2-10-51812/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON 1. A. R. hagi E. K.i vastu rahuldada.

2. Välja mõista E. K.ilt igakuise elatisena L. R. (IK xxx) kasuks A. R. ülalpidamiseks 139,01 eurot (ükssada kolmkümmend üheksa eurot üks sent) tagasiulatuvalt alates 10.12.2009 kuni A. R. täisealisuseni s.o. 25.10.2026 või lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni.

3. Välja mõista E. K.´ilt riigi tuludesse 95,88 eurot (üheksakümmend viis eurot 88 senti) kaitsja poolt hagejale osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt põlvneb 25.10.2008 sündinud hageja A. R., kes on L. R. ülalpidamisel, kostja E. K.´ist. Kostja materiaalselt ei toeta last. Kohtuasja number 2-10-51812 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. R. hagi E. K.´i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised

Hageja:

Seaduslik esindaja:

Hageja esindaja määratud korras:

Kostja:

A. R. (IK xxx, elukoht: xxx);

L. R. (IK xxx, elukoht:xxx);

Vandeadvokaat Leanika Tamm

E. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

Hageja seaduslik esindaja palus kostjalt välja mõista elatise igakuiselt seadusega kehtestatud miinimummääras 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni (139.01 eurot) alates 10.12.2009 s.o. alates põlvnemise tuvastamise avalduse esitamisest. Hageja esitas hagi kostja vastu elatise nõudes Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 20.10.2010.

Kostja tunnistas hagi osaliselt. Vastuse kohaselt pole kostjal seoses töö kaotamisega veebruaris 2010 võimalik tasuda A. R.le elatist summas 2175 krooni. Kostja on võimeline reaalselt maksma 1000 krooni. Samuti ei pea kostja mõistlikuks ja seaduslikuks välja mõista elatis alates põlvnemise tuvastamise avalduse esitamisest vaid alates kohtuotsuse tegemisest 04.10.2010. Arvestada tuleb seda, et kostja maksab 1345 krooni elatist oma teise lapse A. K.a ülalpidamiseks.

Kohtuistungil jäid hageja esindajad nõude juurde välja mõista igakuise elatisena kostjalt rahaline elatis miinimummääras tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist.

Kostja elatise maksmise kohustusele vastu ei vaielnud. Kostja palus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamisel välja mõista elatis alates põlvnemise tuvastamisest. Samuti palus ta arvestada, et ta ei tööta ning tal on teine ülalpeetav.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et A. R. hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PkS) § 120 lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõiguse olemasolu last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

PkS § 97 p1 ja 2 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

A. R. sündis 25.10.2008, olles seega kostja alaealiseks lapseks, kelle suhtes vanem täidab ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PkS § 100 lg 2).

Alaealine laps elab koos emaga. Kostja ei täida ülalpidamiskohustust.

PkS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduse esitamise ajal 20.10.2010 kehtis kuupalga alammäärana 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Alates 01.01.2011 on vastavalt kuupalga alammäär 278.02 eurot ja pool sellest 139.01 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista lapsele elatise 2 175 krooni /139.01 eurot krooni kuus ja elatise tagasiulatuvalt alates 10.12.2009.

PkS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades, võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lõike 2 kohaselt vanem, kes on eelnimetatud olukorras, peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Mõjuvaks põhjuseks, miks kohus elatist alla § 101 lg-s 1 sätestatud määra võib vähendada, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral seaduses sätestatud miinimummääras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus leiab, et antud tsiviilasjas puuduvad alused, mis õigustaksid kostja poolt elatise tasumist alla kehtestatud miinimumi. Elatise maksmise kohustuse tekkimise ajal kostja töötas ja sai tulu, mis on piisav mõlema alaealise lapse ülalpidamiseks. Maksuja Tolliameti 29.11.2010 vastuse kohaselt sai kostja perioodil 01.11.2009 kuni 30.09.2010 tulu järgmiselt: 2009 OÜ-st Maierko maksustatavat tulu 28122 krooni;

2009 Teide OÜ-st maksustatavat tulu 12398 krooni; 2010 OÜ-st Maierko maksustavat tulu 21988 krooni; 2010 Eesti Töötukassast maksustatavat tulu 31891 krooni.

PkS § 101 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 10.12.2009 elatise miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.

Vastuseks kostja vastuväitele, et elatist ei tohi välja mõista varasemast ajast kui kohtuotsusest, millega hageja põlvnemine kostjast tuvastati, märgib kohus järgmist: Vanema ülalpidamiskohustus ja alaealise lapse õigus saada ülalpidamist tuleneb PkS §-dest 96 ja 97 p.1. Kohus on seisukohal, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine, so tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks alates lapse sünnist. Samas tulenevalt PkS § 108 saab elatist tagasiulatuvalt nõuda üksnes kuni aasta eest enne elatishagi esitamist (Riigikohtu 11.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08).

Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus A. R. hagi E. K.i vastu.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane.

03.12.2010 määrusega anti L. R.le riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusega. Vandeadvokaat L. T. esitas 24.01.2011 kohtule taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta summas 95,88 EUR.

Arvestades, hageja materiaalset olukorda ning seda, et hagi on täies ulatuses rahuldatud, leiab kohus, et TsMS § 164 lg.2 kohaselt on õiglane, et kaitsja tasu tuleb kostjalt riigi tuludesse välja mõista.

Kohtunik O.Mihkelson

Digitaalselt allkirjastatud