2-08-639/103 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi,Viivi Tomson, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-639

Tsiviilasi

OÜ Stoemrun hagi OÜ Rovertsen vastu võlgnevuse

summas 1 145 864.93 krooni ja 29.06.2009 seisuga

viivitusintressi

summas

302 958.76

krooni

väljamõistmiseks

ning

lisanduva

viivitusintressi

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1 532 958.94 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26.04.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Rovertsen apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

18. jaanuar 2011

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) – OÜ Rovertsen (registrikood 11120552)

esindaja vandeadvokaat Margo Normann, nõustaja M.V.

Vastustaja (hageja) - OÜ Stoemrun (registrikood 11062895)

esindajad Ingrid Vinnal ja Aldo Nurmeots, nõustaja J.N.

RESOLUTSIOON

Rahuldada apellatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Maakohtu 26. aprilli 2010 otsus

täielikult ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Stoemrun esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Rovertsen vastu võlgnevuse 1 145 864.93

krooni ja 29.06.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintressi 302 958.76 krooni

ning alates 30.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni viivitusintressi väljamõistmiseks seaduses

sätestatud määras protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.05.2006 suulise töövõtulepingu, mille alusel hageja

kohustus teostama kinnistul, asukohaga XXX Viljandi linn, kolmeteistkümne maja ehituse -

vundamendid (sealhulgas mullatööd), seinad I korrusele, vahelaed, seinad II korrusele,

katuselaed, rõdud, terrassid. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma vastavalt

tegelikule töö mahule. Kokkuleppe järgi tuli töö anda üle ositi, töö üleandmise kohta koostati

akt ja selle alusel arve. Kostja kohustus tasuma iga osa eest vastava tööosa vastuvõtmisel.

Kuigi kostja tööde vastuvõtmist suuliselt aktsepteeris, ei kirjutanud ta aktidele alla. Seega on

enamus akte kostja poolt küll allkirjastamata, kuid osad arved on seejuures tasutud. Kostja

tasus teostatud ehitustöö eest kokku 1 305 414.25 krooni, kuid jättis tasumata 1 145 864.93

krooni.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et hageja nõue on tasaarvelduse tulemusena

lõppenud. Hageja näitas lepingu kestel ennast äärmiselt ebapädeva ja võimetu

ehitusettevõtjana. Kuivõrd hageja poolt teostatud tööd olid ebakvaliteetsed ning hageja ületas

olulisel määral kokkulepitud tähtaegu, taganes kostja lepingust ning alandas hinda. Hageja

nõue sisaldab ka põhjendamatuid arveid tööde eest, mida kostja ei teostanud ning

kokkulepitud hinda ületavaid nõudeid.

Hageja on esitanud kostjale alusetult arveid 281 808 krooni ulatuses. Kostjal on lisaks hageja

suhtes leppetrahvi tasumise nõue vähemalt 465 000 krooni, mis põhineb poolte

lepinguprojektide vahetamise teel vahetatud tahteavaldustel.

Kostjal on hageja suhtes ka kahju hüvitamise nõuded. Esimene neist on regressinõue, mille

aluseks on kostjale esitatud leppetrahvi tasumise vältimiseks tehtud kulutused. Leppetrahvi

nõudmise kavatsusest teatas kostjale tema klient, kellel tekkis kostja suhtes leppetrahvi nõue

843 408 krooni tulenevalt kostja poolsest hilinemisest kliendile eramu üleandmiseks, mis

omakorda oli tingitud hageja viivitusest tööde valmimisel ja üleandmisel. Kostja oli

leppetrahvi õigusest loobumise eest sunnitud kliendile andma kompensatsiooni 450 000

krooni (soetama nimetatud summa eest kliendile köögimööbli ja segistid).

Teine kahju hüvitamise nõue põhineb puuduste kõrvaldamisega seotud kulutustel. Kostja on

tööde vastuvõtmisel avastatud puuduste kõrvaldamiseks kulutanud 585 353 krooni.

Kolmas kahju hüvitamise nõue põhineb puudustel töödes, mis ilmnesid käesoleva tsiviilasja

menetlemise käigus ning tekkisid hagejapoolse tegevuse tulemusena, mille käigus eirati

elementaarseid ehitusvõtteid ning kasutati ka odavamat materjali, mille kasutamine oli

keelatud. Viidatud varjatud puuduste kõrvaldamiseks on kostjal kulunud 631 209 krooni.

Neljas hageja vastu suunatud nõue põhineb kostja poolt kantud esmastes kulutustest pärast

tööde vastuvõtmist, mille eest on kostja 2006. aasta detsembris esitanud arve 79 880 krooni.

Eeltoodust tulenevalt on kostjal rahalise nõude tasaarveldamist võimaldavaid nõudeid kokku

2 493 250 krooni ulatuses.

Kostja taganes lepingust faasis, kus teostati vundamenditöid, kuivõrd oli selge, et hageja ei

olnud suuteline lepingut täismahus ja tähtaegselt täitma. Kostja taganes 13 majakarbi kohta

sõlmitud lepingust lepingu olulise rikkumise tõttu hageja poolt, kuivõrd veendus, et hageja ei

ole võimeline 13 majakarpi aktsepteeritava kvaliteediga ja tähtaegselt valmis ehitama. Hagejal

puudusid lepingus kokkulepitud töö tegemiseks vajalikud oskused, tööjõud ja vahendid.

Hageja väide, justkui oleks kokku lepitud tööde ositi üleandmises, on ebaõige. Lepingu

projektidest selgub, et pooled leppisid kokku valmis töö üleandmises. Asjaolu, et pooled on

mingeid arveid tasunud, ei tähenda seda, et lepiti kokku tööde ositi vastuvõtmises.

Vaheaktidega tööde akteerimine (mitte vastuvõtmine) ja nende alusel esitatud arvete tasumine

oli vaid kostjapoolne vastutulek tellijale, kuivõrd hagejal endal puudusid käibevahendid.

Kokkuleppelist kohustust kostjal seda teha ei olnud.

Tööde ülevaatuse käigus selgus, et puudustena märgitud tööd olid vaatamata kostja

korduvatele märkustele tegemata või ebakvaliteetselt tehtud. Puudused fikseeriti 07.11.2006

tööde ülevaatuse protokollis. Kuivõrd töö ei olnud valmis ning tööl ei olnud kokkulepitud

omadusi, saatis kostja 13.11.2006, s.o 6 kalendripäeva pärast tööde ülevaatust, põhjendustega

teate tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta.

Kuna parandustööde teostamine ei oleks andnud soovitud tulemust, asus kostja seisukohale,

et edasine töö parandamise nõudmine hagejalt ei anna soovitud tulemust ja on kostjale

kahjulik. Seisukohast teavitati ka hagejat 20.11.2006 e-kirjaga. Kostja kasutas VÕS § 100 lg 1

p-st 4 ja 5 tulenevat õigust hinna alandamiseks ja lepingust taganemiseks. Seega on

puudustega töö vastuvõtmise kuupäevaks 20.11.2006.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 26. aprilli 2010 otsusega OÜ Stoemrun hagi ning mõistis

OÜ-lt Rovertsen välja OÜ Stoemrun kasuks 1 145 864.93 krooni ja 29.06.2009 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivitusintressi 302 958.76 krooni ning alates 30.06.2009 kuni

põhinõude täitmiseni viivitusintressi seaduses ettenähtud määras protsendina põhinõudest,

kuid mitte rohkem kui põhinõue.

Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled suulises vormis töövõtulepingu, mille järgi

hageja kohustus kostja tellimusel teostama kolmeteistkümne elumaja ehituse. Hoolimata

asjaolust, et pooled vahetasid omavahel töövõtulepingu projekte mitmel korral, ei saa

pooltevahelisi suhteid määravas osas sisustada töövõtulepingu projektides kirjeldatud

asjaolude kaudu, sest poolte käitumine lepingulises suhtes ei võimalda vastupidist järeldada.

Töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et pooled

sõlmisid lepingu vastavalt kostja tõlgendusele, mis rajaneb poolte kirjavahetusele (s.h

leppetrahvi osas). Samuti ei saa töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaoludest tulenevalt

järeldada, et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele vastava kokkuleppe tagatise andmises. Seega

ei ole põhjendatud kostja poolt keelduda raha maksmise kohustusest kuni hageja poolt

ehitustöödele tagatise andmiseni.

Hageja väidete kohaselt oli pooltel kokkulepe, et kostja tasub vastavalt tegelikult tööde

mahule, mitte ületades mullatööde ja vundamenditööde kogusummalist maksumust.

Kostja poolt esitatud märkustega aktid sisaldavad korduvalt märkust „mahud“. Kostja

hinnavähenduse kalkulatsioonides on kostja lähtunud hageja poolt esitatud tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktides esitatud kogustest. Sellest saab järeldada, et pooled lähtusid

kokkuleppest, mille kohaselt kostja tasub vastavalt tegelikule tööde mahule, mitte ületades

mullatööde ja vundamenditööde kogusummalist maksumust. Eelnevast tulenevalt leppisid

pooled kokku, et hinnapakkumiste ühikuhinnad on töövõtulepingu osaks.

Kuivõrd hageja esindaja esitas hagi alusena ka asjaolu, et hageja ei ületanud mullatööde ja

vundamenditööde kogusummalist maksumust ka kostja poolt esitatud hinnapakkumises

nimetatud summade osas, siis ei saa järeldada, et hagi tuleb rahuldamata jätta (tasaarvestada)

osas, mis on puutumuses väidetavalt ebavajalike või ebaõigest kaevetehnikast tekkinud

mullatööde mahtudega.

Kuivõrd pooled käitusid selliselt nagu hageja esindaja kirjeldas, siis tuleb järeldada, et kostja

poolt arvete tasumine tõendabki vastava kokkuleppe olemasolu. Õige on hageja esindaja

seisukoht, et arvete tasumisest saab järeldada kostja poolt vastavate tööde vastuvõtmist ka

olukorras, kus vastavatele aktidele ei ole kostja esindaja alla kirjutanud.

Samuti saab nõustuda hageja esindajaga selles, et tööd saab vastuvõetuks lugeda hiljemalt

hageja poolt koostatud kordusaktides märgitud kuupäevadele järgnevalt esitatud kirjas

märgitud kuupäeval, s.o 06.11.2006, sest kostja ei esitanud asjaolusid, mis tooksid kaasa

teistsuguse järelduse. Hageja poolt kostjale esitatud kordusaktide alusel esitatud arved on

kostja jätnud põhjendamatult hagejale tasumata. Hageja esindaja seisukohast lähtuvalt on

kostja tööd vastu võtnud, vastasel juhul ei oleks kostjal alust esitada hinnavähendust, samuti

tasaarvestusnõudeid.

Hagejale makstava tasunõude sissenõutavuse eeldusena on hageja esitanud asjaolu, mille

kohaselt lähtuvalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 teisest lausest loetakse töö vastuvõetuks kui

tellija ei võta alusetult valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja

jooksul.

Töö loetakse vastu võetuks kui töövõtja annab selleks täiendava tähtaja ja see möödub

tulemuseta. Kuivõrd töö oli määravas osas valmis ja hageja andis kostjale töö vastuvõtmiseks

mõistliku tähtaja, siis saab nõustuda hageja esindajaga selles, et kuna kostja ei esitanud

lepingule mittevastavuse teadet mõistliku aja jooksul, ei põhjendanud seda piisavalt täpselt,

kuna esitatud puudused on ebaolulised või tekkinud kostjast tulenevalt, töö on teostatud mitte

alla keskmise kvaliteedi ja töö on teostatud, siis tuleb lugeda töö kostja poolt vastuvõetuks.

Töö saab vastuvõetuks lugeda, sest kostja rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks

antud mõistliku tähtaja jooksul.

Kuigi kostjal on õigus nõuda hagejalt tehtud tööde puudustest tingitud otsese varalise kahjuna

puuduste kõrvaldamise ja abstraktsete kulude hüvitamist, ei ole kostja piisavalt tõendanud, et

hageja poolt tehtud tööd olid selliste puudustega, mis tingisid tööde ümbertegemise kostja

poolt nimetatud ulatuses. Kostja ei tõendanud, et tema poolt kantud kulutused tulenesid

hageja tegevusest või tegevusetusest ning hageja tegevuse või tegevusetuse tulemusena on

tehtud lepingujärgne töö oluliste puudustega.

Kostja esitas tagasitäidete ebakvaliteetsust puudutava vastuväite.

Kuivõrd

pärast

tagasitäidete

teostamist

hageja

poolt

paigaldati

ehitusobjektil

maakütteseadmeid, mis tingis pinnase osalise lahtikaevamise, siis ei saa järeldada

tagasitäidete ebakvaliteetset teostamist ja puudub alus jätta selles osas hagi rahuldamata.

Maakütteseadmete

paigaldamisest

tulenevalt

ei

välista

hagi

rahuldamist

ka

vertikaalplaneerimisega, rikutud pinnase taastamise kulutustega seotud kostja arved ja

tagasitäidete kvaliteetsuse kontrollimisega seoses esitatud Viljandi Veevärgi arve.

Kostja esitas vastuväited elumajade sokli ehitamiseks ebaõige materjali kasutamise, sokli

ebaõige kõrguse, vertikaalse soojustuse puhul ebaõige materjali kasutamisele, armatuuri

ebaõige kõrgusele, vundamendi sokli ebaõige mõõdu ja seinte (osade) ebakvaliteetsusele,

ning arvete esitamisele tegemata tööde eest.

Kuivõrd kostja seaduslik esindaja Tiit Veiber viibis igapäevaselt ehitusobjektil,

ehitusjärelevalvet teostanud tunnistajana ülekuulatud E.K. keskmiselt üle päeva, siis tuleb

järeldada, et kostja oli kõikidest muudatustest teadlik ja aktsepteeris neid. Kvaliteedi

küsimused lahendati hageja poolt parandusööde käigus. Seega puudub alus jätta hagi

rahuldamata põhjusel, et hagejast tingitud põhjustel oli kostjal vajalik tellida uusi töid

kolmandatelt isikutelt.

Kostja oli teadlik Columbia-kivi kasutamisega hageja poolt. Hageja poolt teostatud töö

ebakvaliteetsus ka pärast mõlemapoolset nõusolekut ehitada soklid erinevalt algselt

kokkulepitust ei ole kostja poolt piisavat tõendatud.

Vundamendi sokliseinte isolatsiooni puhul väidetavalt ebaõigete vahtpolüstüreenplaatide

kasutamine hageja poolt ei leidnud kinnitust. Nähtuvalt kirjadest on hageja poolt ehitamisel

kasutatud kohaseid plaate, kusjuures markeerimise erisused ei tähenda plaatide

ehitusfüüsikalist mittesobivust. Seega ei ole kostja poolt esitatud tõendid (V kd tl 175-188, sh

hinnapakkumine) selles osas hagi rahuldamist välistavad. Ehituskonstrueerimise- ja Katsetuse

OÜ poolt koostatud arvamus ei välista täielikult vastavate vahtpolüstüreenplaatide kasutamist,

arvamus eeldab lisatööde tegemist. Kuivõrd kostja esitas vastuväite puutumuses hageja poolt

kasutatud plaatide mittesobivusega, mitte taotledes ehitusekspertiisi määramist, siis puudub

alus vastuväite ebapiisava tõendatuse juures hagi rahuldamata jätmiseks.

Kostja ei lükanud ümber hageja väiteid, et hageja teostas oktoobris 2006. a täiendavaid töid,

sh painutati armatuurvardaid, kuigi see tuleb paika panna põrandavalamisel, mille

teostamiseni hageja lepingu lõppemise tõttu ei jõudnud.

Armatuurvarraste ebaõiget kõrgust ka pärast hageja poolt parandusööde tegemist kostja ei

tõendanud.

Kostja ei tõendanud ka seda, et OÜ Brom teostas nende seinte (osade) uuesti ladumise, mille

eest esitatud nõue on vaidluse esemeks. Seega puudub alus jätta hagi ka nimetatud osas

rahuldamata.

Hageja arved koos kahe hinnapakkumisena pealkirjastatud dokumendiga ja skeemiga ning

saatelehega ei too samuti kaasa hagi rahuldamata jätmist, sest hageja on esitanud nõude, mille

aluseks olevate faktiliste asjaolude esitamise viisi ja järjekorra, samuti tõendite esitamise,

valib ta ise. Kostja vastuväited ei ole hagi rahuldamist välistavad, sest tööde mittetegemist või

ebakohast tegemist saab tõendada kostja. Kostja poolt esitatud ja hageja poolt koostatud

dokumentidest ei tulene tema poolt töö ebakohane teostamine või töö tegemata jätmine.

Liiva ja kruusa juurdetoomine kostja vahendite eest ei välista hagi rahuldamist, sest tunnistaja

R.P. ütlustest nähtub, et tagasitäidet teostati kohapeal olnud ja kostja seadusliku esindaja

poolt juurdetoodud materjali kasutades.

Kostja esitas täiendavate tõenditena kostja kaetud tööde aktid ja väljavõtted ehituspäevikutest,

mis tõendavad kostja arvates, et vundamentide välise kui ka sisemise tagasitäite korrastamise

ja puuduoleva osa ning tagasitäite tihendamise teostas kostja.

Kuivõrd kostja esitas vastuväitena hagile ka hageja poolt ebakvaliteetselt tagasitäidete

teostamise, siis on need kaks asjaolu vastuolus ja sellistena hagi rahuldamist mittevälistavad.

Kostja esitas vastuväited, mille kohaselt mitme elumaja ehitamisel ehitas hageja

konstruktsiooni osi (taldmikke) eirates joonistes kirjeldatud näitajaid (sh materjali kogus).

Hageja poolt esitatud joonised hinnatuna kogumis tunnistaja J.N. ütlustega võimaldavad

järeldada, et pooltevahelise koostöö käigus ehitati viisil, mis tagas elumajade vundamentide ja

taldmike valmimise. Eelmärgitust ei saa järeldada, et hinnapakkumise võtmine või töö

tegemine kolmandate isikute poolt on põhjuslikus seoses hageja väidetava tegevuse või

tegevusetusega.

Eelosundatud põhjusel ei tingi hagi rahuldamata jätmist ka kostja poolt hinna vähendamine.

Tulenevalt nimetatust ei saa kostja poolt väidetavate töös esinenud puuduste kaudu hageja

nõude tasaarvestamist põhjendatuks lugeda. Seega ei tingi hagi rahuldamata jätmist kostja

poolt kantud või kandmata kulutused, mis väidetavalt on seotud hageja poolt tehtud tööde

puudustega. Kostja arve hagejale on tõlgendatav sisuliselt vastuväitena.

Töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaoludest ei saa järeldada, et pooled sõlmisid kostja

tõlgendusele vastava kokkuleppe leppetrahvi puutuvalt, sest vastastikune nõustumine

leppetrahvi puutuvalt ei ole tuvastatav. Kostja kirjad hagejale ei tõenda leppetrahvi suurust

ega kokkulepet.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). 29.06.2009 seisuga

moodustub seadusjärgne viivitusintress 302 958.76 krooni. Töö vastuvõtmisega (vastu

võetuks lugemisega) muutus tasunõue sissenõutavaks ning kostja sattus selle täitmisega

viivitusse.

Kuigi üldjuhul toimub lepingu lõpetamine töövõtusuhetes lepingust taganemise kaudu, siis

käesoleval juhul on hageja viidanud asjaoluna ainult lepingu ülesütlemisele ja kostja nii

lepingu ülesütlemisele, kui ka taganemisele. Kuivõrd asjas puudub selge lepingust taganemise

avaldus, kuigi pooled on mõlemad viidanud muu hulgas asjaolule, mille kohaselt leping öeldi

kostja poolt üles, siis lähtub kohus viimasena nimetatud asjaolust.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

4. OÜ Rovertsen esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 26. aprilli

2010 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta OÜ Stoemrun hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus olulises osas rikkunud mitmeid

menetlusõigusnorme ja kohaldanud vääralt materiaalõigust ning kohelnud vaidluse pooli

ebavõrdselt, jätnud hindamata mitmed kaalukad tõendid, hinnanud neid valesti ja

vastuoluliselt ning kallutatult, mis on viinud pealiskaudse, kallutatud ning ebaseadusliku

kohtuotsuseni.

Kohtuotsuse mitmete järelduste osas puuduvad põhjendused, mille alusel kohus selliste

järeldusteni jõudis. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas apellandi poolt esitatud mahuka

tõendusliku materjali alusel sai kohtul kujuneda veendumus hagi rahuldamiseks.

Maakohus on ei ole otsust olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik

puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 5).

Maakohus on jätnud tähelepanuta apellandi väited, et vastustaja ei tõendanud oma tasunõude

sissenõutavaks muutumist.

Kuivõrd apellandi ja vastustaja vaheline vaidluse ese põhineb nende vahel sõlmitud

töövõtulepingul, on vaidluse lahendamise seisukohalt vaja järgida Võlaõigusseaduse 36.

peatüki sätteid. Vastustajal lasub viidatud sätete sisu ja mõtte kohaselt tõendamiskoormis.

Vastustaja peab tõendama, et tema poolt teostatud töö oli valmis, et ta pakkus apellandile

ülevaatamiseks kohaselt teostatud töid ning, et kokku lepiti ositi tööde vastuvõtmises ja

tasumises ja et ta andis apellandile tööde ülevaatamiseks mõistliku tähtaja.

Maakohus ei põhjendanud apellandi väited selle kohta, et vastustaja poolt tehtud töö ei olnud

valmis, rikkudes sellega menetlusõiguse norme ja materiaalõiguse norme. Maakohus ei

põhjendanud, millisele vastustaja väitele ja tõendile tuginedes ta on järeldanud, et töö oli

määravas osas valmis.

Maakohus on põhjenduseta jätnud tähelepanuta apellandi väited selle kohta, et valmis töö

mahuks pidi olema 13 majakarbi ehitus, pooled sõlmisid valmis töö üleandmise kokkuleppe

ja ositi tööde üleandmise kokkulepet ei ole tuvastatud.

Maakohtu otsuses apellandi poolt arvete tasumise ja hinnavähenduste ning tasaarvestuste

teostamise alusel töö (sh ositi) vastuvõetuks lugemine on meelevaldne. Vastustaja tööd ei

saanud valminuks ega ka vastuvõetuks lugeda. Vastustaja ei andnud apellandile mõistikku

tähtaega tööde ülevaatamiseks, et töid vastuvõetuks lugeda. Apellant ei ole rikkunud tööde

vastuvõtmise kohustust. Maakohus ei eristanud puudustest teavitamise tähtaega tööde

vastuvõtmiseks antavast tähtajast. Apellant teatas puudustest mõistliku tähtaja jooksul.

Vastustaja ei tõendanud, et vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane. Vastupidisele

seisukohale

jõudis

maakohus

tulenevalt

menetlusõiguse

normide

rikkumisest

ja

materiaalõiguse normide valest kohaldamisest.

Maakohus on jätnud tähelepanuta apellandi väited, et vastustaja tunnistas eelarve ületamist,

kuid ei tõendanud mittesiduva eelarve kokkuleppe olemasolu ega ka asjaolusid, et ta võis

eelarvet ületada. Maakohus on nimetatud osas rikkunud menetlusõigusnorme ning jätnud

kohaldamata eelarve siduvuse tõendamiskoormise osas materiaalõigusnormi.

Maakohtu järeldus, et töövõtulepingu ülesütlemisest tulenevalt ei ole vastustaja eelarvet

ületanud, ei põhine seadusel.

Maakohtu seisukoht, et hinnapakkumist ei saanud esitada projektdokumentatsiooni

puudumise tõttu, on põhjendamata ja vastuolus apellandi esitatud tõenditega. Ehitustööde

aluseks oli kümnele elamule koostatud 03.06.06 hinnapakkumine, mitte ühe elamu kohta

25.08.2006 koostatud hinnapakkumine. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme jättes

tähelepanuta kaalukad tõendid ja nendel tuginevad apellandi väited.

Maakohus ei arvestanud ka tõendeid, millega apellant tõendas, et vastustaja võttis või pidi

võtma väidetava kaevemahu suurenemist arvesse hinnapakkumise esitamise ajal, kuivõrd

kaevetööd olid tehtud. Maakohus on õigustanud mullatööde eelarve ületamist vastustaja

tunnistajate ebausaldusväärsete ja vastuoluliste ütlustega ja jätnud tähelepanuta kõik apellandi

vastuväited ja dokumentaalsed tõendid. Maakohus on tõendeid kallutatult, ühekülgselt ning

pealiskaudselt hinnates rikkunud menetlusõiguse norme.

Maakohtu seisukoht, et kuivõrd vastustaja parandas puudused, siis ei tingi apellandi tõendid

hagi rahuldamata jätmist, on meelevaldne ja ebaõige.

Maakohus on asunud ebaõigele ja põhjendamatule ning apellandi poolt esitatud tõenditega

vastuolulisele seisukohale, nagu ei oleks apellant tõendanud uue lahenduse järgi ehitatud

soklite ebakvaliteetsust.

Maakohus on leidnud, et tunnistajana üle kuulatud vastustaja seadusliku esindaja Aldo

Nurmeotsa poja J.N. antud ütlused on niivõrd kaalukad ja piisavad tõendid, et nendele saab

rajada otsuse tegemisel isegi kaudseid järeldusi.

Maakohus ei ole arvestanud apellandi poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad parandustööde

maksumust ja asjaolu, et apellant parandas puuduliku töö. Ekslik on kohtu seisukoht, et

maaküttetorustikke paigaldatakse ka elamute alusesse ja vahetult vundamendi kõrval olevasse

pinnasesse.

Maakohus on ekslikult leidnud, et apellandil ei ole alust esitada vertikaalplaneerimistööde

rikkumise kahjuhüvitusnõuet ja apellandi poolt ostetud materjali tasaarveldusnõuet.

Maakohus on ekslikult leidnud, et apellant peaks tasuma vastustajale ka endale kuuluva

täitematerjali eest ning jätnud tähelepanuta kõik apellandi vastuväited ja tõendid ning

tõlgendanud tunnistajate ütlusi meelevaldselt, rikkudes sellega menetlusõigusnorme.

Vundamendisoklite varjatud puuduste osas ei ole maakohus üldse seisukohta võtnud.

Kokkulepitud lepingutingimuste osas on maakohus arvestanud vaid vastustaja seisukohti ja

jätnud tähelepanuta apellandi seisukohad. Maakohus ei ole oma seisukohti põhjendanud,

millega on rikkunud menetlusõiguse norme kohtuotsuse põhjendatuse osas ning poolte võrdse

kohtlemise osas ning kohaldanud poolte vahelistele õigussuhete hinnangut andes ka vääralt

materiaalõiguse norme.

Maakohus on oma otsuses märkinud, et kostja esindaja heidab ette hagejale ainult sobivatele

lepingu projekti punktidele viitamist. Seejuures ei ole kohus andnud ühtegi hinnangut ning on

jätnud apellandi poolt esile toodud asjaolud tähelepanuta. Kuna mõlemad pooled on

tuginenud lepingule, siis saab ka läbi poolte käitumise sisustada pooltevahelisi suhteid

töövõtulepingu projektides kirjeldatud kokkulepete kaudu.

Pooled sõlmisid kokkuleppe tagatise andmise osas ja leppetrahvi rakendamise osas, kuid

kohus asus põhjendamatult vastupidisele seisukohale.

Maakohus ei ole pööranud tähelepanu, mitte ühelegi apellandi poolt esitatud asjaolule ega

tõendile ning on leidnud, et apellant ei tõendanud piisavalt 450 00 krooni suuruse kahju

olemasolu. Maakohus on rikkunud sellega menetlusõiguse norme.

Maakohus on oma otsuse rajanud meelevaldsele seisukohale, mida vastustaja ei ole esitanud

ning avaldanud, et kuivõrd apellandi poolt kulude teostamise kohta esitatud tõendid ei tõenda

köögi paigaldamise asukohta, siis ei ole apellandil õigust kahjunõudele.

Maakohus on jätnud täiesti tähelepanuta, et apellant on esitanud tõendid 150 00 krooni

suuruse kahju hüvitamise nõude kohta. Maakohus on rikkunud sellega menetlusõiguse

norme.

Maakohus on poolte lepingulisele suhtele õigusliku hinnangu andmisel pidanud end ekslikult

seotuks poolte seisukohtadega ning asunud seisukohale, et apellant lepingust ei taganenud

vaid ütles selle üles. Ilmselgelt on pooltevaheliste õigussuhete iseloom jäänud välja

selgitamata. Kohus on jätnud otsuse selles osas põhjendamata, rikkudes sellega TsMS § 436

lg-t 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Lisaks on kohus jätnud

tähelepanuta, et ta ei ole vastavalt TsMS § 436 lg-le 7 otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Isegi juhul, kui mõlemad pooled oleksid väitnud, et leping on üles

öeldud, oleks kohus pidanud andma sellele oma õigusliku hinnangu sisuliselt, mitte nõustuma

poolte ühel või teisel ajahetkel antud õigusliku hinnanguga.

5. OÜ Stoemrun vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt soovis vastustaja apellandile töö üle anda alates poolte lepingulise

suhte lõppemisest, s.o. alates 22.08.2006. a. Septembri keskpaigaks oli vastustajal apellandile

esitatud kõik teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, mille vastuvõtmisega apellant

pahatahtlikult venitas kuni novembrini 2006. Ka ei esitanud apellant vastavuses VÕS § 644

lg-le 1 vastuväidet. 03.11.2006 antud täiendav tähtaeg tööde vastuvõtmiseks oli korduv

meeldetuletus. Seega ei olnud täiendavalt antud tähtaeg tööde vastuvõtmiseks ebamõistlik,

kuna see oli korduv.

Apellandi poolt esitatud vastuväited töö mittevastavuse kohta lepingutingimustele nõuavad

vastava ehitise ekspertiisi läbiviimist.

Ebaõige on apellandi väide, et vastustaja ei tõendanud oma tasunõude sissenõutavaks

muutumist.

Pärast lepingu lõppemist esitas vastustaja apellandile üleandmata teostatud tööde kohta aktid.

Apellant allkirjastas ja võttis vastu tööd vaid XXX üleandmise ja vastuvõtmise akti nr

j27310806 ja XXX üleandmise- ja vastuvõtmise akti nr k11310806 kohta. Lähtuvalt

eeltoodust ei pea vastustaja nimetatud aktidega teostatud tööde üleandmist apellandile

tõendama. Nimetatud akti nr j27310806 alusel on esitatud arved nr 310806-4, nr 300806-2

summas 40784,34 krooni (sisaldab käibemaksu 18%) ja akti nr k11310806 alusel on esitatud

arved nr 300806-1, nr 040906-1 summas 68444, 31 krooni, mis on apellandil tänaseni

tasumata.

Umbes kolme nädala pärast arvates apellandile aktide üleandmisest, tagastas kostja

vastustajale alljärgnevad aktid nr k1110906 (XXX), k3110906 (XXX), k5110906 (XXX),

k7110906 (XXX), k9110906 (XXX), j29110906 (XXX), j31110906 (XXX), j33110906

(XXX), j35110906 (XXX), j37110906 (XXX), m10110906 (XXX), millele apellant oli peale

kirjutanud üldised märkused. Ülejäänud aktides esitatud teostatud tööde kohta ei esitanud

apellant vastuväiteid ega andnud vastustajale ka akte allkirjastatult tagasi.

Vastustaja teostas objektil oktoobris 2006. a vastavalt poolte kokkuleppele täiendavaid töid,

mida apellant alusetult nõudis.

Kuna apellant pärast parandustööde teostamist saadetud akte allkirjastatult ei tagastanud ega

teavitanud vastustajat tööde vastuvõtmisest, esitas hageja kostjale uuesti meeldetuletuseks

kordusaktid ja palus kostjal hiljemalt 06.11.2006 (veelkord pikendatud tähtaeg oli

08.11.2006) tööd vastu võtta või esitada vastavalt VÕS §-le 644 töö lepingutingimustele

mittevastavuse kohta teabe, vastasel juhul loeb vastustaja tööd vastuvõetuks.

Kuna apellant nimetatud ajaks vastavalt VÕS § 644 lg-tele 1, 2 ei teavitanud töö

lepingutingimustele mittevastavusest, samuti ei võtnud teostatud töid tähtajaks vastu, luges

vastustaja, arvestades seejuures tööde vastuvõtmiseks antud kogu perioodi 11.09.2006 kuni

08.11.2006, tööd vastu võetuks ja esitas apellandile aktide alusel arved.

Ebaõige on apellandi väide, et vastustaja ei tõendanud, et apellandi poolt allkirjastamata

aktides kirjeldatud töö on valmis.

Arvestades asjaolu, et apellant ei ole kordusaktides ega eelnevalt esitatud vastuvõtmata aktide

osas pärast nende esitamist vastuväiteid töö teostamise kohta esitanud, samuti, et vastuväiteid

ei ole esitatud ka enne 20.11.2006, mil kostja luges tööd vastuvõetuks, saab järeldada, et töö

on teostatud.

Ebaõige on apellandi väide, et vastustaja ei ole andnud apellandile tööde vastuvõtmiseks

mõistliku tähtaega.

Maakohus leidis õigesti, et lähtuvalt kostja poolt esitatud hinnavähendusest ja

tasaarvestusnõuetest, võib järeldada, et kostja on tööd vastu võtnud. Kui tööd on apellandi

poolt vastu võetud, puudub vajadus hinnata tööde vastuvõtmist apellandi poolt.

Ebaõige on apellandi tõlgendus, et tööde vastuvõetuks lugemisel peab vastustaja tõendama, et

töö oli kvaliteetne. Kostja ei ole vastavuses VÕS § 644 lg-ga 1, 2 teavitanud hagejat töö

mittevastavusest mõistliku aja jooksul selle teada saamisest, samuti seda piisavalt täpselt

kirjeldanud. Lähtuvalt VÕS § 644 lg-st 1, 2, 3 ei või kostja eeltoodust tulenevalt enam

väidetavatele mittevastavustele tugineda.

Kuna kostja ütles lepingu üles ja hagejal ei olnud võimalik lepingujärgseid kohustusi edasi

täita, siis sisuliselt võib öelda, et töö vastuvõtmist eraldi juriidiliselt ei pidanudki toimuma ja

kostja pidi pärast lepingulise suhte lõppu viivitamatult tööd üle vaatama.

Ebaõige on apellandi väide, et vastustaja on omaks võtnud eelarve ületamise, kuid ei ole

tõendanud mittesiduva eelarve kokkuleppe olemasolu ega ka asjaolusid, et ta võis eelarvet

ületada. Arusaamatu on, millele tuginedes apellant leiab, et vastustaja on omaks võtnud, et ta

on eelarvet ületanud. Asjaolu, et vastustaja ei nõustu apellandi väitega, et tegemist oli siduva

eelarvega, ei tähenda hageja omaksvõttu eelarve ületamise osas. Asjaolu, et kaevati erinevalt

projektis olevast kogu elamute alune pind lahti, ei tähenda, et eelarvet ületati.

Ebaõige on apellandi tõlgendus, et kohus on oma seisukohtade kujundamisel lähtunud kostja

poolt esitatud tööde mittevastavuse hindamisel vaid asjaoludest, et vastustaja parandas

puudused ning seetõttu ei ole apellandi tõendid hagi rahuldamist välistavad ja apellant oli

kõikidest muudatustest teadlik ja aktsepteeris seda.

Kostja poolt taotletud tunnistaja M.V. ei ole õigust anda hinnanguid ehitisele ettenähtud

nõuetele, kuna tal ei ole Ehitusseaduses sätestatud ekspertiisi tegemise õigust. Tulenevalt

eeltoodust on kohus õigesti jätnud selle tõendi tähelepanuta.

Asjakohatud on apellandi väited, et hageja ei esitanud kaetud tööde akte ja ehituspäevikuid

asjaolude tõendamiseks. Hageja valib ise, kuidas ja milliste tõenditega ta tõendab tööde

teostamist. Hageja nõudis välja kõik nimetatud tõendid kostjalt. Kostja poolt esitatud

hinnavähendustega, samuti kostja poolt tagastatud aktidega, kostja tabelitest iga eramu kohta

ja hageja poolt esitatud üleandmise aktidest, millele kostja ei esitanud mittevastavuse kohta

vastuväidet, saab järeldada, et töö on teostatud. Kuna kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet, et

hageja poolt on kaetud töö teostamata, siis hagejal puudus vajadus kaetud tööde teostamist

tõendada.

Õige on kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et kostja ei ole piisavalt tõendanud, et tema poolt

kantud kulud ja väidetavalt kantud kulutused tulenesid hageja tegevusest või tegevusetusest

ning hageja tegevuse või tegevusetuse tulemusena on tehtud lepingujärgne töö olulise

puudusega.

Ehituskonstrueerimise- ja Katsetuse OÜ-l ega tema töötajatel, kes ekspertarvamuse läbi viisid,

ei olnud selle tegemise ajal Majandustegevuse registri päringu kohaselt ekspertiisi tegemise

õigust. Seega on mitteusaldusväärne Ehituskonstrueerimise- ja Katsetuse OÜ ekspertarvamus.

Nimetatud ekspertarvamuse kohaselt on ekspert kirjeldanud, et Ehituse ja planeerimise

seaduse (EPS) § 80 ei ole mõeldud kasutamiseks niisketes ja veega küllastunud pinnastes.

Ebaõige on apellandi väide, et pooled sõlmisid kokkuleppe leppetrahvi rakendamise osas.

Kohus on hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustanud oma

siseveendumuse kohaselt, et kostja esitatud väide leppetrahvi kohta ei ole tõendatud.

Kostja ütles lepingu üles ja juhindudes VÕS § 195 lg-st 2 vabastab ülesütlemine mõlemad

lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Vaid lepingust kuni selle

ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lähtudes kostja poolsest

tõlgendusest, et ta taganes lepingust, vabanevad ka sellisel juhul tulenevalt VÕS § 188 lg-st 2

lepingust taganemisel mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

Taganemine ei mõjuta lepingust tulenevate enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste

kehtivust.

Kuna kostjal ei ole alust leppetrahvi nõudeks, siis puudub ka hageja kohustus kostja ees ja

kohus on õigesti leidnud, et ei ole alust ka tasaarvelduseks VÕS § 197 lg 1 kohaselt.

Õige on kohtu tuvastatud asjaolu, et apellant ei ole tõendanud 450 000 krooni suuruse kahju

olemasolu, kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja tegevusest või tegevusetusest tulenevalt on

kahju tekkinud või viimase ärahoidmist tingiv kulutus kantud.

Ebaõige on apellandi väide, et maakohus on poolte lepingulise suhte lõpu tuvastanud

ebaõigesti.

Kuna pooltel tekkisid lepingutingimuste läbirääkimistel vaidlused ja pooled kirjalikult lepingu

tingimustes kokkulepet ei saavutanud, ütles kostja suuliselt sõlmitud kokkuleppe 13 eramu

ehitamiseks hagejale üles, esitades hagejale väiksemamahulise lepingu. Ka lähtuvalt kostja

esitatud leppetrahvi nõuetest pidas kostja lepingu lõppemise tähtajaks 20.08.2006.

Seda, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes 22.08.2006, tõendab ka asjaolu, et alates

nimetatud ajast teostasid kolmandad isikud töö, mille poolte kokkuleppe kohaselt pidi

teostama tegelikult hageja.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus

tuleb tühistada TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

7. Vastavalt VÕS § 647 lg-le 3 toimub töövõtulepingu lõpetamine töövõtja olulise

lepingurikkumise tagajärjel lepingust taganemise vormis.

Maakohus on vaidlustatud otsuse lk-l 56 märkinud, et nii hageja kui kostja on viidanud

lepingu lõpetamisele (hageja lepingu ülesütlemisele ning kostja nii lepingu ülesütlemisele kui

taganemisele). Samas puudub vaidlustatud otsuses kohtu seisukoht, et kui tegemist on

lepingust taganemisega, siis millised on lepingust taganemise õiguslikud tagajärjed.

Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et VÕS § 188 lg 1 ei näe ette taganemisavalduse vorminõuet

ning sellest saab järeldada, et taganemisavaldus võib olla tehtud ükskõik millises vormis.

Samuti ei ole seaduses ette nähtud lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi

nõudeid. Oluline on, et taganemisavaldusest nähtuks poole tahe leping lõpetada ning oluline

ei ole see, kuidas lepingut lõpetada sooviv pool nimetab oma vastavat avaldust.

Hageja on nii maakohtus kui vastuses apellatsioonkaebusele väljendanud seisukohta, et kostja

ütles lepingu üles (lõpetas lepingu) 22.08.2006 hagejapoolse olulise lepingurikkumise tõttu.

Kostja on maakohtus korduvalt kinnitanud, et ta lõpetas lepingu hagejapoolse olulise

lepingurikkumise tõttu (näiteks VII kd, t.l 63, 64). Apellatsioonkaebuses on kostja samuti

asunud seisukohale, et ta taganes lepingust hagejapoolse olulise lepingurikkumise tõttu

(apellatsioonkaebuse lk 49).

Töövõtulepingu lõpetamist kostja poolt tõendab muuhulgas ka see, elamud ehitati valmis

teiste töövõtjate poolt.

Seega oli maakohtul selge, et pooltevaheline töövõtuleping lõpetati kostja (tellija) poolt

hageja (töövõtja) olulise lepingurikkumise tõttu taganemise vormis ning maakohus oleks

pidanud kindlaks tegema lepingust taganemise õiguslikud tagajärjed. Maakohtu poolt

taganemise õiguslike tagajärgede kindlaks tegemata jätmine on oluline menetlusõiguse

normide rikkumine TsMS § 348 lg 1, § 351 lg 1, § 392 lg 1 p 1-4), mida ei ole võimalik

apellatsiooniastmes kõrvaldada ning seetõttu tuleb tsiviilasi saata maakohule uueks

läbivaatamiseks.

8. Tulenevalt VÕS § 188 lg-st 2 vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled

nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist

tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.

Nimetatud sättest järeldub, et lepingust taganemisega ei pea lepingut enam täitma ning

pooltevaheline lepinguline suhe muutub seadusest tulenevaks täidetu tagastamise võlasuhteks

(VÕS § 189 lg 1).

VÕS § 189 lg 2 p 1 sätestab, et tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool

hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu

välistatud, muu hulgas, kui üleantud seisneb teenuse saamises või asja kasutamises (näiteks

töövõtulepingu puhul teenuse osutamise korral).

Kuivõrd hageja poolt ehitatud vundamentidele on teised töövõtjad ehitanud elamud lõpuni,

siis peab kostja VÕS § 189 lg 2 p 1 alusel hüvitama hagejale 13 elamu vundamentide

väärtuse.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kindlaks tegema 13 elamu vundamentide hariliku

väärtuse, s.t nende turuhinna ning sellest tulenevalt lahendama hagi.

Asja materjalidest nähtuvalt oli tegemist suulise töövõtulepinguga ning vundamentide hinda

ei olnud eraldi kindlaks määratud. Vastustaja seisukoht ringkonnakohtu istungil, et

vundamentide väärtus on võrdne tema poolt esitatud maksmata arvete summaga, ei ole

kooskõlas VÕS § 189 lg-s 2 sätestatuga. Kuivõrd taganemine toimus olulise lepingurikkumise

tõttu hageja poolt, siis võib olla põhjendatud kostja vastuväide, et hageja poolt ehitatud

vundamentidel esinesid puudused, milliste väärtust tuleb VÕS § 188 lg 3 alusel arvestada.

9. Kuivõrd lepingust taganemine vabastab VÕS § 188 lg 2 esimese aluse järgi lepingupooled

nende lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest, siis ei olnud maakohtu poolt enam vajalik

anda hinnangut asjaoludele, kas kostja järgis töö vastuvõtmise ja ülevaatamise kohustust ning,

kas ta teatas hagejale õigeaegselt või mitte töö lepingutingimustele mittevastavusest. Sellest

tulenevalt ei ole asjakohased ka apellatsioonkaebuses esitatud väited nimetatud asjaolude

kohta.

10. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus järgmist.

Vastavalt TsMS § 392 lg 1 p-le 4 eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja tõendid, mida

menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite

lubatavuse kohta.

TsMS § 238 lg 1 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Käesolevas asjas on kohus võtnud asja materjalide juurde hulgaliselt tõendeid (köidetes I-VIII

asuvad tõendid) selgitamata välja, milliseid faktilisi väiteid (vastuväiteid) konkreetne tõend

tõendab. Kohtuistungite protokollidest ei nähtu, et kohus oleks menetlusosalistega piisavalt

nimetatud asjaolusid arutanud.

Eeldades, et kõik kohtu poolt asja materjalide juurde võetud tõendid olid asjakohased, oleks

kohus pidanud TsMS § 442 lg 8 kohaselt andma kõikidele tõenditele hinnangu.

Antud juhul ei ole eelmärgitu kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuna kohus peab asja uuel

läbivaatamisel tegema kindlaks vundamentide väärtuse ning sellest tulenevalt selgitama

pooltele TsMS § 230 lg 1 sisu.

11. Menetluskulude jaotuse määrab kohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson Üllar Roostoja