2-10-66157/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2011.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-66157

Tsiviilasi

OÜ A pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik OÜ A (registrikood xxx, asukoht Xxx)

Võlgniku juhatuse liige EL

Ajutine pankrotihaldur Ingrid Proos

Kohtuistungi toimumise aeg

2. veebruar 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ A pankrotiavaldus.

2. Kuulutada välja OÜ A (registrikood xxx, asukoht Xxx) pankrot 7. veebruaril

2011.a kell 14.00.

3. Nimetada OÜ A pankrotihalduriks Ingrid Proos (Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ,

Nõmme tee 64, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa, tel 601 7796, 50 57 824, e-post

ingrid.proos@mail.ee).

4. Määrata OÜ A võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28. veebruar 2011.a

algusega kell 14.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr

416.

5. Kohustada OÜ A juhatuse liiget EL (isikukood xxx) kohtus vandega kinnitama

vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 28.

veebruaril 2011.a kell 13.50. Kui EL vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus

trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

6. Kohustada OÜ A juhatuse liiget EL (isikukood xxx) andma hiljemalt 7. märtsiks

2011.a

pankrotihaldur

Ingrid

Proosile

üle

OÜ

A

vara

ja

raamatupidamisdokumentatsioon. Kui EL teabe andmise kohustust ei täida, siis

on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Määrata OÜ A ajutise pankrotihalduri Ingrid Proosi töötasuks 894,74 eurot,

millele lisandub sotsiaalmaks 295,26 eurot, kokku 1 190 (üks tuhat ükssada

üheksakümmend) eurot ning hüvitada Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ-le vajalike

kulutuste katteks 93,60 (üheksakümmend kolm eurot) 60 senti.

10. Välja mõista OÜ A Ingrid Proosi kasuks ajutise halduri tasu koos

sotsiaalmaksuga 1 190 (üks tuhat ükssada üheksakümmend) eurot ja Ingrid

Proosi Õigusbüroo OÜ kasuks kulutuste hüvitis summas 93,60 (üheksakümmend

kolm eurot) 60 senti.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

OÜ A esitas 28.12.2010 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt osutas

võlgnik ehitustööjõu renditeenust. Avalduse esitamise ajaks on võlgnik muutunud püsivalt

maksejõuetuks, majandustegevus on lõppenud. Maksejõuetuse peamisteks põhjusteks peab

võlgnik olukorra muutumist tööjõuturul.

Harju Maakohtu 11.01.2011 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati OÜ A

ajutiseks pankrotihalduriks Ingrid Proos.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Ingrid Proos esitas 31.01.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt

toimus osaühingu faktiline majandustegevus maist novembrini 2010. aastal s.o. 7 kuud, mis

seisnes peamiselt ehitustööde renditöötajate vahendamises OÜ-le JL . Ajutine haldur on

tuvastanud, et OÜ A on maksnud töötajatele suuremat töötasu, kui lepingus kokku lepitud.

Puuduvad kokkulepped ületunnitöö eest tasustamiseks. Töölepingute ülesütlemine ei vasta

seaduses sätestatud nõuetele. Seega võivad OÜ-l A olla nõuded töötajatelt enam makstud

töötasu tagasinõudmiseks. OÜ-l A on maksuvõlgasid 27 134,72 euro ulatuses ja sellelt

arvestatud intresse 642,26 eurot. Maksu-ja Tolliameti teate kohaselt on võlg tekkinud

detsembrist 2010. OÜ A 11.01.2011 raamatupidamise bilansi kohaselt on äriühingul

lühiajalisi kohustusi 49 858 eurot ja vara 44 eurot. Võlgniku juhatuse liige EL ei oska

selgitada, millest lühiajalised kohustused osaühingul nii lühikese ajavahemiku jooksul ja nii

suures ulatuses tekkisid. OÜ A tellimuslepingute täitmise visuaalsel analüüsimisel on

tuvastatud, et osaühing on millegipärast tellijale esitanud arveid väiksemas summas, millega

nõustus ka juhatuse liige ning tema hinnangul peaks OÜ JI võlgnikule juurde maksma

1 438,01 eurot. OÜ A pangakonto väljavõttest nähtuvalt on osaühing maksnud juhatuse

liikmele igakuiselt juhatuse liikme tasu 4 092,39 eurot juhatuse liikme enda otsuse alusel.

Samas oli juhatuse liige sõlminud tööde tellijaga lepingud tööjõu rentimiseks sellise hinnaga,

millest oli võimalik katta ainult nende tööde tegemise tööjõukulu ning lisakulusid selle arvelt

katta ei olnud võimalik, mistõttu osaühingu majanduslik olukord juhatuse liikmele tasu

maksta ei võimaldanud. OÜ A on OÜ-le JL tasunud lepingu rikkumise eest leppetrahvi

4 090,35 eurot, kusjuures selle aluseks olevas asjaolud on ebaselged ning need ei nähtu ka

tellija 10.11.2010 kirjast. Arvestades eelnimetatud asjaolusid on võlgnik maksejõuetu, sest tal

puudub vara kohustuste tasumiseks. OÜ A maksejõuetus on tekkinud detsembris 2010 ning

maksejõuetuse põhjused vajavad selgitamist. Osaühingu maksejõuetuse põhjuseks võib olla

selle tahtlik põhjustamine, mis on kuriteo tunnustega tegu karistusseadustiku ja raske

juhtimisviga pankrotiseaduse tähenduses

Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et kuigi OÜ-l A ei ole käesoleval

ajal piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tõenäoliselt võib esineda vara

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas võimalus esitada nõue juhatuse liikme

vastu. Seega tuleb OÜ A pankrot välja kuulutada.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus OÜ A pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus

määrata ajutise halduri tasuks 894,74 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 295,26 eurot, kokku

1 190 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 93,60 eurot. Võlgnik ajutise halduri

aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ A pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Ingrid Proosi.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, ettevõtte majandustegevus on lõppenud.

PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS §

31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on

maksejõuetu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 44,18 euro väärtuses ning

kohustusi vähemalt 49 858 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik püsivalt

maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib

tõenäoliselt olla kuriteo tunnustega tegu ja raske juhtimisviga. Ajutise halduri hinnangul

esinevad OÜ A pankrotimenetluses tõenäoliselt tagasivõitmise võimalused. Ajutine haldur

peab võimalikuks nõude esitamist võlgniku juhatuse liikme vastu. Tulenevalt eeltoodust on

ajutine haldur seisukohal, et OÜ A pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine haldur palub

kohustada võlgniku juhatuse liiget vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust.

PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud

toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla

kuriteo tunnustega tegu ja ka raske juhtimisviga, kuna võlgnik on maksnud töötajatele

suuremat töötasu, kui töölepingus kokku lepitud. Puuduvad kokkulepped ületunnitöö eest

tasustamiseks. Töölepingute ülesütlemine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. OÜ A

pangakonto väljavõttest nähtuvalt on osaühing maksnud juhatuse liikmele igakuiselt juhatuse

liikme tasu 4 092,39 eurot juhatuse liikme enda otsuse alusel. Samas oli juhatuse liige

sõlminud tööde tellijaga lepingud tööjõu rentimiseks sellise hinnaga, millest oli võimalik katta

ainult nende tööde tegemise tööjõukulu ning lisakulusid selle arvelt katta ei olnud võimalik,

mistõttu osaühingu majanduslik olukord juhatuse liikmele tasu maksta ei võimaldanud.

Kohus leiab, et kuna OÜ A vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ning ettevõtte

majandustegevus on lõppenud, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et

võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise

iseloomuga. Kuivõrd tõenäoliselt esinevad vara tagasivõitmise võimalused, sealhulgas on

võimalik esitada nõue juhtorgani liikme vastu, siis tuleb pankrot välja kuulutada.

Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimaluste ning maksejõuetuse põhjuste kohta.

PankrS § 19 lg 1 järgi juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks

elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku,

usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri,

prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes.

PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des

85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes.

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et

ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida vande andmise kohustust (§ 86).

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet

kohustatud andma võlgniku juhatuse liige EL (isikukood xxx).

PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel

isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige EL on kohustatud hiljemalt 07.03.2011

haldurile üle andma tema valduses olev OÜ A vara ning raamatupidamisdokumendid.

Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata jätmisel

või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel EL trahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 894,74 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 295,26 eurot, kokku 1 190 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud

tunnitasu määrast 63,91 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine

haldur büroole hüvitada 93,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud

kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri

kutseoskustega. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse

ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb

ajutise halduri tasu 1 190 eurot ja kulutuste hüvitis 93,60 eurot välja mõista võlgnikult, OÜ A.

Viivi Villemson