3-09-2809/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.veebruar 2011. a Tallinn

Haldusasja number

3-09-2809

Haldusasi R.R.i kaebus OÜ VT Marketing kohustamiseks väljastada kaebajale tema poolt taotletud avalik teave

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: R.R.; Vastustaja: OÜ VT Marketing (reg. kood 10751173), esindaja: v.adv. Kaarel Kais; Kaasatud isik: Justiitsministeerium, esindaja:Kadi Mägi

RESOLUTSIOON

1.HkMS § 26 lg 1 p 2 alusel rahuldada kaebus.

2. OÜ-l VT Marketing vaadata R.R.i 19.10.2009.a. teabenõue uuesti läbi, täpsustades eelnevalt teabenõuet.

3.HkMS § 93 lg 3 alusel mõista OÜ-lt VT Marketing Eesti Vabariigi kasuks välja kaebuse esitajale osutatud menetlusabi riigilõivu suuruses 15,97 eurot.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

I KAEBUSE ASJAOLUD

1.Tallinna Vangla kinnipeetav R.R. esitas OÜ-le VT Marketing, kes müüb kaupu Tallinna Vanglas, teabenõude kaupluses müüdavate kaupade sisseostuhindade väljastamiseks.

2.OÜ VT Marketing vastas 18. novembri 2009 kirjaga, et tema puhul on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, kes kinnipeetavatele vanglas kaupu müües ei täida avalikku ülesannet, mistõttu ta ei ole kohustatud avaldama teavet kaupade sisseostuhindade kohta.Tulenevalt Eesti vabariigiga sõlmitud jaemüügiteenuse osutamise lepingust on Justiitsministeeriumil õigus pidevalt kontrollida äriühingu poolt soetatavate kaupade sisseostuja müügihindasid. Selle kaudu on tagatud, et äriühingu poolt kinnipeetavatele müüdavate kaupade hinnad on kooskõlas Vangistusseaduses (VangS) sätestatud piiranguga. Samas märkis äriühing, et teabenõudes esitatud andmetest lähtuvalt kontrollib ta siiski täiendavalt, kas R.R.ile müüdud kaupade juurdehindluse puhul on järgitud VangS § 48 lõikes 1 sätestatud piirangut ning juhul, kui müüdud kaupade hind oli seadusega lubatust kõrgem, tagastatakse lubatud juurdehindlust ületav summa.

3.30. novembril 2009. a esitas R.R. kaebuse Tallinna Halduskohtule OÜ VT Marketing kohustamiseks väljastada kaebajale tema poolt taotletavat teavet vangla kaupluses müüdavate kaupade sisseostuhindade kohta.Kaebuse esitaja on seisukohal, et OÜ VT Marketing ei pea kinni kaupade juurdehindlusele seaduses sätestatud piirangust ja seega vangla kauplusest ostude sooritamisel on ta sunnitud kaupu ostma lubatust kõrgema hinnaga. Nimelt on VangS § 48 lg 1 tulenevalt lubatud vangla kauplusel kohaldada müüdavatele kaupadele kuni 20-%-list juurdehindlust, kaebajale aga tundub, et teda petetakse iga ostu sooritamisel. Selle kontrollimiseks sooviski kaebuse esitaja kaupade sisseostuhindade andmete esitamist.Kaebuse esitaja leiab, et OÜ VT Marketing on eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab lepingu alusel avalikõiguslikke ülesandeid, mistõttu on tal Avaliku teabe seaduse(AvTS) järgi teabevaldaja kohustused.

II VASTUSTAJA SEISUKOHT

4.OÜ VT Marketing vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata.

5.Kaebajalt teabenõude saamisel ja sellele vastamisel lähtus vastustaja põhjendatult eeldusest, et üldjuhul eraõiguslik juriidiline isik teabevaldajaks ei ole. Käesolevaks ajaks on Riigikohus võtnud nimetatud küsimuses seisukoha, kui Riigikohtu erikogu leidis oma 16.02.2010 kohtumääruses kohtuasjas nr 3-3-4-1-10, et tegu siiski on avaliku ülesandega ja seega vastustajale laienevad teabevaldaja kohustused. Seega vastustaja möönab AvTS § 5 lg 1 p 3 ja § 5 lg 2 tulenevalt teabevaldaja kohustuste laienemist vastustajale osas, mis puudutab vanglates müüdavate kaupade sisseostuhindasid.

6. Sisulist kontrolli vastustaja tegevuse üle vanglas kaupade müümisel teostab Justiitsministeerium. Sealjuures hõlmab Justiitsministeeriumi poolt teostatav kontroll ka juurdehindluse piirangu täitmise kontrolli. Vastustaja saadab igakuiselt Justiitsiminsteeriumile kinnitamiseks kaupade nimekirjad , millest nähtub kõigi vastustaja poolt vanglas müüdavate kaupade müügihind, sisseostuhind ja juurdehindluse määr. Ilma ministeeriumipoolse nimekirjade kinnituseta vastustajal õigust kaupa müüa ei ole.OÜ VT Marketing ja Justiitsministeeriumi vahel sõlmitud jaemüügiteenuse osutamise õiguse andmise lepingu p 3.11 ja 3.12 kohaselt on ministeeriumil õigus kontrollida kaupade soetamise hindu ja teha ettepanekuid kaupade hindade korrigeerimiseks.Justiitsministeeriumi poolt vastustaja tegevuse üle teostatav kontroll tagab sisuliselt selle, et kaupade müümisel vanglas järgitakse kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ja piiranguid. Ka vastustaja keeldumine teabenõude täitmisest ei kahjusta kaebaja õigusi, sest Justiitsministeeriumi poolt teostatava kontrolli kaudu on tagatud, et kaupade juurdehindlus ei ületa lubatud 20 %. Vangistusseaduse § 48 lõikes 1 sätestatud piirangu järgmise kontrolli peab kinnipeetavate ees tagama riik, mitte vastustaja eraõigusliku isikuna.

7.Kuna kinnipeetavatel on õigus tutvuda vanglas Justiitsministeeriumi poolt kinnitatud nimekirjadega müüdavate kaupade sortimendi ja hindade kohta, ei ole mõistlik, et vastustaja peab hakkama igale kinnipeetavale eraldi saatma samu nimekirju, kui tal on võimalik hankida vanglast teda huvitav ja kõigile kättesaadav informatsioon.

8.Kuna vastus teabenõudele ei ole haldusakt, siis kaebuse taotlus haldusakti tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks haldusakti andmiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lõikele 1 on halduskohtusse pöördumise eelduseks isiku õiguste rikkumine, mida antud juhul ei esine. Kaebaja ei ole näidanud, et vastustaja oleks tema õigusi kuidagi rikkunud või vabadusi piiranud. Lisaks ei ole kaebaja põhjendanud oma huvi kaupade sisseostuhindade saamiseks kaupade osas, mida ta ise kunagi ostnud ei ole. Preventiivne huvi puudub, kuna sisseostuhinnad on ajas muutuvad.

9.Ka juhul, kui tõlgendada asjassepuutuvaid õigusnorme selliselt, et vastustaja peaks põhimõtteliselt igale kinnipeetavale vastava nõude esitamise puhul kõik kaupade sisseostuhinnad eraldi saatma, tuleb R.R.’i kaebus jätta rahuldamata, sest kaebaja esitas 19.10.2009 vastustajale teabenõude, mille täitmine ei ole selles esitatud nõude abstraktsuse tõttu mõeldav. Teabenõudest nähtuvalt nõuab kaebaja, et vastustaja väljastaks talle teabe kõikide kaupade hindadest, mis sisalduvad kaebaja poolt lisatud nimekirjas. Samas ei täpsusta kaebaja, millise ajaperioodi kohta ta oma teabenõude esitab. Vastustaja on vanglates kaupa müünud aastaid ja aja jooksul on sisseostuhinnad pidevalt muutunud. Kõigi ostetud kaupade sisseostudokumentide kokkupanek ja esitamine oleks väga ajamahukas ja kulukas toiming. Vastavalt AvTS § 23 lg 2 punktile 3 võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.Samuti tõusetub sellisel juhul küsimus vastavate kulude hüvitamisest. Nagu kaebaja on ise 28.03.2010 täiendavas seletuses märkinud, keeldub ta vastavaid kulutusi kandmast ja nõuab, et seda teeks vastustaja. AvTS ega haldusmenetluse põhimõtetega ei ole kooskõlas isikule piiramatu hulga informatsiooni nõudmise võimaldamine, mille saamiseks tal põhjendatud huvi puudub. Antud juhul saaks kaebaja nõuda nende kaupade sisseostuhindade esitamist, mis ta on ise enne teabenõude esitamist ( 19.10.2009) ostnud.

III KAASATUD ISIKU SEISUKOHT

10. Justiitsministeerium tutvunud R.R.`i kaebusega OÜ VT Marketing vastu leiab, et kaebus on põhjendatud .

11.Justiitsministeerium, viidates Riigikohtu tsiviilja halduskolleegiumi vahelise erikogu 16.02.2010.a. määruses 3-3-4-1-10 toodud seisukohale, leiab, et OÜ-l VT Marketing on kohustus väljastada kaebajale perioodil september 2009 kuni jaanuar 2010 vanglakaupluses müügil olnud kaupade sisseostuhinnad.

12.Justiitsministeeriumi poolne kontrolli teostamine juurdehindluse osas ei muuda teda sisseostuhindade teabevaldajaks. Samuti märgib kaasatud isik, et vastavalt jaemüügiteenuse osutamise õiguse andmise lepingu nr 1/75-08 punktile 3.10. peab OÜ VT Marketing jälgima, et hinnad vanglakaupluses ei oleks ebanormaalselt kõrged võrreldes kauplusega väljaspool vanglat. Selline hinnajälgimine hõlmab ka VangS § 48 lg 1 tulenevat 20%-list juurdehindlust. Seda asjaolu kinnitab ka OÜ VT Marketing vastus teabenõudele . Vastavalt lepingu punktile 3.12. on Justiitsministeeriumil õigus küll hinnakirja kontrollida, kuid selleks peab saama algandmed teabe valdajalt ehk OÜ-lt VT Marketing. Juhul kui kaebajale müüdud kaupade hinnad ei vasta seaduse nõuetele, siis vastutab kahju tekitamise eest kaebajale OÜ VT Marketing.

13.Justiitsministeerium nõustub vastustaja seisukohaga, et ei ole mõistlik tervet nimekirja teabenõude korras väljastada, vaid ainult nende konkreetsete kaupade sisseostuhinnad, mida kaebaja on vangla kauplusest eelnevalt nimetatud ajaperioodil ostnud.

IV KOHTU SEISUKOHT

14.Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, kaasatud isiku arvamusega ja täiendavalt esitatud seisukohtadega ning hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele järgmistel motiividel:

15.Haldusasjas esitatud dokumentidest nähtuvalt soovis R.R. 19.10.2009.a. OÜ-le VT Marketing esitatud teabenõudes teabe väljastamist kõikide kaupade (lisa 2) sisseostuhindade kohta ( tl 122). Teabenõude lisaks 2 on Tallinna vangla kaupluse sortimendi hinnakiri seisuga juuli 2008.a.( tl 3). OÜ VT Marketing keeldus 18.11.2009 teabenõude täitmisest, sest ei pidanud ennast teabevaldajaks ja taotletav teave ei olnud vastustaja hinnangul avalike ülesannete täitmisel saadud teave ( tl 4). Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 5 lg 2 alusel laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaalvõi muid avalikke teenuseid, - teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Käesolevas haldusasjas asus Riigikohtu tsiviilja halduskolleegiumi vaheline erikogu 16.02.2010.a. määruses 3-3-4-1-10 seisukohale, et kuna kinnipeetavatele sisseostude tegemise võimaldamine on avalik ülesanne, mille täitmine delegeeriti eraõiguslikule isikule tsiviilõigusliku lepingu alusel, siis on OÜ VT Marketing teabevaldaja AvTS § 5lg 1 p 3 ja lg 2 kohaselt ning peab tema poolt täidetava avaliku ülesande kohta teavet väljastama. Seega küsimusele, kas vastustaja keeldumine teabenõude täitmisest põhjendusel, et ta ei ole teabevaldaja, kellele laieneb teabenõuetele vastamise kohustus avaliku teabe seaduses sätestatud korras ,on Riigikohtu poolt käesolevas haldusasjas tehtud määrusega antud vastus. Ülaltoodust tulenevalt oli õigusvastane OÜ VT Marketing keeldumine teabenõude täitmisest põhjusel, et ta ei pidanud ennast teabevaldajaks ja leides, et taotletav teave ei olnud avalike ülesannete täitmisel saadud teave.

16. Ekslik on vastustaja seisukoht, et täitmata on HkMS § 7 lg 1 sätestatud eeldused halduskohtusse pöördumiseks, sest kaebaja ei ole näidanud, et vastustaja oleks tema õigusi rikkunud.. AvTS § 46 kohaselt isik, kelle avaliku teabe seaduses sätestatud õigusi on rikutud, võib pöörduda kaebusega halduskohtusse. Olukorras, kus kaebaja on esitanud OÜ-le VT Marketing teabenõude ning viimane on keeldunud teabe väljastamisest , on isikul HKMS § 7 lg-st 1 tulenevalt õigus pöörduda kohtusse, et teha kindlaks, kas teabe väljastamisest keeldumine on toimunud õiguspäraselt. Kaebuse väitel on OÜ VT Marketing eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab avalikõiguslikke ülesandeid, mistõttu tema suhtes kohaldub avaliku teabe seadus ja keeldumisega on rikutud kaebaja AvTS tulenevat õigust avaliku teabe saamiseks.

17.Seoses kaebuse taotlusega märgib kohus, et kohtule esialgselt esitatud kaebuse taotluses palub kaebaja ”kohustada VT Marketing väljastada teabenõue kauba sisseostu hindu ( lisa 2)” ( tl 2). Seega on kaebaja keeldumise vaidlustamisel esitanud asjakohase kohustamisnõude. Sealjuures asjaolu, et kohtule esitatud kaebuse on kaebaja pealkirjastanud sõnastuses ”kaebus on suunatud haldusakti tühistamisele ja kohustada väljastama vastav nõudmisele haldusakt”, ei tähenda, et kaebust tuleb tõlgendada haldusakti tühistamiseks ja haldusakti andmiseks kohustamise kaebusena. Selliselt ei ole käesolevas haldusasjas kaebust tõlgendanud ka kõrgemad kohtud .

18. Vastustaja on seisukohal, et arvestades nõude ebaselgust puuduks tal kohustus sellele vastata. Riigikohus on 23.10.2003 kohtulahendis nr 3-3-1-57-03 selgitanud, et Nõude ebaselgus võib olla üheks teabenõude rahuldamata jätmise aluseks. Samas peab teabevaldaja omal algatusel püüdma välja selgitada taotleja tegelikku soovi. Vastavalt AvTS § 9 lg 2 p-le 5 ja §-le 15 ning HMS §-le 36 laieneb teabevaldajale teabenõudja abistamiskohustus. AvTS § 15 lg 4 kohaselt kui teabenõudest ei selgu, millisel viisil või millist teavet teabenõudja soovib, peab teabevaldaja teabenõude täpsustamiseks võtma teabenõudjaga viivitamata ühendust. Teabenõude täitmisest ebaselguse motiivil võib vastavalt AvTS § 23 lg 1 p-le 3 keelduda vaid juhul, kui teabenõude täpsustamisel ei selgu, millist teavet teabenõudja taotleb. Käesoleval juhul ei ole keeldutud nõude ebaselguse tõttu, asjas esitatud materjalidest ei nähtu , et enne keelduvat otsust oleks vastustaja täitnud abistamiskohustust.

19.Kohustamiskaebuse lahendamisel tuleb kohtul hinnata, kas keeldumine oli kohtusse kaebuse esitamise hetkel õiguspärane ja kas keeldumine rikub õigusi. 19.10.2009 teabenõude lisaks 2 oli vangla kaupluse sortimendi hinnakiri seisuga juuli 2008.a. Täiendavates seletustes (17.11.2010, tl 72) on kaebuse esitaja konkretiseerinud perioodi, mille vältel müügil olnud kaupade osas taotleb ta sisseostuhindade esitamistja, määratledes selle ajavahemikuna 01.09.2009- 25.01.2010, 30.03.2010 täiendavas seletuses palunud välja nõuda sisseostuhinnad alates 14.09.2009 kuni 21.01.2010 ( tl 29). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt täpsustatud nõudele vastavat informatsiooni ei olnud vastustajal teabenõude saamise aja seisuga ( 19.10.2009) olemas ning seega on kaebaja väljunud oma kaebuse piiridest.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kui kaebuse esitaja soovib teavet teiste kui teabenõude esitamise ajal märgitud perioodi kohta (sealjuures selle nõude täpsustamiseks on vastustajal võimalik pöörduda kaebuse esitaja poole), võib ta pöörduda uue teabenõudega teabevaldaja poole.

20.AvTS § 23 lg 2 p 3 kohaselt võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda , kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.Vastustaja on seisukohal, et ka toodud põhjusel tuleks kaebus jätta rahuldamata. Vastustaja väitel nõuab kaebaja, et vastustaja väljastaks temale teabe kõikide kaupade hindadest, mis sisalduvad kaebaja poolt lisatud nimekirjas. Samas väidab vastustaja, et kaebaja ei täpsusta, millise ajaperioodi kohta ta oma teabenõude esitab. Vastustaja väitel on kõigi ostetud kaupade sisseostudokumentide kokkupanek ja esitamine väga ajamahukas ja kulukas toiming. Kohus on eespool asunud seisukohale, et vastustaja saab nõude ebaselguse tõttu keelduda selle täitmisest, kui teabenõude täpsustamisel ei selgu, millist teavet teabenõudja taotleb. Käesoleval ajal enne nõude täpsustamist puudub ka alus väita AvTS § 23 lg 2 p 3 sätestatud keeldumise aluste olemasolu. Siinkohal juhib kohus tähelepanu, et vastustaja on ise kirjalikus seletuses kohtule muu hulgas selgitanud, et vastustaja saadab igakuiselt Justiitsiminsteeriumile kinnitamiseks kaupade nimekirjad, millest nähtub kõigi vastustaja poolt vanglas müüdavate kaupade müügihind, sisseostuhind ja juurdehindluse määr. Seetõttu ei ole vastustaja väide sisseostudokumentide kokkupanekust ja esitamisest väga ajamahuka ja kuluka toiminguna veenev. AvTS § 23 lg 1 p 4 kohaselt keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui teabenõudja ei ole tasunud riigilõivu või teabenõude täitmise kulutuste eest, kui riigilõiv või tasu on seadusega ette nähtud ja teabevaldaja ei ole loobunud kulutuste katmise nõudest. Vastustaja on keeldunud teabenõude täitmisest põhjusel, et ta ei pidanud ennast teabevaldajaks ja leides, et taotletav teave ei olnud avalike ülesannete täitmisel saadud teave, mitte aga seetõttu, et teabenõudja ei oleks täitnud temal AvTS tulenevat kohustust katta teabenõude täitmise kulud. Üldreeglina kooskõlas AvTS §

25 lg 1 katab teabenõude täitmise kulud teabevaldaja, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Vastustaja seisukoht, et ei saa pidada mõistlikuks, kui vastustaja hakkab igale kinnipeetavale eraldi saatma nimekirju ning küsimus sellega kaasnevatest märkimisväärsetest kuludest ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks ja ei saa iseenesest olla käesoleval juhul keeldumise aluseks. Selliste küsimuste päevakorrale kerkimisel on vastustajal koos Justiitsministeeriumi ja asjassepuutuvate vanglatega võimalik otsida probleemi lahendusvariante.

21. Seega kokkuvõtlikult märgib kohus, et AvTS § 5 lg 1 p 3 ja § 5 lg 2 tulenevalt laienevad teabevaldaja kohustused vastustajale osas, mis puudutab vanglates müüdavate kaupade sisseostuhindasid, sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu tsiviilja halduskolleegiumi vahelise erikogu 16.02.2010.a. määrusega 3-3-4-1-10 ning vastustaja keeldumine teabenõude täitmisest on õigusvastane. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on toimingu õigusvastasus. Käesoleval juhul ei ole kohtul võimalik teha konkreetset ettekirjutust kaebuse esitaja nõutud teabe väljastamiseks, sest ebaselge teabenõue vajab täpsustamist.Kujunenud kohtupraktika kohaselt hõlmab konkreetne kohustamistaotlus abstraktse ja vastupidi. Seetõttu leiab kohus, et teabevaldajal OÜ-l VT Marketing tuleb R.R.i 19.10.2009.a. teabenõue uuesti läbi vaadata, täpsustades eelnevalt teabenõuet.

V KOHTUKULUD

22. HkMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käesoleval juhul on otsus tehtud OÜ VT Marketing kahjuks. Kuigi kohus ei ole teinud ettekirjutust konkreetse teabe väljastamiseks, vaid on kohustanud vastustajat teabenõuet uuesti läbi vaatama, ei tähenda see kaebuse osalist rahuldamist. Riigikohus vabastas 4.novembri 2010.a. määrusega kohtuasjas nr 3-3-1-67-10 kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel käesolevas haldusasjas.HkMS § 93 lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Seega kuulub OÜ-lt VT Marketing Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele kaebuse esitajale osutatud menetlusabi riigilõivu suuruses 15,97 eurot.

Lea Kuuse kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 11.10.2011 KOHTUOTSUSE

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ VT Marketing apellatsioonkaebus rahuldamata. Rahuldada R. R. apellatsioonkaebus osaliselt. Muuta Tallinna Halduskohtu 4. veebruari 2011. a otsuse resolutsiooni punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt: OÜ-l VT Marketing vaadata R. R. 19. oktoobri 2009. a teabenõue uuesti läbi. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. Jätta OÜ VT Marketing taotlus apellatsioonimenetluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt rahuldamata. Mõista OÜ-lt VT Marketing Eesti Vabariigi kasuks välja kaebajale apellatsioonimenetluses osutatud menetlusabi summas 7,99 €.