2-10-36882/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(4) Tsiviilasi nr 2-10-36882

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Raivo Einula

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2011.a. Tartu maantee kohtumaja

Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 9.veebruar 2011.a. kell 14.00 Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kantselei

Tsiviilasi A N’ i ja A N’ i hagi VN vastu elatise väljamõistmiseks

Hagi hind 2502,18 EUR Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja A N (isikukood XXX, elukoht XXX) • Hageja A N (isikukood XXX elukoht XXX) • Hagejate A N ja A N seaduslik esindaja: T N (ik XXX, elukoht XXX) • Kostja: VN (ik XXX, elukoht XXX)

R E S O L U T S I O O N Juhindudes PKS § 96, 97 p 1, 99 lg 1, 100 lg 1, 101 lg 1, 102 lg 2 TsMS § 455 lg 1 kohus o o o o t t t t s s s s u u u u s s s s t t t t a a a a s: s: s: s:

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista välja VN’ ilt A Ni kasuks elatis 139,01 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 2.08.2010.a. A N’ i (ik XXX) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise miinimummäära muutumisel tuleb kostjal tasuda elatist vastavalt seadusest tulenevale miinimummäärale (PKS § 101 lg 2).

3. Mõista välja VN’ ilt A Ni kasuks elatis 139,01 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 2.08.2010.a. A N’ i (ik XXX) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise miinimummäära muutumisel tuleb kostjal tasuda elatist vastavalt seadusest tulenevale miinimummäärale

2(4) (PKS § 101 lg 2).

4. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

5. Kohtuotsus on viivitamata täidetav ühe kuu elatise, so 139,01 euro ulatuses kummagi lapse osas.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Alates 01.07.2010 on võimalik elatis mõista välja ainult alaealise lapse enda kasuks, kuna alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 97 lg 1 p 1 järgi on elatist õigustatud saama alaealine laps. Seega käsitleb maakohus elatise saamise nõude osas hagejatena alaealisi lapsi A N ja A N, keda esindab seadusliku esindajana nende ema T N. Kohus on istungil selgitanud hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale, et hagejateks saavad olla alaealised lapsed.

Harju Maakohtule 2.08.2010.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielust 6.04.2000.a. sündinud poeg A N ning 20.01.2004.a. tütar A N. Abielusuhted lõppesid 3.12.2009.a. Poolte abielu on lahutatud Tallinna Perekonnaseisuametis. Lapsed elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Mingit vabatahtlikku abi kostja laste ülalpidamises ega kasvatuses ei osuta. Kohtuvälist kokkulepet kostjaga saavutada ei ole võimalik. Hageja on sunnitud koos lastega rentima eluruumi, kuna pärast seda kui kostja 3.02.2009 peksis ta läbi, kardab ta elada kostjaga samas eluruumis. Peale selle kustutas kostja rahvastikuregistrist andmed hageja ja laste alalise elukoha kohta. Hageja elab renditavas eluruumis ühetoalises korteris. Üldised kulutused laste ülalpidamiseks moodustavad 8700 krooni kuus, so 4350 krooni kuus ühe lapse osas. Hagi esitamise ajal oli hageja netosissetulek kuus 5400 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates hagi esitamisest (so 2.08.2010.a.) Määrusega 23.08.2010.a. võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja saatis kostjale teadmiseks ja vastamiseks. Kostja kohtule 13.12.2010.a. esitatud kirjalikus vastuses kinnitas, et hageja väide, et lapsed jäid pärast poolte abielusuhete lõppemist tema juurde elama, ei vasta tõele. Lapsed veedavad põhilise osa vabast ajast kostja elukohas. Kostja leidis, et hagetav elatis on ilmselt ülepaisutatud ega vasta reaalsetele kulutustele. Kuna lapsed veedavad palju aega kostja elukohas, siis nad loomulikult ka toituvad; lisaks käib kostja lastega erinevatel üritustel, samuti kannab poeg Ai pangaarvele üle rahalisi vahendeid. Hageja maksab

3(4) igakuiselt lasteaiamaksu, tasub kord kvartalis poja arvutikursuse eest, osaliselt toitlustamise ja riiete eest. Kostja kinnitas, et tema netosissetuleku suuruseks on 7383 krooni. Igakuiselt tasub kostja 2700 krooni korteri eest, mida hageja üürib välja ja saab tulu; samuti tuleb kostjal tasuda kommunaalmakseid oma korteri eest; kanda laste vaba aja veetmise kulutusi ja osaliselt laste toitlustamise kulutusi.

Kohtuistungil 25.02.2011.a. jäi hageja elatise osas varasema nõude juurde, soovides kummagi lapse ülalpidamiseks elatist kostjalt minimaalmääras, mis käesoleval ajal on 139,01 eurot. Hageja kinnitas, et nüüd käib ta tööl Grossi kaupluses. Kostja ei olnud nõus miinimummääras elatise maksmisega, tuues põhjustena samad argumendid, mis kirjalikus vastuseski. Kostja oli nõus maksma kahe lapse peale 1000 krooni kuus, so pisut vähem kui

70 eurot.

Kohus leiab asja arutamise põhjal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Vanemate kohustus oma last ülal pidada tuleneb PKS §-st 96 ja 97 p 1. Lapsele antava elatise miinimumsuurus tuleneb PKS §-st 101 lg 1, käesolevalt on see 139,01 eurot kuus.

Kohus lahendab asja esitatud tõendite alusel. Kuna kostja ei ole oma väidete põhjenduseks esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaksid tema poolt lapse ülalpidamiskohustuse täitmist ajaperioodist alates, millest hageja elatusraha nõuab kestel, tuleb kostjalt välja mõista elatis alates 2.08.2010, mil hagiavaldus kohtule esitati. Ka kostja pangakonto väljavõte perioodist 9.12.2010-31.08.2010 ei tõenda kostja poolt lapse ülalpidamiskohustuste täitmist. Abikaasade poolt võetud laenukohustused ja nendest tulenevate kohustuste kandmine ei ole kohtu arvates lapse ülalpidamiskohustuse täitmisse puutuvalt asjakohane tõend.

Kohus märgib samuti, et 102 lg 2 kohaselt ei saa vanemat üldjuhul vabastada lapsele elatise maksmist vähemalt miinimummääras. Juhul, kui kostjal ilmselgelt ei piisa vahenditest lapsele ülalpidamise andmiseks, tuleb kostjal kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on avaldanud, et tema netosissetulek on 7383 (so ~ 472 eurot kuus), seega on temal kohtu arvates piisavalt vahendeid, et katta nii enda kui lapse vajadused seaduses ettenähtud viisil.

Kohus märgib samuti, et elatise nõuet miinimummääras ei peagi sisuliselt põhjendama. Alates 01.07.2010 kehtiva PKS §-i 96 ja § 97 p-i 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealistele lastele. A N ja A N on kostja alaealised lapsed ja sellest tulenevalt on kostja kohustatud andma lastele elatist. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui 139,01 eurot. Kui elatist soovitakse välja mõista suuremas summas kui miinimummääras, tuleb hinnata laste vajadusi (PKS § 99 lg 1 ja 2). Kohus lähtub asja lahendamisel elatise väljamõistmisel miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa 139,01 eurot, põhjendama ega tõendama. Kui elatisenõue ületab seadusega ettenähtud miinimumsummat, tuleb selle nõude eelduseks olevaid laste vajadusi isikul, kes elatise suuremas suuruses väljamõistmist taotleb, põhjendada ja tõendada.

Kohus selgitab kostjale, et PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, asjaoludest nähtuvalt on antud juhul vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus. Juhul,

4(4) kui kostja leiab, et tea vanema õigusi on rikutud, on kostjal õigus esitada kohtule eraldi nõue hooldusõiguse osaliseks või täielikuks üleandmiseks PKS § 137 lg 1 kohaselt.

Poolte menetluskulud jätab kohus kummagi poole enda kanda TsMS § 164 lg 1 alusel.

Raivo Einula kohtunik