2-10-17418/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2011, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-17418 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus JI’lt isikuhooldusja varahooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, Punane 16, 13619 Tallinn), esindaja Liisi R Asjast puudutatud isik JI (isikukood XXX, elukoht teadmata) Asjast puudutatud isik alaealine laps LI(isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik (Advokaadibüroo Valdma & Partnerid, Majaka 26-206, 11412 Tallinn) Istungi toimumise aeg 07.02.2011 Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja Liisi R ja nõustaja Sirje K Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna avaldus.

2. Võtta ära JI’lt (isikukood XXX) täielikult isikuhooldusja varahooldusõigus tema alaealise lapse LI(isikukood XXX) suhtes.

3. Jätta LI’i eestkostja ülesannete täitmine Tallinna linnale kuni eestkostja määramiseni.

Menetluskulude jaotamine. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda ja Eesti Vabariigi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Määruskaebuse esitamine. Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebus esitajale kättetoimetamisest.

Avaldus, selle aluseks olevad asjaolud ja selle põhjendused. Kohtule esitatud ja täpsustatud avalduse kohaselt palub avaldaja JI’lt ära võtta täielikult isikuhooldusja varahooldusõigus tema alaealise lapse LI’i suhtes.

LI on vanemliku hoolitsuseta jäänud laps, kes alates 03.01.2006 elab XXX. LI’i ema on JI ja isa kohta sünnitunnistusel andmed puuduvad. Harju Maakohtu 20.02.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-15724 võeti JI’lt ära tema poeg LI ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Sama määrusega võeti JI’lt ära ka tema tütar KI ilma vanema õiguste äravõtmiseta ning vanema õigused võeti ära kaksikute VIja MI’i suhtes. KI on oma isapoolse vanaema ZV eestkostel ja kaksikud on lapsendatud, ainult LI viibib asenduskoduteenusel.

JI lubas, et peale vanglast vabanemist hakkab oma last lastekodus külastama ja viib lapse koju, kui elamistingimused seda lubavad, kuid käesoleva ajani, mil JI 16.07.2009 vanglast vabanes, ei ole JI LI’it lastekodus külastanud ning ei ole lapse vatsu peaaegu kaks aastat huvi üles näidanud ega lapsega suhelnud. JI ei kandnud hoolt oma lapse eest ning ei suutnud korraldada lapse elu pika aja vältel, ei külastanud lastearsti kokkulepitud ajal, kodu oli must ja segamini, laps oli alatoidetud. JI’le osutati eestkosteasutuse poolt mitmekülgset abi, kuid sellest hoolimata ei muutnud ta oma elu ja suhtumist. Samuti tarvitab JI narkootikume ja on kuritegeliku eluviisiga ning on viibinud korduvalt vanglas varavastaste süütegude toimepanemise eest. JI õe sõnade kohaselt puudub JI’l töökoht.

Avaldaja on seisukohal, et JI ei ole täitnud oma vanema kohustusi oma poja LIi suhtes, ei ole taganud lapsele vajalikku eakohast hoolitsust ning turvalist kasvukeskkonda, seades sellega ohtu alaealise elu ja tervise. Huvi puudumine poja käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine on selged märgid vastutustundetusest ja hoolimatusest. Vanemal on kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest, mida JI ei ole teinud, mistõttu on õigustatud temalt vanema hooldusõiguse täielik äravõtmine. Käesolevaks ajaks on tekkinud võimalus LI’i lapsendamiseks ning lapse huve silmas pidades on oluline, et lapsendajaks on sama isik, kes on lapsendanud LIi kaksikutest õe ja venna. LIväärib võimalust saada lapsendatud perre, kus temast hoolitakse ja soovitakse pakkuda täisväärtuslikku elu. Alaealise heaolu tagamiseks tuleb JI’lt oma poja suhtes ära võtta nii isikuhoolduskui ka varahooldusõigus.

Alaealise lapse LI’i määratud korras esindaja seisukoht Määratud korras esindaja toetab avaldust ja leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Telefonivestluses teatas JI määratud korras esindajale, et tal puuduvad vastuväited avaldusele ning märkis, et las kõik olla nii nagu on.

Määratud korras esindaja külastas LI’it lastekodus, kus selgus, et lapsed elavad seal eraldi majades ning laste eest hoolitseb majaema. Vestlusest LI’i majaema ET’ga selgus, et L elab Maarjamäel alates 31.05.2008, enne seda oli väikelastekodus Mustamäel. Mustamäelt tulles L rääkis vene keelt, kuid käesoleval hetkel suhtleb vabalt eesti keeles. L käib koolis ja läheb 2. klassi. Ema või teised sugulased L vaatamas ei ole käinud. Vesteldes L märkis L määratud korras esindajale, et mäletab ema ning nägi viimati ema siis, kui nad koos elasid. Emast midagi rääkida ei oska.

Otseselt puudutavad antud juhul lapse huvisid tema võimalik lapsendamine. Vastavalt PS § 152 lg 3 ei ole vanema nõusolekut lapsendamiseks vaja, kui vanemalt on isikuhooldusõigus täielikult ära võetud. Esindaja, et lapsendamine on antud juhul lapse huvides, kuna lapse ema lapse vastu huvi ei tunne ning ei osale tema kasvatamises. Lapse huvides oleks peres kasvamine. Kui lapsendamist takistab JI isikuhooldusõigus L suhtes, siis on lapse huvides isikuhooldusõiguse äravõtmine. Isikuhoolduse teostamine eeldab igapäevast pühendumist lapsele, milline tahe JI’l puudub. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, sh last esindaja. JI ei ole vormistanud lapsele dokumente ja vormistamata on lapse Eesti kodakondsus. JI ei maksa lapsele elatist ega toeta teda muul moel. Eeltoodud andmed annavad aluse isikuja varahooldusõiguse äravõtmiseks.

Asjast puudutatud isik JI seisukoht

JI ei ole kohtule kirjalikke seisukohti esitanud.

Kohtumääruse põhjendused. Kohus uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ärakuulamine toimus 07.02.2010 kuhu ilmusid avaldaja esindaja ja nõustaja ning alaealise lapse määratud korras esindaja Asjast puudutatud isik JI 07.02.2010 ärakuulamisele ei ilmunud, kohtukutse on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.12.2010. TsMS § 477 lg 3 alusel kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab, et JI puudumine ei takista asja läbivaatamist, kuna alaealise lapse määratud korras esindaja on JI’ga suhelnud ning JI ei ole olnud antud asja läbivaatamisest huvitatud.

Perekonnaseadus (PKS) § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 alusel isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 127 järgi varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule. Tulenevalt PKS § 134 lg 1 kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 134 lg 3 kohaselt kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isikuvõi varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. PKS § 135 lg 2 sätestab, et isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. PKS § 136 lg 1 alusel üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi.

Sünnitunnistus CL 0242068 tõendab, et LI’i ema on JI ja isa kohta andmed puuduvad.

Kohus on seisukohal, et käesolevas hagita asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et JI tarvitab narkootikume ja on mitmel korral võetud vastutusele kriminaalkorras varavastaste süütegude toimepanemise eest. Tõendamist on leidnud, et JI on jätnud täitmata mõjuva põhjuseta vanema kohustused oma alaealise poja LI’i suhtes, kes alates 03.01.2006 elab XXX. JI ei ole last lastekodus külastanud ega lapsega suhelnud peaaegu kaks aastat, vaatamata lubadustele. JI ei ole taganud lapsele vajalikku eakohast hoolitsust ning turvalist kasvukeskkonda, seades sellega ohtu alaealise elu ja tervise. Huvi puudumine poja käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine on selged märgid vastutustundetusest ja hoolimatusest. JI ei ole vormistanud lapsele dokumente ja vormistamata on lapse Eesti kodakondsus, samuti ei maksa JI lapsele elatist ega toeta last muul moel. Samuti ei ole JI näidanud lapse vastu huvi kohtumenetluse käigus, kuigi on kohtumenetlusest teadlik, vaid teatas alaealise lapse määratud korras esindajale ainult, et las olla nii nagu kõik on.

Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et JI’lt tuleb ära võtta täielikult isikuhooldusja varahooldusõigus tema alaealise lapse LI’i suhtes PKS § 134 lg 3 ja 135 lg 2 alusel, et LI’il oleks võimalus olla lapsendatud ja elada täisväärtuslikku elu peres, kus teda soovitakse ja tema eest hoolitsetakse.

Perekonnaseaduse § 176 lg 1 sätestab, et kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavõi linnavalitsus, kui eestkostja seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on vallavõi linnavalitsusel perekonnaseadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused.

Menetluskulude jaotamine. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 p 3 sätestatule, jäävad alaealise esindaja kulud riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Taimi Kollom kohtunik