3-09-3097/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-3097 Otsuse kuupäev 9. veebruar 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Valentin Terekhini (Terekhin) kaebus Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 14.08.2009. a otsuse nr 22436 osaliseks tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks asja uueks läbivaatamiseks ja Valentin Terekhini üleajateenistuses viibimise aja ajavahemikul 28.08.1970. a – 20.04.1977. a arvestamiseks pensioniõigusliku staaži hulka Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja Valentin Terekhin; Vastustaja Tartu Pensioniamet Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 11. märtsini 2011. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Valentin Terekhin teenis perioodil 28.08.1970. a – 20.04.1977. a üleajateenijana Nõukogude Armees.

2. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Valga osakonna 28.11.2006. a otsusega nr 9196/1 on Valentin Terekhinile määratud alates 22.11.2006. a soodustingimustel vanaduspension.

Valentin Terekhin esitas 09.06.2009. a Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Valga klienditeenindusele taotluse pensioni ümberarvestamiseks, arvates kohustusliku sõjaväeteenistuse ja üleajateenimise aja pensioniõigusliku staaži hulka kooskõlas 16.10.2007. a jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse (edaspidi Pooled) vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppega ning Eesti

2 Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe muutmise protokolliga (edaspidi koostöökokkulepe).

Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 14.08.2009. a otsusega nr 22436 jäeti Valentin Terekhini 09.06.2009. a taotlus rahuldamata, kuna V. Terekhin suunati kohustuslikku sõjaväeteenistusse Vene Föderatsiooni Karjala ANSV-st ning enne kohustuslikku sõjaväeteenistusse suunamist elas ja töötas ta Vene Föderatsioonis. Lisaks ei ole V. Terekhin teeninud Eesti Kaitseväes.

Valentin Terekhin esitas eelnimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja asja uueks otsustamiseks Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Keskpensionikomisjonile vaide.

Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti keskpensionikomisjoni 12.11.2009. a otsusega nr 22436 rahuldati Valentin Terekhini vaie osaliselt ning tühistati Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 14.08.2009. a otsus osas, mis puudutab kohustusliku sõjaväeteenistuse mitte arvamist Valentin Terekhini pensioniõigusliku staaži hulka ja saadeti nimetatud küsimus pensionikomisjonile uueks otsustamiseks ning kohustuslikus sõjaväeteenistuses viibimise aja perioodil 12.11.1967. a kuni 13.12.1969. a arvestamiseks Valentin Terekhini pensioniõigusliku staaži hulka alates 16.10.2007. a. Otsuse p-ga 4 jäeti muutmata Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni 14.08.2009. a otsus nr 22436 osas, mis puudutab üleajateenimise mitte arvamist Valentin Terekhini pensioniõigusliku staaži hulka.

3. Valentin Terekhin esitas 22.12.2009. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 14.08.2009. a otsuse nr 22436 tühistamiseks osas, mis puudutab üleajateenimise mitte arvamist V. Terekhini pensioniõigusliku staaži hulka ja kohustada Pensioniametit asja uuesti läbi vaatama ning arvestama V. Terekhini üleajateenistuses viibimise aeg ajavahemikul 28.08.1970. a – 20.04.1977. a pensioniõigusliku staaži hulka.

Menetlus asjas oli 09.03.2010. a – 08.11.2010. a poolte taotlusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lõike 1 alusel peatatud.

Kaebuse põhjendused

4. Vaidlus käesolevas asjas on koostöökokkuleppe art 4 tõlgendamise üle. Nimetatud säte näeb ette, et pensioniõiguse määramisel, sh pensionideks soodustustingimustel ja väljateenitud aastate eest, võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise poole territooriumil. Seega koostöökokkuleppe art-st 4 tulenevalt tuleb pensioni määramisel arvesse võtta pensionistaaži, mida tunnustab üks või teine lepingupool. Põhiseaduse (PS) § 123 teisest lõikest ja riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 4 lg-st 3 tuleneb, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui riikliku pensionikindlustuse seadus, kohaldatakse välislepingut. Eeltoodust tuleneb, et ka käesoleval juhul tuleb lähtuda koostöökokkuleppest ning kohaldada selle art 4, mitte aga RPKS § 28 lg-t 2 ja 5. Koostöökokkuleppe ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse seletuskirja kohaselt tuleneb koostöökokkuleppest Eesti Vabariigi kohustus võtta arvesse pensionistaaži endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aastani ning Vene Föderatsiooni territooriumil pärast 1991. aastat. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Tööja Sotsiaalarengu Ministeeriumi vahel 5. novembril 2002. a

3 sõlmitud rakendusleppe artiklist 3 nähtub, et pooled arvestavad vastastikku ka teise lepinguosalise territooriumil tunnustatavat staaži. Nimetatud sätte kohaselt tõendavad poolte pädevad asutused nii kummagi poole territooriumil täitunud kui ka tunnustatavat staaži.

Riigikohtu halduskolleegiumi 18.03.2009. a kohtuotsuses nr 3-3-1-4-09 lahendas Riigikohus vaidlust koostöökokkuleppe art 4 tõlgendamise üle: Menetlusosalised on erineval seisukohal, kas pensioni määramisel peavad lepingupooled vastastikku arvestama ka staaži, mis on omandatud riigis, milles omandatud staaži tunnustab teine lepingupool, või võetakse arvesse vaid pensionistaaži, mis on sätestatud pensionit määrava riigi siseriiklikus õiguses. Vaidlust põhjustab koostöökokkuleppe art 4 sõnastus „mida tunnustatakse ühe või teise Poole territooriumil.“ Pensioniamet peab küll võimalikuks Koostöökokkuleppe alusel arvestada Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud staaži. Muudes endise NSV Liidu liiduvabariikides omandatud staaži osas ei pea ta võimalikuks arvesse võtta koostöökokkuleppe art 4 alusel staaži, mida tunnustab Vene Föderatsioon kui teine lepingupool, vaid lähtub RPKS § 28 Ig-st 4. Nimetatud säte (vaidlustatud otsuse tegemise aegses redaktsioonis) näeb ette, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Põhiseaduse § 123 lg-2-st ja RPKS § 4 lg-st 3 tuleneb, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui riikliku pensionikindlustuse seadus, kohaldatakse välislepingut. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ka käesoleval juhul tuleb lähtuda koostöökokkuleppest ning kohaldada selle art 4, mitte aga RPKS § 28 lg-t 4.

Eeltoodud Riigikohtu lahendist tuleneb, et Pensionikomisjoni otsuses viidatud RPKS § 28 kohaldamisele ei kuulu ja tuleb lähtuda koostöökokkuleppest ja selle art 4. Kaebuse esitaja on seisukohal, et koostöökokkuleppe art 4 näeb ette, et pensioni määramisel võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida lepinguosalised riigid tunnustavad.

Vene Föderatsioon tunnustab kaebuse esitaja üleajateenistuses viibimise aega ajavahemikul 28.08.1970 - 20.04.1977 tulenevalt Vene Föderatsiooni tööpensionide seaduse §-st 11, seega samadel alustel nagu kohustuslikku sõjaväeteenistust. Eeltoodust tulenevalt tuleb Valentin Terekhini pensioniõigusliku staaži hulka arvestada üleajateenistuses viibimise aeg.

RPKS § 25 lg 1 p 3 sätestab võimaluse määratud riikliku pensioni ümberarvestamiseks pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel.

Eeltoodu alusel leiab kaebuse esitaja, et on olemas alus tema pensioniõigusliku staaži hulka arvata üleajateenistuses viibimise aeg.

Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja palub jätta V. Terekhini kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud kaebaja enda kanda.

4 Vastustaja märgib, et Riigikohus on oma 22.04.2010. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-92-09 asunud seisukohale, et kõik sõjaväeteenistuses viibijad (sh ka kohustuslikus ajateenistuses viibijad) kuuluvad artikli 8 toimealasse ja neile ei laiene koostöökokkulepe. Lähtudes sellest leiab vastustaja, et Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 14.08.2009. a otsuse nr 22436 toodud põhjenduses ei ole küll kooskõlas nimetatud Riigikohtu lahendiga, kuid resolutiivosa on õige ning kooskõlas RPKS-iga, kokkuleppega ja Riigikohtu lahendiga. Vastustaja leiab, et olukorras, kus asja uuel läbivaatamisel tuleks vältimatult teha uuesti samasisuline otsus ning haldusorganil puudub seejuures kaalutlusruum, ei ole vaidlustatud haldusakti tühistamine põhjendatud.

Kohtu põhjendused ja otsus

6. Tulenevalt viimase aja kohtupraktikas väljendatud seisukohtadest ei saa halduskohus nõustuda kaebajaga, et käesolevas asjas tuleb kohaldada koostöökokkuleppe artiklit 4.

Kaebaja puhul on tegemist Vene Föderatsiooni kodanikuga, kes on välismaalaste seaduse § 4 lõike 1 kohaselt Eesti alaline elanik. Kaebaja leiab, et perioodil 28.08.1970. a - 20.04.1977. a Nõukogude Armees üleajateenijana viibitud aeg tuleks arvata pensioniõigusliku staaži hulka kooskõlas 16.10.2007 jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppega ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe muutmise protokolliga.

Riigikohtu halduskolleegium on 22.04.2010.a otsuses asjas 3-3-1-92-09 asunud seisukohale, et analoogsetel asjaoludel kuulub kohaldamisele Koostöökokkuleppe artikkel 8, mis sätestab, et Poolte territooriumitel Relvajõudude, Riikliku Julgeoleku organite ja sisevägede endiste sõjaväelaste, Siseministeeriumi ametkondade juhtivning reakoosseisu endiste töötajate, teiste sõjaväeformeeringute esindajate ning nende perekonnaliikmete pensioniline kindlustamine teise Poole territooriumil reguleeritakse erikokkuleppega.

Riigikohus on nimetatud lahendis märkinud, et koostöökokkuleppe artiklis 8 kõneldakse relvajõudude sõjaväelastest. Endise NSVL relvajõudude sõjaväelaste hulka kuulusid mitte ainult ohvitserid, lipnikud, mitšmanid ja üleajateenijad, vaid ka rea-, seersantja vanemkoosseisu ajateenijad. Seega kuuluvad kõik nimetatud isikud artikli 8 toimealasse ja neile koostöökokkulepe ei laiene.

Tulenevalt eeltoodust ei saa kaebaja kui üleajateenija taotleda teenistuses oldud aja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka (RK otsuse 3-3-1-92-09 p 44-46).

Kuna kaebaja V.Terekhin kuulub koostöökokkuleppe artiklis 8 nimetatud isikute hulka, kellele koostöökokkulepe ei laiene, siis puuduvad tal käesolevas vaidluses koostöökokkuleppest tulenevad õigused.

V. Terekhin on Vene Föderatsiooni kodanik ja Rahvastikuregistri andmetel elab ta Eesti Vabariigis, seega tuleb V. Terekhini pensioni ümberarvutamisel lähtuda riikliku pensionikindlustuse seadusest.

RPKS § 28 annab loetelu tegevustest, mille aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka. RPKS § 28 lõike 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.

5

RPKS § 28 lõike 2 punkti 2 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka teenistusaeg Eesti Kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis. Teenistusega võrdsustatud teenistuseks on näiteks asendusteenistus. Kaitseväeteenistuse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. Teenistus Nõukogude Armees ei ole käsitletav kaitseväeteenistusega võrdsustatud teenistusega, vaid selle puhul on tegemist teenistusega võõrriigi relvajõududes.

Kaebaja V. Terekhin teenis üleajateenijana perioodil 1970.a -1977.a Nõukogude Armees. Kuna V. Terekhin ei ole teeninud Eesti Kaitseväes, ei ole RPKS § 28 lõike 2 punkt 2 tema suhtes kohaldatav ning Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 14.08.2009.a otsus nr 22436 osas, millega jäeti nimetatud periood pensioniõigusliku staaži hulka arvamata, on õiguspärane.

Seega on Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna otsus vaidlustatud osas oma lõppjäreldustes õige, kuigi vaidlusaluse otsuse põhjendused koostöökokkulepet puudutavas osas ei vasta Riigikohtu otsuses asjas 3-3-1-92-09 koostöökokkuleppele antud tõlgendusele. Tartu Ringkonnakohus on 15.10.2010.a otsuses asjas 3-09-3087 (p 9) leidnud, et asjaolu, et nimetatud otsuse andmisel lähtuti teistsugustest motiividest, ei saa eraldivõetuna isiku õigusi rikkuda.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel, tuleb kaebus neil faktilistel asjaoludel ja õiguslikel alustel rahuldamata jätta ja vaidlusalune otsus muutmata jätta.

7. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 92 lõige 1). Kuna vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

Roby Koik kohtunik