3-10-1868/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-1868 Otsuse kuupäev 08.02.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi OÜ SVŠ Veod kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 17.06. 2010 maksuotsuse nr 12.2-3/2641-2 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.01.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OÜ SVŠ Veod esindaja Igor Sumarok Vastustaja Maksu ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse esindaja Revo Krause ja Lea Otti

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Maksu ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus (LÕMTK) kontrollis OÜ SVŠ Veod käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel juuni 2004 kuni juuni 2006.

Kontrolli tulemusena väljastas LÕMTK 17.06.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/2641-2, millega määrati täiendavalt tasumiseks käibemaksu summas 1 182 713 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt summas 2 379 444 krooni. OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp seotud tehingutelt. Kokku määrati tasumisele 3 562157 krooni.

2. 19.07.2010 esitas OÜ SVŠ Veod Tartu Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks ning 26.08.2010 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

30.08.2010 määrusega jättis Tartu Halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 14.09.2010 esitas kaebuse esitaja lepinguline esindaja Igor Sumarok 19.07.2010 kaebusele täiendused.

2

Kaebuse taotlus ja põhjendused

3. Kaebuse esitaja taotleb tühistada täies ulatuses Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 17.06.2010.a. maksuotsus nr 12.2-3/2641-2.

4. Esialgses kaebuses leiab kaebuse esitaja, et vastutaja pidi alustatud maksumenetluse peatama kuni kohtuotsuse tegemiseni Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja menetluses olevas kriminaalasjas nr 07930000077, milles kahtlustatavaks on OÜ SVŠ Veod. Kohtumenetlust ei ole lõpetatud ja kohtu poolt lõppotsust tehtud.

5. Kuna kaebuse esitaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus, siis maksumenetluse läbiviimine kaebuse esitaja suhtes ei ole seadusega lubatud. Tekib olukord, kus ühe ja sama teoga ehk maksuõigusnormide rikkumisega seotud faktilised asjaolud tuvastatakse ja neile antakse õiguslik hinnang teineteisest sõltumatult nii halduskui ka kriminaalmenetluses. Sellises situatsioonis võivad erineva pädevusega menetlejad sama vaidlust lahendades jõuda erinevate, isegi vastuoluliste tulemusteni. Tekib eri menetluste vaheline konflikt, st eri menetlustes tuvastatud faktilised asjaolud võivad olla teineteist välistavad või siis ühele ja samale juriidilisele faktile antakse erinev õiguslik hinnang.

6. Kaebuse esitaja märgib, et 17.02.2004.a. otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03 käsitles Riigikohtu üldkogu põhjalikult küsimusi sellest, kas üldkohus on pädev tuvastama kõiki maksukuriteo koosseisulisi tunnuseid või peab maksukohustuse rikkumine ja selle tagajärjel laekumata maksu suurus olema enne tuvastatud haldusja halduskohtumenetluses. Selles lahendis märkis Riigikohus, et kui üldjuhul kohaldatakse maksuõiguse normide rikkumisega seonduvaid sunnivahendeid haldusja halduskohtumenetluses, siis osa maksuõiguserikkumistest on tunnistatud kuritegudeks. Ning nende menetlemine toimub kriminaalmenetluses. Seisukohaga, et isiku süüditunnistamine maksukuriteos on võimalik alles pärast seda, kui kuriteokoosseisu kuuluvad maksuõiguslikud rikkumised on tuvastatud jõustunud maksuotsusega, ei saa nõustuda ka seetõttu, et teatud juhtudel ei olegi võimalik nimetatud rikkumiste osas maksuotsust teha.

Seega juhtudel, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust mingile haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse ka see hinnang kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt.

7. 19.07.2010.a. esitatud kaebuse täienduses leiab kaebuse esitaja, et maksuotsus ei ole põhjendatud ja seal viidatud asjaolud ei ole piisavalt tõendatud. Maksumenetluses on kasutatud üksnes kriminaalmenetluses kogutud tõendeid. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on tõendeid hinnanud valesti ja tänu sellele on ka jõudnud valedele lõppjäreldustele tehingute toimumise osas OÜ SVŠ Veod ja OÜ Ramsarto Grupp ning AS Palermo Grupp vahel. Kaebuse esitaja leiab, et kontrollaktis ja maksuotsuses kajastatud tõenditega ei ole võimalik ümber lükata OÜ SVŠ Veod juhatuse liikme Sergei Šarovi ütlusi tehingute toimumise osas ja kaebuse esitaja asub seisukohale, et kuna kütust tarniti ja arved olid vormistatud korrektselt, siis arvetel näidatud tehingud ka toimusid.

8. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur on rikkunud menetlusnorme, kuna on maksumenetluse läbiviimisel kasutanud kriminaalmenetluse raames kogutud tõendeid ja pole pidanud vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid maksumenetluse käigus (nt võtta uuesti isikutelt seletusi jne). Kaebuse esitaja arvates ei ole maksuhaldur maksumenetluse raames

3 kriminaalmenetluses kogutud tõendeid piisavalt uurinud ning kontrollinud, vaid viidanud, et kaebaja maksukohustus on tuvastatud kriminaalmenetluse raames.

9. Maksukorralduse seaduse § 11 sätestab uurimispõhimõtte. Seaduse sättest lähtudes peaks maksuhaldur kontrollima kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid ja koguma selleks vajalikud tõendid. Tõendid maksumenetluses kogutakse maksukontrolli käigus. Kontroll teostatakse üksikjuhtumite kontrolli või üldkontrolli ehk revisjoni vormis. Üksikjuhtumite kontroll teostatakse maksukorralduse seaduse §-des 60–72 sätestatud korras ja viisil ning üldkontroll ehk revisjon teostatakse maksukorralduse seaduse §-des 73–81 sätestatud korras ja viisil. Kaebaja arvates pole maksuhaldur ettenähtud maksumenetlust läbi viinud. Kaebaja maksukohustus on tuvastatud kriminaalmenetluse raames. Uurimata on jäänud viidatud tõendid maksumenetluse raames.

10. Maksukorralduse seadusega ettenähtud tõendite kogumise viisid on jäänud kasutamata. Kontrollaktis ja otsuses ei ole märgitud kriminaalmenetluse raames kogutud tõendite saamise viis. Kaebaja arvates peaks tõendite kogumise viis olema kontrollitav ja ei või olla seadusega vastuolus. Kui tõendite kogumisel on rikutud kaebaja õigusi, ei ole võimalik neid tõendid kasutada.

11. Kontrollakti ja otsuse tekstist ei ole selge, mis viisil maksuhaldur sai informatsiooni kriminaalmenetluse toimikust. Kaebaja arvates kriminaalmenetluse raames kogutud materjalide esitamine kolmandale isikutele on üldjuhul keelatud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 223 lg. 3 sätestab, et kriminaalmenetluse raames kogutud materjalidega on võimalik tutvuda ainult peale kohtueelse menetluse lõpetamist. Kriminaalmenetluse seadustiku § 224 kohaselt antakse kriminaaltoimiku koopia ainult kaitsjale. Kannatanu või tsiviilkostja võivad tutvuda toimikuga prokuröri loal. Aga mitte teha toimiku materjalidest koopiad. Maksuotsust ja kontrolliakti koostav ametnik ei ole antud kriminaalasjas kaitsja või kannatanu, isegi ei ole tsiviilkostja esindaja ning kaebaja andmetel pole ta tutvunud antud kriminaalasja materjalidega. Kontrollaktis ja maksuotsuses ei ole sätestatud kuidas, millal ja millises staatuses uuris maksuhaldur kriminaaltoimiku materjale või sai teabe kriminaalmenetluse raames kogutud materjalidest.

12. Maksuhaldur loeb kõik kriminaalmenetluses kogutud tõendid a priori usaldusväärseks ega ole teostanud tõendite iseseisvat ja objektiivset hindamist.

OÜ SVŠ Veod juhatuse liikme Sergei Šarovi ütluste kohaselt ostis ta Ramsarto Grupp OÜ ja AS-lt Palermo Grupp kütust, kajastas kütuse eest saadud arved oma raamatupidamises ja kasutas saadud kütust oma igapäevases äritegevuses. Kütus tarniti OÜ SVŠ Veod sisetanklasse müüja transpordiga. Teiste asjas üle kuulatud isikute Boriss Tammkaevu, Igor Sadikovi, Valentina Kovalenko, Kaidar Vaheri, Jelena Tšussova ja Jekaterina Lerner ütlused ei lükka ümber Sergei Šarovi ütlusi.

13. Kaebaja arvates ei ole arve saaja kohustuseks kontrollida arvetel ja saatelehtedel näidatud kõiki andmeid. OÜ SVŠ Veod ei ole nende arvete ja saatelehtede koostaja ning selle tõttu ei saa kanda vastutust dokumentide sisu eest.

14. Maksuhalduri väide, et kriminaalmenetluse raames on tõendatud OÜ SVŠ Veod maksurikkumised, ei vasta tõele.

Vastustaja vastuväited

15. Vastustaja on seisukohal, et kaevatav maksuotsus on õiguspärane, maksud on määratud põhjendatult ning puudub alus 17.06.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/2641-2 tühistamiseks.

4

16. Kaebuse esitaja on esitanud väite, et maksumenetluse läbiviimine olukorras, kus kaebuse esitaja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus oleks justkui seadusega keelatud. Kaebuse esitaja ei ole selgitanud, kust selline keeld tuleneb ja miks ei ole võimalik viia kaebuse esitaja suhtes läbi nii kriminaalmenetlust kui ka maksumenetlust paralleelselt. Vastustaja on seisukohal, et Eestis kehtiva õiguspraktika kohaselt ei välista kindlasti üks menetlus teist, kuna tegemist on sisuliselt kahe täiesti erineva menetlusega.

17. Riigikohtu 04.06.2007 kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-11-07 (p-d 14, 15, 16, 20) on selgitatud, et seoses maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega tuleb eristada kolme erinevat õigussuhet: maksuõiguslik kohustus, karistusõiguslik vastutus ja varaline vastutus. Ehkki kõik nimetatud kolm õigussuhet on omavahel seotud, on neil erinev materiaalõiguslik alus ja need tuleb eraldi tuvastada. Maksuõigussuhte olemasolu või puudumine on maksumenetluse ja vajadusel sellele järgneva halduskohtumenetluse ülesanne. Karistusõiguslik vastutus on kindlakstehtav üksnes kriminaalmenetluse raames. Isiku käitumise kuriteokoosseisupärasuse hindamiseks tuleb kindlaks teha, kas ja kui, siis millises ulatuses erines deklareeritud maksukohustus tegelikust maksukohustusest. Samas ei ole kriminaalasja lahendav kohus selle asjaolu tuvastamisel seotud maksuvaidluse tulemustega.

18. Vastustaja märgib, et kaebuses viitab kaebuse esitaja ka asjaolule, et maksuhaldur on esitanud kaebuse esitaja vastu tsiviilhagi ka kriminaalasjas nr 07930000077 ning tsiviilhagi esitamise aluseks on märgitud samuti asjaolu, et OÜ SVŠ Veod on kasutanud enda raamatupidamises fiktiivsete äriühingute (OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp) arveid.

19. Vastustaja märgib, et eelnimetatud kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagist OÜ SVŠ Veod vastu loobus maksuhaldur kehtivast Riigikohtu praktikast lähtuvalt. Vastustaja märgib, et Riigikohus 02.10.2009 kohtuotsuses nr 3-1-1-73-09 (p 11) märgib, et maksumaksja poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramine ja selle maksumaksjalt väljamõistmine ei saa toimuda tsiviilhagi esitamise teel, sest tulenevalt maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate täienduste ja muudatustega, edaspidi MKS) § 1, § 10 lg-st 2, § 92 lg-st 1 ja § 95 lg-st 1 toimub maksusumma määramine maksuhalduri poolt maksumenetluses maksuotsusega, mida saab vaidlustada maksukorralduse seaduses sätestatud korras vaidemenetluses ja/või halduskohtumenetluses. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud, et riik ei saa olemuselt maksunõuet esitada hagimenetluses. Maksunõue tuleb esitada haldusmenetluses, täpsemalt maksumenetluses. Juhul, kui maksuhaldur leiab, et tal on õigus maksukohustuslaselt sisse nõuda maksuvõlga, peab ta seda tegema maksukorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei saa põhjendatuks lugeda ka kaebuse esitaja väidet, et kuna on alustatud kriminaalmenetlust, siis maksumenetluse läbiviimine on seadusega keelatud.

20. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et maksuotsus ei ole põhjendatud ja seal viidatud asjaolud ei ole piisavalt tõendatud. Vastustaja leiab, et nii 05.05.2010 koostatud kontrollakt nr 12.2-3/2641-1 kui ka 17.06.2010 koostatud maksuotsus nr 12.2-3/2641-2 on piisavalt motiveeritud ja maksustamise aluseks olevad asjaolud piisavalt tõendatud. Vastustaja märgib, et maksuhalduri hinnang selgunud asjaoludele ja kogutud tõenditele ning maksuhalduri järeldused on ära toodud nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses.

21. MKS § 10 lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur MKS-i ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. MKS § 10 lg 2 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada

5 enammakstud või hüvitatavad summad; nõuda sisse maksuvõlad; kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi.

22. MKS § 11 lg-st 1 tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi lõikes kaks on aga sätestatud, et maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Seega otsustab maksuhaldur ise, millised tõendeid ja millistelt allikatelt ta peab vajalikuks koguda. Esmatähtis on asjaolu, et maksuhalduril oleks olemas piisavalt tõendeid, mille pinnalt oleks võimalik läbi viia õiguspärane maksumenetlus ja jõuda õigetele lõppjäreldustele.

Vastustaja viitab siinkohal ka Riigikohtu 17.02.2004 kohtuotsusele nr 3-1-1-120-03, mille kohaselt: "Maksumenetlusel ja kriminaalmenetlusel on kokkupuutepunkte ning eksisteerib võimalus vastastikuseks tõendusteabe vahetuseks. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks ka haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus, näiteks maksukorralduse seadus."

23. Vastustaja on seisukohal, et kriminaalmenetluse raames kogutud tõendite kasutamine maksumenetluses ei ole keelatud ja nende pinnalt tehtud järeldusi ei saa lugeda valeks. Seega on vale kaebuse esitaja väide, et maksuotsus ja kontrollakt on põhjendamata ainuüksi sellepärast, et maksuhaldur on maksuotsuses ja kontrollaktis teinud järeldusi kriminaalmenetluses kogutud tõendite pinnalt.

24. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väide, et maksuhaldur on rikkunud menetlusnorme, on vale. Vastustaja märgib, et OÜ SVŠ Veod maksumenetluse läbiviimisel on maksuhaldur lähtunud MKS § 10 lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Tulenevalt MKS §-st 11 on maksuhalduril õigus ise otsustada, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks koguda. Antud juhul on kaebuse esitaja suhtes alustatud kriminaalasi nr 07930000077, mille raames on võetud mahukad seletused seoses tehingutega, mis toimusid väidetavalt OÜ SVŠ Veod ja OÜ Ramsarto Grupp ning AS Palermo Grupp vahel. Maksuhaldur hindas kriminaalmenetluses saadud tõendid usaldusväärseks.

25. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et kaebuse esitaja ei ole saanud kasutada enda ärakuulamisõigust ja seetõttu on maksuhaldur rikkunud menetlusnorme. Vastustaja juhib tähelepanu, et kogutud tõendite pinnalt koostas maksuhaldur kõigepealt kontrollakti, milles märgiti, et MKS § 13 lg 1 alusel on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutavat haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Kaebuse esitaja esitas 24.05.2010 kontrollaktile eriarvamuse. Seega on kaebuse esitajal olnud olemas võimalus tutvuda maksumenetluses kogutud tõenditega ja anda omapoolne hinnang maksuhalduri seisukohtadele. Kaebuse esitaja, olles ise osaline kriminaalmenetluses, oli kõigi tõenditega ka tuttav. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebuse esitajale on kriminaaltoimik üle antud 19.05.2008.

26. Vastustaja leiab, et täiesti vale on kaebuse esitaja seisukoht, nagu poleks maksuhaldur kriminaalmenetluses kogutud tõendeid hinnanud ja lugenud kaebuse esitaja maksukohustuse tõendatuks kriminaalmenetluses tehtud järeldustega. Vastustaja märgib, et maksumenetluse

6 alustamisel OÜ SVŠ Veod suhtes taotles maksuhaldur prokuröri luba kasutada kriminaalasjas nr 07930000077 kogutud tõendeid OÜ SVŠ Veod maksumenetluses ja taotles eelnimetatud kriminaalasja toimiku edastamist maksuhaldurile. Prokurör edastas maksuhaldurile kriminaalasjas kogutud tõendid ning maksuhaldur analüüsis saadud tõendeid ja koostas OÜ-le kontrollakti, milles on kirjas selgunud faktilised asjaolud, kogutud tõendid ning maksuhalduri järeldused ning hinnang asjaoludele ja tõenditele (vt kontrollakt lk 2-12 ja maksuotsus lk 11-12). Seega on maksuhaldur tõendeid hinnanud igakülgselt, analüüsinud neid ja teinud omapoolsed järeldused.

27. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebuse esitaja etteheide, et tõendite kogumise viis ei kajastu maksuhalduri poolt koostatud kontrollaktis või maksuotsuses. Vastustaja märgib, et kontrollakti esimesel leheküljel on selgelt kirjas, et kontrolli koostamisel võttis maksuhaldur aluseks uurimisosakonna poolt kriminaalasja nr 07930000077 menetlemisel selgunud faktilised asjaolud ja asjaosaliste seletused.

28. Lisaks eeltoodule on kaebuse esitaja menetlusnormide rikkumise osas märkinud, et kaebuse esitajale ei ole selge missugusel viisil sai maksuhaldur informatsiooni kriminaalmenetluse toimikust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur oleks võinud ainult toimikuga tutvuda, aga koopiat kohtutoimikust saada ei oleks tohtinud. Vastustaja sellise seisukohaga ei nõustu, sest kriminaalasjas nr 07930000077 oli maksuhaldur kannatanu esindaja ja esitatud oli tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 224 lg 2 kohaselt kannatanule või tsiviilkostjale esitab prokuratuur kriminaaltoimiku tutvumiseks tema taotlusel ning lg-s 5 sätestatu kohaselt kannatanul ja tsiviilkostjal on õigus teha kriminaaltoimiku materialist väljakirjutusi ning taotleda prokuratuurilt kriminaaltoimiku materjalist tasu eest koopiate tegemist. Seega on vale kaebuse esitaja väide, et prokuratuur ei oleks tohtinud kriminaalmenetluses kogutud materjale maksuhaldurile edastada.

29. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on tõendeid hinnanud valesti ja tänu sellele on ka jõudnud valedele lõppjäreldustele tehingute toimumise osas OÜ SVŠ Veod ja OÜ Ramsarto Grupp ning AS Palermo Grupp vahel. Kaebuse esitaja leiab, et kontrollaktis ja maksuotsuses kajastatud tõenditega ei ole võimalik ümber lükata OÜ SVŠ Veod juhatuse liikme Sergei Šarovi ütlusi tehingute toimumise osas ja kaebuse esitaja asub seisukohale, et kuna kütust tarniti ja arved olid vormistatud korrektselt, siis arvetel näidatud tehingud ka toimusid.

Vastustaja kaebuse esitaja sellise väitega ei nõustu ja märgib, et kuigi OÜ SVŠ Veod juhatuse liige Sergei Šarov kinnitab tehingute toimumist ja kütuse soetamist, siis asjas kogutud muud tõendid lükkavad Sergei Šarovi ütlused ümber.

30. Vastustaja märgib, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et OÜ-1 Ramsarto Grupp ja AS-il Palermo Grupp puudus igasugune reaalne majandustegevus. OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp nimel laskis Dim Lucky (Dmitri Teslenko) koostada raamatupidamisdokumente (arved, saatelehed, deklaratsioonid) ja need kinnitati allkirjatemplitega. Arvete väljastamist ja rahade liikumist varifirmade pangakontodel korraldas Dim Lucky koos Jelena Tšussova ja Natalja Tšaplõginaga. OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp puhul on vastustaja arvates tegemist nn varifirmadega, kelle eesmärgiks oli fiktiivsete arvete väljastamine ettevõttetele, kes soovisid fiktiivseid arveid kajastada enda raamatupidamises ja maksid selle eest nn teenustasu 3-9% arvel näidatud summast.

31. Maksuhaldur on seisukohal, et OU SVŠ Veod kajastas OÜ-dega Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp arveid enda raamatupidamises selleks, et OÜ-1 SVŠ Veod tekiks võimalus vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kogutud tõendeid hinnates järeldub, et Dim Lucky

7 leppis kokku SVŠ Veod OÜ juhatuse liikme Sergei Šaroviga sisult fiktiivsete müügiarvete ja saatelehtede koostamise OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp nimel.

Nende arvete alusel kandis SVŠ Veod OÜ raha nn variettevõtete OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp kontodele. Seejärel organiseeris Dim Lucky kontodele laekunud summade edasikandmise, mille eesmärgiks oli näidata nimetatud variettevõtete fiktiivset kaupade soetust teistelt ettevõtetelt. Tegelikkuses variettevõtete poolt mingit kaupade soetamist ei toimunud.

Dim Lucky poolt organiseeritud raha liikumise keti kaudu võeti SVŠ Veod OÜ poolt eelnimetatud variettevõtete pangakontodele üle kantud summad sularahas välja ning tagastati reaalselt tegutseva ettevõtte SVŠ Veod OÜ esindajale Sergei Šarovile, saades kirjeldatud tegevuse eest vahendustasu kuni 3-9% tehingu summast.

32. Kuna SVŠ Veod OÜ (endine ärinimi SVŠ Kallurauto OÜ) tegelikult OÜ-lt Ramsarto Grupp ja AS-lt Palermo Grupp kaupu ei soetanud, puudus SVŠ Veod OÜ-1 seaduslik alus OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp arvete alusel arvestada sisendkäibemaksu ning seda maha arvata tasumisele kuuluvast käibemaksusummast.

33. Fiktiivsete arvete (OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp arved) kasutamine OÜ SVŠ Veod poolt võimaldas OÜ-1 SVŠ Veod alusetult deklareerida soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ning viia äriühingust tulumaksuvabalt raha välja. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et SVŠ Veod OÜ on osalenud maksupettuses ja teadlikult kajastanud fiktiivseid arveid enda raamatupidamises.

Kogutud tõenditest lähtuvalt ei pea vastustaja võimalikuks olukorda, kus ostja ei saa müüjatelt kaupa, vaid üksnes arveid, kuid arvab endiselt heauskselt, et kauba tegelikeks müüjateks olid siiski arvetel näidatud müüjad.

34. Vastustaja märgib, et Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mai 2009. a otsuse, haldusasjas nr 3- 3-1-32-09, kohaselt tuleneb Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast, et sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagastamise taotlemine võib olla alusetu eeskätt näiteks juhtudel, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos (asjad nr 3-3-1-39-03; 3-3-1-50-03); kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust, arvestades kaupade või teenuse iseärasusi, eriti juhul, kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või müüja isikusamasuse kontrollimiseks (asjad nr 3-3-1-40-03; 3-3-1-43-03; 3- 3-1-52-03; 3-3-1-59-03); kui ostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et müüja pole tegelik müüja ning see asjaolu ei võinud selguda ka ostja poolt äris nõutava ja tavapärase hoolsusega käitudes (asi nr 3-3-1-34-06); kui on tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud (asi nr 3-3-1-97-07). Samuti on kolleegium märkinud, et ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist (asi nr 3-3-1-97-07). Seega juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Sama otsuse p-s 12 leiab kolleegium, et kui tuvastatakse müüjate reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüjad ei saa olla talle teenuse osutajateks. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik

8 tegu. Sellisel juhul ei pea kohtud tuvastama n-ö erilist sidet ostja ja müüja vahel näiteks selle näol, et müüjad olid ostja kontrolli või juhtimise all või et müüja seaduslikul esindajal on perekondlikud, töövõi muud sarnased suhted müüjate esindusõiguslike isikutega. Olukorras, kus ostja on "ostnud" fiktiivse arve "arvevabrikult", on "varifirma" loomine toimunud "arvevabrikuga" seotud isikute poolt ning "varifirma" ei ole ostja kontrolli ja juhtimise all. Sellisel juhul ei saa maksuhaldur "erilist sidet" tuvastada.

35. Kõike eeltoodut arvestades on vastustaja seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane ning maksu määramine on piisavalt põhjendatud, mistõttu puudub alus maksuotsuse tühistamiseks.

Kohtu põhjendused ja otsus 36. Riigikohtu halduskolleegium on 05.05.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-10 rõhutanud, et maksuotsuse kontrollimisel tuleb kohtutel kindlaks teha selle faktiline alus, st kas vaidlustatud maksuotsuse aluseks on asjaolu, et kaebaja on seotud maksupettusega või et kaebaja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või siis järeldus, et ta pidi seda teadma. Kolleegium selgitab, et sõltuvalt sellest, mis on vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks, on erinevad ka olulised asjaolud, mille tuvastamiseks tuli esitada ja koguda tõendeid. 37. Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on kriminaalasja nr 07930000077 eeluurimise käigus kindlaks tehtud, et SVŠ Kallurauto OÜ (alates 22.01.2008 SVŠ Veod OÜ) esitas maksustamisperioodidel juuni 2004 – juuni 2006 maksuhaldurile maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu summas 1 182 713 krooni ning tulumaksu 2 379 444 krooni ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Nimetatud asjaolu ning kriminaalmenetluses kogutud tõendid on käesoleva maksuotsuse tegemise aluseks (maksuotsuse lk 2 – tl 5 pöördel).

Seega on maksuotsuse faktiliseks aluseks maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et SVŠ Veod OÜ on osalenud maksupettuses ja teadlikult kajastanud fiktiivseid arveid enda raamatupidamises. 38. Riigikohtu halduskolleegium on 20. juuni 2007.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-34-07 asunud seisukohale, et maksuotsusega ei peagi tuvastama maksupettust. Maksuotsusega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid (MKS § 95 lg-d 1 ja 2). Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma ( otsuse p 10). 39. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kriminaalja maksumenetluse paralleelne läbiviimine ei ole seadusega lubatud. Tekib olukord, kus ühe ja sama teoga ehk maksuõigusnormide rikkumisega seotud faktilised asjaolud tuvastatakse ja neile antakse õiguslik hinnang teineteisest sõltumatult nii halduskui ka kriminaalmenetluses. Sellises situatsioonis võivad erineva pädevusega menetlejad sama vaidlust lahendades jõuda erinevate, isegi vastuoluliste tulemusteni. Tekib eri menetluste vaheline konflikt, st eri menetlustes tuvastatud faktilised asjaolud võivad olla teineteist välistavad või siis ühele ja samale juriidilisele faktile antakse erinev õiguslik hinnang. Kaebuse esitaja arvates tulnuks maksumenetlus kuni kohtuotsuse tegemiseni kriminaalasjas peatada. 40. Maksumenetluse ja kriminaalmenetluse kokkupuutepunkte ning tõendusteabe vastastikkust kasutamist nendes menetlustes on käsitlenud Riigikohtu üldkogu 17. veebruari 2004.a. otsuses nr 3-1-1-120-04. Nimetatud otsuse p-s 17 arvab üldkogu, et maksumenetlusel ja

9 kriminaalmenetlusel on ka kokkupuutepunkte ning eksisteerib võimalus vastastikuseks tõendusteabe vahetuseks. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks ka haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista Haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus, näiteks Maksukorralduse seadus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-3-1-2-03 - RT III 2003, 3, 26, punkt 10). 41. Sama otsuse punktis 21 nendib Riigikohtu üldkogu, et üldjuhul määratakse maksuõiguserikkumise tagajärjel laekumata maksusumma maksumenetluses. Ka maksukuriteo tunnuste ilmnemisel kriminaalmenetluse alustamine ei tähenda seda, et selles asjas alustatud maksumenetluse võiks jätta lõpule viimata. Kui on tuvastatud kõik maksu määramiseks vajalikud asjaolud ega ole takistusi maksusumma määramiseks haldusmenetluses, ei ole maksuhalduril õigust jääda ootama kriminaalmenetluse tulemusi, vaid ta on tulenevalt MKS §- dest 10 ja 11 kohustatud tegema maksuotsuse. Kriminaalmenetluse eesmärk ei ole asendada maksumenetlust ja maksuhaldur ei saa samal ajal kulgeva kriminaalmenetluse tõttu jätta oma kohustusi täitmata. Kui maksuhalduri ettekirjutuse aluseks on asjaolu, mis viitab väärteole või kuriteole, siis ka sellise asjaolu puhul tuleb maksuhalduril koguda haldusmenetluse käigus tõendid maksumaksja tegevuse või tegevusetuse kohta. Tõenditeks haldusmenetluses võivad seejuures olla ka väärteoasjas või kriminaalasjas kogutud tõendid. (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 6. novembri 2001. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-54-01 - RT III 2001, 30, 318.) 42. Kohtu veendumusel ei välista kriminaalasja nr 07930000077 eeluurimise käigus kogutud tõendite kasutamist ja nende lubatavust ei haldusmenetluse seadus, maksukorralduse seadus ega ka kohtumenetluse seadused. Vastustaja selgituse kohaselt taotles maksuhaldur prokurörilt loa kasutada kriminaalasjas nr 07930000077 kogutud tõendeid. Seega on ekslik kaebaja seisukoht, et maksumenetluse läbiviimine kaebuse esitaja suhtes seoses alustatud kriminaalmenetlusega ei olnud lubatud ning maksumenetlus tulnuks kuni kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni peatada.

43. Kogutud tõendeid analüüsides ja hinnates on maksuhaldur jõudnud nii kontrollaktis kui maksuotsuses põhjendatult järeldusele, et OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo olid varifirmad, kellel puudus reaalne majandustegevus. OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp nimel laskis arveid, saatelehti ja deklaratsioone koostada AS Palermo Grupp juhatuse liige Dim Lucky (endise nimega Dmitri Teslenko), kes korraldas koos Jelena Tšussova ja Natalja Tšaplõginaga fiktiivsete arvete väljastamist ja rahade liikumist pangakontodel. Tõendatud on, et OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp fiktiivseid arveid kasutas ka OÜ SVŠ Veod. See võimaldas OÜ-1 SVŠ Veod alusetult deklareerida soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ning viia äriühingust tulumaksuvabalt raha välja. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ SVŠ Veod poolt OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp arvete alusel OÜ SVŠ Veod poolt üle kantud summad on sularahas välja võetud ja tagastatud OÜ SVŠ Veod esindajale Sergei Šarovile.

44. OÜ SVŠ Veod ei kõrvaldanud maksumenetluses tema poolt OÜ-ga Ramsarto Grupp ja AS- ga Palermo Grupp teostatud tehingute suhtes tekkinud kahtlusi. Lõuna maksuja tollikeskus koostas 05.05.2010 kontrollakti, mis toimetati maksukohustuslasele kätte andes talle võimaluse esitada eriarvamus 26.maiks 2010.a. (tl 52-60). OÜ SVŠ Veod esitas küll eriarvamuse (vastuväited kontrollaktile), kuid ei kasutanud talle antud ärakuulamise õigust kontrollaktile sisuliste vastuväidete ning täiendavate tõendite esitamiseks. Kaebaja piirdus üksnes väidetega paralleelsete menetluste lubamatuse kohta ( tl 79). Kohus on seisukohal, et maksuhaldur ei ole maksuotsuse nr 12.2-3/2641-2 tegemisel kaebaja menetlusõigusi rikkunud.

45. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kriminaalasja nr 07930000077 eeluurimise käigus kogutud tõendite kasutamine maksuotsuse nr 12.2-3/2641-2 tegemisel oli lubatav, kogutud tõenditest lähtudes on makshalduri kahtlus OÜ SVŠ Veod osalemises maksupettuses põhjendatud ning seetõttu on nii täiendava käibemaksu kui ka ettevõtlusega mitteseotud

10 väljamaksetelt tulumaksu määramine Maksu ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 17.06.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2641-2 õiguspärane.

46. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus OÜ SVŠ Veod kaebuse rahuldamata.

Mai Saunanen kohtunik