2-09-44097/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Otsuse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2011.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-09-44097 Tsiviilasi SAS-i hagi EE’i vastu võlgnevuse nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: SAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Katrin V (Lindorff Eesti AS ); Kostja: EE (isikukood XXX faktiline elukoht teadmata). Hagihind 238,53 eurot RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista EE’ilt SAS-i kasuks kokku 288,53 eurot, millest põhivõlgnevus 238,53 eurot, intress 2,66 eurot ja viivis 47,34 eurot.

3. Välja mõista EE’ilt SAS-i kasuks viivis 0,027% päevas põhinõudelt, s.o 238,53 eurolt, alates 02.09.2009.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

5. Tagaseljaotsus toimetada kätte avaliku teatavakstegemisega. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta EE’i kanda.

2. Välja mõista EE’ilt menetluskulu 125,02 eurot, s.o riigilõiv hagiavalduse esitamisel 63,91 eurot, õigusabikulu 29,15 eurot, postikulud 3,83 eurot, kohtutäituri tasu 15,34 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 12,78 eurot, SAS-i kasuks. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded

2 (4) ilmumise päevale järgnevast päevast.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue SAS esitas 02.09.2009.a. hagi EE vastu võlgnevuse kokku 4 514,40 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus 3 732,19 krooni, intress 41,56 krooni ja viivis 740,65 krooni ja alates 02.09.2009 viivis 0,027% päevas põhinõudelt, s.o 3 732,19 kroonilt, kuni nõude täitmiseni.

Hageja ja kostja sõlmisid 07.03.2007.a. krediitarvelepingu, mille alusel võimaldati kostjal hagejalt osta kaupu ja kasutada teenuseid, tasudes nende eest esitatud kontoaruande alusel järgmise kuu 15.kuupäevaks. Lepingus kokkulepitud arvelduskorda järgides võimaldas hageja kostjale krediiti. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal kasutatud krediidi eest tasumata

3 732,19 krooni, millelt hageja on arvestanud intresse kokku summas 41,56 krooni. Seisuga 16.08.2007.a.-01.09.2009.a. on kostja viivisvõlgnevus hageja ees 740,65 krooni.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 956,15 krooni, millest õigusabikulu summas 456,15 krooni, riigilõiv 1 000 krooni, postikulu 60 krooni, kohtutäituri tasu 240 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200 krooni.

Kohtu põhjendused Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetlusdokumendid on kostjale edastatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 14.12.2010.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 loeb kohus, et menetlusdokumendid on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 401 lg 1 ja 2. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

3 (4) kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, lg 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 288,53 eurot, millest põhivõlgnevus 238,53 eurot, intress 2,66 eurot ja viivis 47,34 eurot ning alates 02.09.2009.a. viivis 0,027% päevas maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest kuni nõude täitmiseni.

Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 29,15 eurot ja on selle tõendamiseks esitanud SAS-i ja Lindorff Eesti AS-i vahel sõlmitud kinnituskirja (t/l 20), mille kohaselt vastavalt AS-i Sja AS-i Lindorff vahel sõlmitud lepingu lisale 5 kohustus AS Stasuma kohtuliku sissenõudmise korral AS-ile Lindorff õigusabi eest 10% hagi rahuldatud osalt. Kohus leiab, et nimetatud summa välja mõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud.

Lisaks kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 63,91 eurot, kohtutäituri tasu 15,34 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu summas 12,78 eurot.

Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 125,02 eurot.

Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ann Meriluht Kohtunik

4 (4)