2-10-59670/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-59670 1 / 3

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse avalikult tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2011.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-59670 Tsiviilasi N K avaldus lapsega suhtlusõiguse määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: N K (isikukood XXX) Puudutatud isik: E K (isikukood XXX) Puudutatud isiku E K esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Puudutatud isik: A U (isikukood XXX) Eestkosteasutus Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, esindaja Olga Jamskaja Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg Hagita menetlus 31. jaanuar 2011.a RESOLUTSIOON 1. Kinnitada N K ja A U vahel 31.01.2011.a kohtuistungil sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt N K on õigus suhelda poja E K järgmiselt: - igal teisel ja neljandal nädalavahetusel; - puhkuse ajal ühe nädala; - lapse sünnipäeval ja pühade ajal ühe päeva.

2. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot. Selgitused seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2-10-59670 2 / 3

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist. Asjaolud 29.11.2010.a esitas N K kohtule avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks. Kohtuistung

Kohtuistungil sõlmisid N K ja A U kokkuleppe isa ja lapse suhtlemise korra suhtes, mille palusid kohtul kinnitada. Lapse määratud esindajal ja eestkosteasutuse esindajal vastuväiteid ei olnud.

Kohtumääruse põhjendus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 561 lg 1 kohaselt peab kohus last puudutavas menetluses suunama menetlusosalisi asja kokkuleppel lahendama.

Kohus leiab, et 31.01.2011.a kohtuistungil menetlusosaliste saavutatud kokkulepe isa ja lapse suhtlemise korra reguleerimiseks on seaduslik, kooskõlas heade kommetega ning ei riku avalikku huvi, s.h. lapse õigusi. Kohus kinnitab kokkuleppe ja lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab siinjuures, et käesoleva määrusega kinnitatav suhtlemiskord ei piira N K ja A U kokkuleppel toimuvaid lapse isa täiendavaid kokkusaamisi enda pojaga.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 563 kohaselt kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada või millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses.

Menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 kohaselt hagita menetluse kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

2-10-59670 3 / 3

Kohus on seisukohal, et arvestades antud asja asjaolusid ja sisu, on õiglane jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) jäävad riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik