2-11-621/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. J. P. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440.

2. Suurendada Ida-Viru Maakohtu 16.septembri 2003 kohtuotsusega J. P.´ilt J. P. kasuks alaealise poja I. P.´i (sündinud xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist

3. Välja mõista J. P.`ilt elatis igakuise elatusrahana J. P. kasuks poja I. P.`i (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 07.01.2011 summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni poja I. P.i täisealiseks saamiseni, s.o. 10.10.2012, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja J. P.i kanda.

6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuasja number 2-11-624 Otsuse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

J. P. hagi J. P.i vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagihind 848,43 eurot. Menetluse staatus Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 440 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

J. P. ( IK xxx, elukoht; xxx)

J. P. ( IK xxx, elukoht; xxx e-post; xxx

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt Ida-Viru Maakohtu 16.09.2003 otsusega mõistetud välja elatis summas 700 krooni kuus. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt väljamõistetud elatist suurendada 139,01 euroni kuus.

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 29.01. 2011 kohtule kirjaliku vastuse e-maili teel, milles tunnistab haginõuet ja on nõus elatise suurendamisega 139,01 euroni kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kostja oma vastuses tunnistab haginõuet ja on nõus elatise suurendamisega summani 139,01 eurot kuus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülapidamise väljamõistmiseks.

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).

Kostja nõustus hagiga täielikult.

Eeltoodust ning TsMS § 434, § 436, § 438, § 442 ja § 632 lähtudes rahuldab kohus hagi.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik