3-11-210/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht 3.veebruaril 2011.a. Tallinnas Haldusasja number 3-11-210 Haldusasi AS „Veolia Keskkonnateenused“ kaebus SA „Keskkonnainvesteeringute Keskus“ 19.10.2010.a. otsuse nr 1-25/276 tühistamiseks, alternatiivselt SA-le „Keskkonnainvesteeringute Keskus“ ettekirjutuse tegemiseks

RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul.

26.01.2011.a. kohtule esitatud kaebuses palub AS „Veolia Keskkonnateenused“ tühistada SA „Keskkonnainvesteeringute Keskus“ 19.10.2010.a. otsus nr 1-25/276, millega anti AS „Ragn- Sells“ projektile „Ragn-Sells AS biojäätmete töötlus ja taaskasutus“ 19 665 186 kr 59 s toetust; kui vaidlustatud otsuse alusel on AS-le „Ragn-Sells“ juba toetust makstud, palub kaebaja teha ettekirjutus otsuse tagasitäitmiseks. Kaebuse kohaselt anti toetust keskkonnaministri 3.08. 2009.a. määruse nr 47 „Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ tingimused“(edaspidi „määrus nr 47“) alusel, mille §-dest 5 lg 2 pp 2, 3 ja 10 lg 1 p 2 tulenevalt on Eestis registreeritud äriühingul õigus taotleda toetust liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamiseks ning puuduva või madala taaskasutusvõimalusega jäätmete ringlussevõtu arendamiseks, mis on seotud õigusaktidega kehtestatud jäätmete taasja korduvkasutamise sihtarvude täitmisega. Mõiste „liigiti kogutud biojäätmed“ tähendab, et biojäätmed tuleb tekkekohas koguda lahus muudest olmejäätmetest(keskkonnaministri 16.01.2007.a. määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 3 lg 1, lg 2 pp 4, 5 ja § 4). Kui tegemist pole biojäätmetega, mis on kogutud viidatud sätete kohaselt, pole tegemist biojäätmetega, mille taaskasutamiseks saab taotleda määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 alusel toetust. Vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna taotluse esitamise aluseks olnud projekt ei vasta määruse nr 47 §-st 5 lg 2 p 2 ja jäätmeseaduse §-st 30 lg 2 tulenevatele nõuetele. Kaebaja arvates on tal vaidlustatava otsuse suhtes kaebeõigus. Kaebaja ja AS „Ragn- Sells“ on samal majandustegevuse alal – jäätmekäitluses – tegutsevad ettevõtted. Olukorras, kus AS-le „Ragn-Sells“ on määratud toetus, ilma et oleks täidetud määruse nr 47 tingimused toetuse

2 saamiseks, rikub vaidlustatud otsus kaebaja konkurentsiseaduse(KonkS) §-st 50 lg 1 tulenevat õigust tegutseda kaubaturul, kus ei toimu konkurentsi kahjustavat tegevust, sealhulgas tegevust, millega saavutatakse toetuse saamine ebaõige teabe alusel. Kaebuse rahuldamise korral saavutaks kaebaja olukorra, kus AS „Ragn-Sells“ kui konkurent ei saaks konkurentsi kahjustava tegevuse abil märkimisväärset rahalist toetust ning sellega kaasnevat ebaausat konkurentsieelist. Samuti rikub otsus kaebaja põhiseaduse §-s 12 lg 1(koosmõjus §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega) fikseeritud õigust võrdsele kohtlemisele, sest kui kaebaja oleks teadnud, et määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 alusel antakse muuhulgas toetust biojäätmete energiakasutuseks, sealhulgas jäätmekütuse tootmiseks, oleks ka kaebaja sellekohase taotluse esitanud. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kuna kaebaja pole vaidlustatud haldusakti adressaat ega ole esitanud ka taotlust määruse nr 47 alusel toetuse saamiseks, ei saa kaevatud otsus tema õigusi rikkuda. Kaebaja subjektiivne õigus tegutseda kaubaturul, milles puudub kõlvatu konkurents, ei kuulu kaitsmisele halduskohtus. Kõlvatu konkurents või selle puudumine tuvastatakse poolte vaidluses tsiviilkohtumenetluse korras(KonkS § 53), samuti kuulub tsiviilkorras hüvitamisele KonkS-ga keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju(KonkS § 78). Kõlvatu konkurents saab puudutada vaid samal turul tegutsevaid konkurente, mistõttu KonkS-i võimalik rikkumine kaebajaga samal kaubaturul tegutseva isiku poolt ei loo kaebeõigust halduskohtus SA „Keskkonnainvesteeringute Keskus“ otsuse vaidlustamiseks. Samuti on reeglina välistatud võimalus, et läbiviidav haldusmenetlus või väljastatav haldusakt võiks rikkuda selliste isikute õigusi, kes ise toetust ei taotle. Riigikohus sedastas 15.12.2005.a. otsuse nr 3-3-1-59-05 p-s 20, et „ainuüksi asjaolust, et kaebaja tegutseb vaidlustatud lepinguga hõlmatud või lähedases tegevusvaldkonnas, ei saa tuletada tema õiguste rikkumist. [---] Selleks, et isiku abstraktne huvi muutuks kaitstavaks õiguseks, peab isik oma huvitatust väljendama seoses konkreetse haldusakti või - toiminguga.“ 17.11.2005.a. otsuse nr 3-3-1-54-05 p-s 17 on Riigikohus märkinud, et „kaebeõigus riigieelarveliste vahendite jaotamise otsuste peale on erandlik. Selline õigus võib tekkida juhul, kui isikul on seadusest tulenev nõudeõigus sihtfinantseeringule või seadus on erandlikel juhtudel ette näinud kaebeõiguse. Haldusväline isik võib omandada kaebeõiguse halduse selliste toimingute ja aktide suhtes ka siis, kui tema taotluse menetlemisel on oluliselt rikutud hea halduse põhimõtteid.“ Kuna kaebaja pole vaidlustatud otsusega toetust saanud projektiga samadel alustel toetust taotlenud, ei saa kaevatud haldusakt rikkuda ka kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele. Eeltoodud põhjustel tuleb kaebus tagastada. Kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse(HKMS § 11 lg 7). Tasutud riigilõiv 15,97 eurot ei kuulu tagastamisele, kuna kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust(HKMS § 84 lg 4 p 2).

Kohtunik:

D.Maastik