2-08-60056/32 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-60056

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2011. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-60056 Tsiviilasi VMhagi AP(P ) ja VP(P) vastu kinnisasjale tehtud kulutuste

788 532.12 krooni hüvitamiseks Menetlustoiming menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VM(isikukoodXXX, elukoht XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov (Advokaadibüroo Välisõigusabi OÜ; Müürivahe 41, 10140) Kostja I V P (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II A P (isikukood XX, elukoht XXX) Kostjate esindaja vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Heta Biin ja Pihlakas; Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada VM, VP ja AP vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. V P ja A P maksavad 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest VM 2 039.42 (kaks tuhat kolmkümmend üheksa eurot ja 42 senti) eurot, kandes nimetatud summa üle VM kontole nr XXXXXXXXXXXXXXX.

1.2. VM, V P ja A P kinnitavad, et käesoleva kohtumääruse täitmise järgselt ei ole neil teineteisele mingeid varalisi või mittevaralisi nõudmisi, millised tuleneksid V Pst jäänud pärandvarast.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-08-60056.

3. Vabastada VM menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 18.09.2008. a esitas VM Harju Maakohtule hagiavalduse V P, APja J P vastu, paludes kohtul tuvastada ühise tegutsemise lepingu ja seltsingulepingu olemasolu hageja ja V P vahel, tunnistada hageja kaasomaniku õigust kinnistu XXX mõttelisele osale, välja nõuda kostjatelt kui ühise tegutsemise lepingu poole ja seltsinglase V P pärijatelt hageja poolt seltsinglasena tehtud panus seltsinguvarasse XXX osa väärtusena korteriomandi koosseisus ja kanda hageja kaasomanikuna kinnistusraamatusse XXX mõttelises osas ning alternatiivselt kohustada kostjaid hagejale solidaarselt välja andma Lepiku talu omandamiseks V P poolt hageja tehtud kulutused arvestades hinnakasvu summas 788 532.12 krooni. 26.08.2008. a täpsustas hageja nõudeid ning palus kohtul kohustada kostjaid hagejale solidaarselt hüvitama Lepiku talu omandamiseks V P nimele hageja poolt tehtud kulutused, arvestades sealjuures kinnisomandi hinnakasvu ajaperioodil 2003. a –

2-08-60056

2008. a, kogusummas 788 532.12 krooni, mis vastab XXX mõttelisele osale kinnisomandile tehtud kulutuste osakaalule. Hageja palus hagiavalduses ja selle täpsustuses vabastada ennast riigipoolse menetlusabi korras riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.

2. 01.10.2008. a määrusega rahuldas Harju Maakohus VM taotluse menetlusabi saamiseks, vabastades hageja täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel summas 31 750 krooni.

3. 22.09.2009. a võttis Harju Maakohus vastu osalise hagist loobumise ja lõpetas menetluse J P vastu esitatud nõude osas.

4. 01.02.2011. a esitasid VM, V P ja A P kohtule kompromisslepingu, mille palusid kohtul kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitasid, et on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita.

6. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

01.10.2008. a määrusega rahuldas Harju Maakohus VM taotluse menetlusabi saamiseks, vabastades hageja täielikult hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 31 750 krooni. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, peab kohus põhjendatuks jätta riigilõiv, mille tasumisest kohus hageja hagiavalduse esitamisel vabastas, riigi

tuludesse välja mõistmata ning hageja tuleb riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest täielikult vabastada.

Kaija Kaijanen Kohtunik