2-10-34134/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-34134 Tsiviilasi Swedbank AS hagi SB vastu võla nõudes Hagi hind

1 543,74 eurot (24 154,23 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (endine AS Hansapank ), Hageja esindaja: Diana F (XXX); Kostja: SB(isikukood XXX elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista SB’lt võlgnevus 1 885,65 EUR (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis eurot ja 65 senti) Swedbank AS kasuks.

3. Välja mõista SB’lt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudest (1 543,74 eurolt) alates 14.07.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Välja mõista SB’lt menetluskulu summas 367,49 EUR (kolmsada kuuskümmend seitse eurot ja 49 senti) Swedbank AS kasuks.

5. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 07. veebruaril 2011.a.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust ja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla summas 29 503,94 krooni, millest: väikelaenulepingu põhiosa võlgnevus on 19 807,05 krooni, intress 2 360,82 krooni ja viivis

2 288,47 krooni; vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu põhiosa võlgnevus on 4 347,18 krooni, intress 217,56 krooni ja viivis 482,86 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (24 154,23 Eesti kroonilt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning menetluskulud.

Menetluse käik Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse, milles võtab hagi õigeks. Kostja kaotas oma töökoha ja ei suutnud enam maksta igakuist laenusummat. Kostja on vastuses märkinud, et kui tal õnnestub tööd leida, siis maksab oma laenu plaanipäraselt edasi.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kandnud menetluskulu summas 5 750 krooni riigilõivude tasumisel (750 krooni riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses ja 5 000 krooni riigilõiv hagimenetluses). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 367,49 eurot (5 750 krooni).

Koidula Laurisaar kohtunik