Legislator Case Law & Legislation
2-10-62366/3 AI generated

2-10-62366/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-10-62366/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-10-62366

Legislator headnote

AI generated
2-10-62366/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 2-10-62366 «2 Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.»

Keywords

AI generated
banking documentation banking documents creditor petition for bankruptcy banking secrecy transmission of banking documents transmission of bank documents

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-10-62366

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 04.02.2011.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-62366 Tsiviilasi Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal hagi Mxxx Sxxx vastu võla ja viivise nõudes Hagihind 5000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal (registrikood xxxxxxxx; asukoht Liivalaia 45/47, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Krista Arraste (Julianuse Õigusbüroo OÜ; registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; elektronpost krista.arraste@julianus.ee); Kostja: Mxxx Sxxx (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Mxxx Sxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kasuks 529 (viissada kakskümmend üheksa) eurot (8277,04 krooni), millest 319,56 eurot on põhivõlg, 198,48 eurot intressivõlg ja 10,96 eurot viivis. 3. Välja mõista Mxxx Sxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kasuks viivis 0,027 % tasumata põhinõudelt (319,56 eurot) päevas alates 04.02.2011. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. 4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud Mxxx Sxxx kanda. 2. Välja mõista Mxxx Sxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kasuks menetluskulud summas 178 (ükssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 95 senti (1800 krooni). 3. Välja mõista Mxxx Sxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kasuks viivis

2-10-62366

2 Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal esitas 14.12.2010. a kohtule hagiavalduse Mxxx Sxxx vastu võla 5000 krooni, intressi 3105,49 krooni, viivise 171,45 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostja elukohta saadetud määrus ja hagimaterjalid on 30.12.2010.a vastu võetud kostja ema Sxxxx Sxxx poolt. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja sõlmisid 06.12.2006. a Topeltneto krediitkaardi lepingu, mille alusel hageja võimaldas kostjale väljastatud krediitkaardiga teha lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses tehinguid. Kostja ei täitnud kohustust tagada kaardikontol intresside tasumiseks piisav kasutamata krediidilimiidi olemasolu. Hageja andis kostjale tähtaja võla tasumiseks, kostja võlga ei tasunud ning hageja ütles lepingu üles. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

2-10-62366

3 maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on kokku leppinud viivise määras 0,027 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist 10.12.2010.a seisuga kokku summas 171,45 krooni. Alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab välja viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast.

Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1000 krooni, millele vastab 63,91 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1800 krooni, millele vastab 115,04 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maimu Laumets Kohtunik