuse tõend tl 2).

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Perekonnaseaduse § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 127 järgi hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara eest, muu hulgas last esindada.

Seega on vanemal kohustus oma lapse eest hoolitseda, teda kasvatada ning tema vara eest hoolt kanda.

A M, A M ning J B ütlustest nähtuvalt ei ole A M seda teinud. Ta ei ole oma last kasvatanud, tema järele valvanud ega tema käekäigu eest hoolitsenud. A M ei ela koos oma tütre A M ega anna raha tema ülalpidamiseks. Asjaolu, et A M on töötu, ei vabasta teda lapse eest hoolitsemise kohustusest. Seega on A M jätnud lapse hooletusse (kellegi teise kasvatada) ning oma vanema kohustusi ei täida. Asjaolu, et A M oma lapse eest ei hoolitse, kinnitavad ka Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja lastekaitseinspektor Leili Korp, MTÜ Lapsele oma kodu juhataja Natalja Umarova ja lapsele määratud esindaja.

PKS § 134 lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab lapse hooletussejätmine või vanemate suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib kohus lapse heaolu ohustamise korral muuhulgas kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isikuvõi varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. PKS § 135 lg 2 järgi võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

A M ei täida oma kohustusi lapse hoolitsemisel ja kastavamisel ega pea last ülal. A M ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta ei täida ega kavatse täita oma kohustusi lapse eest hoolitsemisel ega anda talle ülalpidamist.

Kohus leiab, et kuivõrd A M ei ole oma kohustusi pika aja jooksul täitnud, on põhjust eeldada, et mistahes kohtupoolne korraldus hooldusõiguse rakendamiseks ei anna tulemusi. Lapse hooletusse jätmisest tuleneva ohu ärahoidmiseks tuleb võtta A M ära A M hooldusõigus.

Kohus selgitab A M, et talle jääb õigus lapsega suhelda. Kuna A M ütluste kohaselt soovib ta isaga suhelda, leiab kohus, et ei ole alust vanema suhtlusõigust piirata. A M jääb ka lapse ülalpidamiskohustus.

Kuna kohus võtab A M isalt ära hooldusõiguse, tuleb alaealisele PKS § 171 lg 1 kohaselt määrata eestkostja. Eestkostjaks võib määrata füüsilise isiku, juriidilise isiku või lapse elukohajärgse vallavõi linnavalitsuse.

2-10-50165 5(6) A M eestkostjaks olemiseks on andnud nõusoleku Jelena Buketova, kelle juures peale ema surma A M elab. J B eestkostjaks määramisega on nõus ka A M, lapse esindaja advokaat Irina Gromtsev ja Narva Linnavalitsuse esindajad. A M on avaldanud kohtule, et soovib elada J B juures ning on nõus, et J B oleks tema eestkostjaks.

Kohus leiab, et puudutatud isikute ütluste ning esitatud arvamustega on tõendatud, et J B on senini korraldanud A B igapäevaelu. Kohus arvestab eestkostja valikul J B isikuomadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema soovi saada lapse eestkostjaks. Kohus leiab, et J B on sobiv isik A M eestkostja ülesandeid täitma. Oma senise tegevusega on J B näidanud ennast usaldusväärse, eestkostetavate huvidega arvestava vastutustundliku isikuna ning tal on olemas teadmised, kogemused ja soov lapse eest hoolitseda.

TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et A M võib oma vanust arvestades teha iseseisvalt pisitehinguid kuni 3 euro suuruses summas kuus.

TsMS § 557 lg 21 kohaselt seatakse eestkoste alaealise täisealiseks saamiseni.

PKS § 179 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, tal on oma ülesannete piires õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule ning eestkostja küsib ja arvestab eestkoste teostamisel eestkostetava arvamust, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane.

PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus. Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal juhinduda perekonnaseaduses sätestatud ülesannetest.

PKS § 183 lg 1-3 kohaselt eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.

TsMS § 557 lg 3 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

PKS § 184 lg 1 ja 2 järgi eestkostja esitab lapse hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta.

PKS § 194 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Geete Lahi

2-10-50165 6(6) Kohtunik