Legislator Case Law & Legislation
3-10-1574/36 AI generated

3-10-1574/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-10-1574/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

3-10-1574/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
interest rate current practical interest interest rate subsidy accrual of interest maximum and minimum prices interest in bringing an action
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 03.02.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-1574 Haldusasi OÜ Z-END kaebus Maksuja Tolliameti Põhja Maksuja Tollikeskuse intressinõude nr 13-3/11677 ning Maksuja Tolliameti 17.05.2010 vaideotsuse nr 6-1/200-3 tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti kohustamiseks intressinõude kustutamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Z-End volitatud esindaja Tõnis Vare ning vastustajate Maksu-ja Tolliameti ning Maksuja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse ühine volitatud esindaja Jaanus Jõgi. Resolutsioon 1. Jätta OÜ Z-End kaebus rahuldamata. 2. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Z-END kaebus Maksuja Tolliameti Põhja Maksuja Tollikeskuse intressinõude nr 13-3/11677 ning Maksuja Tolliameti 17.05.2010 vaideotsuse nr 6- 1/200-3 tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti kohustamiseks intressinõude kustutamiseks.

29.04.2002 tegi maksuhaldur kaebajale korralduse nr 5-02/12042 1999. aasta sotsiaalmaksuvõla tasumiseks.

2 11.06.2002 tegi maksuhaldur krediidiasutustele korralduse nr 5-05/17578 ja 29.08.2002 korralduse nr 5-04/22363 kaebaja pangakonto arestimiseks. 08.04.2009 saldoteatisega teavitas PMTK kaebajat muuhulgas sotsiaalmaksu võla esinemisest summas 9929 krooni. 09.10.2009 tasus kaebaja täielikult sotsiaalmaksu. 13.04.2010 intressinõudega nr 13-3/11677 kohustas PMTK kaebajat tasuma intresse summas 8025 krooni. 21.04.2010 esitas kaebaja vaide intressinõude nr 13-3/11677 kehtetuks tunnistamiseks. 17.05.2010 vaideotsusega nr 6-1/200-3 jättis MTA vaide rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KAEBUSE MOTIIVID

Maksuja Tolliamet ei ole suutnud selgitada kaebajale tänase päevani maksuvõlgnevuse ning intressinõude kujunemist ja arvutusmetoodikat, mille faktist tulenevalt saab väita, et maksuvõlgnevus ja intressinõue on motiveerimata ja ei ole õiguspärane. Maksukorralduse seaduse § 132 sätestab, et maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on seitse aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Maksuotsuse või vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates selle esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et maksuvõla sundtäitmine ei ole lubatud pärast sätestatud tähtaja möödumist. Maksukorralduse seaduse § 132 lõige 3 sätestab, et aegumisega lõpevad maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused. Sama paragrahvi lõige 4 punkt 4 sätestab, et aegumine katkeb maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Maksukorralduse seaduse § 130 sätestab imperatiivselt maksuhalduri täitetoimingud ning pangakonto arestimine sinna loetellu ei kuulu. Maksukorralduse seaduse § 132 (4) p 4 kohaselt peab täitemenetluse alustamiseks maksuhaldur tegema täitetoimingu. Maksukorralduse seaduse § 130 kohaselt ei ole pangakonto arestimine seaduse mõistes maksuhalduri täitetoiming. Seega saab järeldada, et maksuhaldur ei ole OÜ Z-END vastu täitemenetlust alustanud ning aegumine ei ole katkenud. Maksuhaldur tegi 29.04.2002 kaebajale korralduse nr 5-02/12042 1999. aasta sotsiaalmaksu võla tasumiseks. Maksekorralduse seaduse § 132 tulenev seitsmeaastane aegumise tähtaeg on juba ammu saabunud ning Maksuja Tolliametil puudub alus ja põhistus oma nõudele. Kaebaja taotleb Maksuja Tolliameti Põhja Maksuja Tollikeskuse intressinõude nr 13-3/11677 ning Maksuja Tolliameti 17.05.2010 vaideotsuse nr 6-1/200-3 tühistamist ning Maksuja Tolliameti kohustamist intressinõude kustutamiseks.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

Vastustajad esitasid kohtule 18.10.2010 ühise seisukoha kaebuse kohta, milles märgivad, et Maksukorralduse seaduse (MKS) § 151 lg 1 p 2 kohaselt võib kaebuse esitada muuhulgas vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Muul juhul esitatakse kaebus haldusakti peale. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, kuidas vaideotsus rikub kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-04-291

3 leidnud, et tõendite hindamisega mittenõustumine, ei ole asjaolu, mis annab õiguse vaideotsust iseseisvalt vaidlustada. Õiguslikud tagajärjed kaebuse esitaja jaoks tulenevad üksnes vaidlustatud maksuotsusest või intressinõudest. Ka Riigikohtu ulatusliku praktika (3-3-1-97-08, 3-3-1-40-10, 3-3- 1-36-05) kohaselt kui vaideotsus ei riku kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, siis tuleb kaebus esitada haldusakti ehk käsoleval juhul intressinõude peale. Seega kaebaja on vaidlustanud mitte vaideotsust, vaid intressinõuet. Kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks tuleb seega jätta rahuldamata, kuna vaideotsus ei riku kaebaja õigusi. 29.04.2002 tegi maksuhaldur kaebajale korralduse nr 5-02/12042 1999. aasta sotsiaalmaksuvõla tasumiseks. Kuivõrd kaebaja sotsiaalmaksuvõlga ei tasunud, siis 11.06.2002 tegi maksuhaldur krediidiasutustele korralduse nr 5-05/17578 ja 29.08.2002 korralduse nr 5-04/22363 kaebaja pangakonto arestimiseks. Kehtiva MKS § 164 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud maksuvõlg nõutakse sisse käesolevas seaduses sätestatud korras. Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-7-06, 3-3-1-30-07 ning nr 3-2-1-71-06 on Riigikohus selgesõnaliselt MKS § 164 lõikele 1 tuginedes märkinud, et enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlad tuleb sisse nõuda MKS alusel ning selliste maksuvõlgade suhtes tuleb kohaldada uue MKS aegumise regulatsiooni. Ka Tallinna Ringkonnakohus on kohaldanud haldusasjades nr 3-04-264, 3-07-1234, 3-07-353 ja 3-06-2471 enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõla suhtes MKS § 164 lõikele 1 tuginedes 01.07.2002 jõustunud MKS-i aegumist käsitlevaid sätteid. Seega ulatusliku ja selgelt väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuulub enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlgade suhtes kohaldamisele kehtiva MKS aegumise regulatsioon. MKS § 130 lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt käesoleva seaduse § 129 alusel määratud tähtaja jooksul, siis alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. MKS § 132 lg 1 kohaselt maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on seitse aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-11-06 leidnud, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Vaidlus puudub selles, et MTA arestis kaebaja pangakonto 29.08.2002 ning kaebaja pangakonto on senini arestitud. MKS § 132 lg 4 p 4 kohaselt aegumine katkeb maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Kuivõrd MTA alustas kaebaja sotsiaalmaksuvõla osas sissenõudmiseks täitemenetlust 29.08.2002, siis selle toiminguga katkes sotsiaalmaksuvõla aegumistähtaja kulgemine. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja tasus sotsiaalmaksuvõla 09.10.2009. Kuivõrd sotsiaalmaksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg oli kuni maksuvõla tasumiseni katkenud, siis on kaebaja ebaõigesti leidnud, et põhivõla sissenõudmine on aegunud. Eeltoodust tulenevalt on täiesti põhjendamatud kaebaja emotsionaalsed ja asjakohatud viited kontrolliosakonna endise juhataja Egon Veermäe väidetavatele üldkorraldustele ning väited, milles MTA tegevust võrreldakse kolmekümnendate aastate Saksamaa ja Itaalia meetoditega. Kaebaja tasus põhivõla 09.10.2009. MKS § 118 lõike 1 kohaselt intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-7-06 leidnud, et kui maksusumma on tasutud, siis peavad intressid olema lõplikult arvutatud ja seepärast on intressinõude esitamise aegumise 1-aastane tähtaeg piisav. Seega on selles ja analoogilistes asjades oluline, kas ja millal maksusumma, s.t põhivõlg, tasuti. Samas lahendis Riigikohus hiljem täiendavalt rõhutab, et MKS § 118 lg 1 alusel saab intressi määrata ühe aasta jooksul arvates maksusumma tasumise või tasaarvestamise päevast. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1- 89-06 samuti leidnud, et intresside kui rahalise kõrvalkohustuse tuvastamiseks (intressinõude esitamiseks) näeb MKS § 118 ette üheaastase tähtaja. Tallinna Ringkonnakohus on jõustunud haldusasjas nr 3-07-1234 märkinud, et enne põhivõla tasumist ei hakka intressi määramise õigus aeguma. Riigikohus maksumaksja kassatsiooni menetlusse mitte võttes on nõustunud Ringkonnakohtu poolse materiaalõiguse tõlgendusega. Riigikohus on lahendis nr 3-1-2-2-08 leidnud, et Riigikohus, jättes kassatsioonid menetlusse võtmata, annab sellega ka oma hinnangu, et kassatsioonid on alusetud - neist nähtuvalt ei ole menetluses aset leidnud menetlusõiguse normide rikkumisi või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis tingiks madalama astme kohtute antud

4 õiguslike hinnangute muutmist. Eeltoodust tuleneb, et intressisumma on määratud aegumistähtaja jooksul. MKS § 150 lõike 1 kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Riigikohus on lahendis nr III-3/1-16/95 leidnud, et maksumaksjal on kohustus maksuhalduri poolt määratud maksusumma vaidlustamisel tõendada, et maks määrati valesti. Nimetatud tõendamiskoormis kehtib ka intressinõude vaidlustamisel. Intressinõudes on selgelt märgitud, et intressi arvestati kaebaja poolt 09.10.2009 tasutud sotsiaalmaksu summalt. Intressinõudes on selgesõnaliselt märgitud viivitatud päevade arv. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-77-04 märkinud, et haldusakti põhjendused võivad olla esitatud ka adressaadi ja haldusorgani kirjavahetuses ja teistes isikule kättesaadavates dokumentides. Ka ringkonnakohtute ulatusliku praktika (2-3-25/2002, 3-06-2023, 3-07-1925, jne) kohaselt on loetud intressinõude põhjendamiskohustus täidetuks, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud kontokaardilt. MTA leiab, et intressinõue on motiveeritud ning õiguspärane, kuna intressinõudele lisatud kontokaardilt nähtub intressisumma kujunemine. Samuti nähtub intressinõudest selgelt, et intressi arvestati kaebaja poolt alles 09.10.2009 tasutud sotsiaalmaksu summalt. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-68-09 ja 3-3-1-60-08 leidnud, et intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt peab maksukohustuslane ise arvestama (MKS § 115 lg 1). Seega peab ka kaebaja ise arvestama ja ka teadma, kui suur on tema intressikohustus. Kuivõrd intressinõude puhul ei ole tegemist kaalutlusotsusega, siis pole täiendavate põhjenduste lisamine vajalik. Kaebaja ei ole senini tõendanud, et intressisumma on valesti määratud. Riigikohus on lahendis nr III-3/1-16/95 leidnud, et maksumaksjal on kohustus maksuhalduri poolt määratud maksusumma vaidlustamisel tõendada, et maks määrati valesti. Kaebaja ei ole tõendanud, et intressi on ebaõigesti arvestatud. Kaebaja on kaebuses taotlenud intressinõude tühistamist. Seega on kaebuse esemeks intressinõue ja selle õiguspärasus, mitte aga kaebaja muud võimalikud maksuvõlad. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et maksuhaldur on 2002 kaebaja pangakonto arestinud. Seda tõendab ka kaebaja poolt esitatud SEB panga kontoväljavõte arestitud püsikorraldustest. Kaebaja poolt esitatud tõendist nähtub, et arestimised on sisestatud muuhulgas 12/06/2002 ja 04/06/2010. Kaebaja on täiesti põhjendamatult leidnud, et pangakonto arestimist ei saa käsitleda maksuhalduri täitetoiminguna. MKS § 130 lg 1 p 6 kohaselt maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele MKS-ga või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Sissenõude pööramine varalistele õigustele hõlmab muuhulgas ka pangakonto arestimist. Seda kinnitab muuhulgas ka täitemenetluse seadustiku 7. peatüki pealkiri “sissenõude pööramine varalistele õigustele” ning samas peatükis asuv § 115, mis reguleerib sissenõude pööramist võlgniku kontole. Ka MKS 13. peatüki süstemaatiline tõlgendamine täiendavalt kinnitab, et pangakonto arestimist tuleb käsitleda maksuhalduri täitetoiminguna. Kuivõrd pangakonto arestimist tuleb käsitleda maksuhalduri täitetoiminguna ning pangakonto arestimisega alustati täitemenetlust 2002, siis MKS § 132 lg 4 p-st 4 tulenevalt selle toiminguga katkes sotsiaalmaksuvõla aegumistähtaja kulgemine. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-11-06 leidnud, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Seega ei ole ka intressi arvestatud aegunud maksusummalt. Kuivõrd maksuhalduri intressinõue on õiguspärane ning see ei ole aegunud, siis palub vastustaja kaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

5 Maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg 1 kohaselt maksukohustuslane on kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad (§ 31) tasuma selleks määratud pangakontole. Maksuseaduses või tollieeskirjades ettenähtud juhtudel tasutakse maks maksuhaldurile sularahas või maksumärkide ostmise teel maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud tähtpäevaks või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäevaks. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui maksukohustuslane esitab maksudeklaratsiooni (§ 85) tähtaja jooksul ning tema rahalised kohustused on võimalik tasaarvestada tagastusnõudega (§ 33).

MKS § 115 lg 1 ütleb, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Lõike 3 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva. Intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (§ 95) kohta käivaid sätteid. Lõige 4 sätestab, et intressinõude võib esitada maksuotsuses, vastutusotsuses, tagastusnõude täitmise otsuses või hoiatuses üheaegselt maksusumma määramise või sissenõudmisega. Kui maksuvõlg nõutakse sisse sundtäitmise korras, arvestab intressi täitemenetlust läbiviiv maksuhaldur või kohtutäitur. Intressi tasumisel tagastusnõude tasaarvestamisega või täitemenetluse ajal ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud intressinõude tasumise tähtaja nõuet ega § 119 lõikes 3 sätestatud alammäära ning tasumine toimub jooksvalt. MKS § 117 lg 1 kohaselt on käesoleva seaduse §-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr on 0,06 protsenti päevas. Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-68-09 märgitakse: ”/…/Maksukorralduse seaduse § 115 lg-s 1 on sätestatud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. MKS § 31 lg 2 alusel tekib intressikohustus vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata. Selle kohustuse tekkimiseks pole vaja maksuhalduri haldusakti. Seega tekkis XXX intressikohustus juba siis, kui ta jättis maksusumma tähtpäevaks tasumata ainuüksi selle asjaolu esinemisest. Intressi ei tule arvestada ja tasuda, kui intressisumma on väiksem kui 50 krooni (MKS § 119 lg-d 3 ja 6 ning § 100 lg 1). Maksuhaldur võib jätta intressi arvestamata ja sisse nõudmata ka siis, kui ta on kindlaks teinud, et määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületavad intressisumma või intressisumma sissenõudmine on maksukohustuslase maksevõimatuse tõttu lootusetu ning maksuhaldur ei pea pankrotiavalduse esitamist otstarbekaks (MKS § 119 lg 6 ja § 100 lg 2). Intressikohustus lõpeb intressi tasumisega (MKS § 31 lg 3 p 1) või muudel samas sättes toodud alustel. Kassaator ei ole intressi tasunud ega viidanud ka mõnele muule seadusega sätestatud alusele/…/”. Riigikohus on eelviidatud lahendis nr 3-3-1-68-09 ja lahendis asjas nr 3-3-1-60-08 leidnud, et intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt peab maksukohustuslane ise arvestama (MKS § 115 lg 1). Seega peab ka kaebaja ise arvestama ning sellest tulenevalt ka teadma, kui suur on tema intressikohustus. MKS § 150 lg 1 kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti, mis laieneb ka intressinõudele (Riigikohtu lahend asjas nr III-3/1-16/95, Tallinna Ringkonnakohtu lahend haldusasjas nr 3-07-1027).

MKS § 118 lg 1 alusel saab intressi määrata 1 aasta jooksul arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale on arvestatud intress tähtaegselt ning toetab maksuhalduri poolt toodud põhjendusi. 29.04.2002 tegi maksuhaldur kaebajale korralduse nr 5-02/12042 1999. aasta sotsiaalmaksuvõla tasumiseks. Kuivõrd kaebaja sotsiaalmaksuvõlga ei tasunud, siis 11.06.2002 tegi maksuhaldur krediidiasutustele korralduse nr 5-05/17578 ja 29.08.2002 korralduse nr 5-04/22363 kaebaja

6 pangakonto arestimiseks. Kehtiva MKS § 164 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud maksuvõlg nõutakse sisse käesolevas seaduses sätestatud korras. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-7-06; 3-3-1-30-07 välja öelnud oma seisukoha MKS § 164 lõikele 1 tuginedes, et enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlad tuleb sisse nõuda MKS alusel ning selliste maksuvõlgade suhtes tuleb kohaldada uue MKS aegumise regulatsiooni. Kohtupraktikast lähtudes kuulub enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlgade suhtes kohaldamisele kehtiva MKS aegumise regulatsioon. MKS § 130 lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt käesoleva seaduse § 129 alusel määratud tähtaja jooksul, siis alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. MKS § 132 lg 1 kohaselt maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on 7 aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-11-06 leidnud, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Vaidlus puudub selle üle, et MTA arestis kaebaja pangakonto 29.08.2002 ning kaebaja pangakonto on senini arestitud. MKS § 132 lg 4 p 4 kohaselt aegumine katkeb maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Kuivõrd MTA alustas kaebaja sotsiaalmaksuvõla osas sissenõudmiseks täitemenetlust 29.08.2002, siis selle toiminguga katkes sotsiaalmaksuvõla aegumistähtaja kulgemine. Kaebaja tasus sotsiaalmaksuvõla 09.10.2009. Maksuhaldur leiab, et kuivõrd sotsiaalmaksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg oli kuni maksuvõla tasumiseni katkenud, siis ei ole põhivõla sissenõudmine aegunud, millega kohus ka nõustub.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-77-04 märkinud, et haldusakti põhjendused võivad olla esitatud ka adressaadi ja haldusorgani kirjavahetuses ja teistes isikule kättesaadavates dokumentides. Ka ringkonnakohtud on lugenud intressinõude põhjendamiskohustuse täidetuks, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud kontokaardilt (haldusasjad nr 2-3-25/2002; 3-06-2023; 3- 07-1925 jne). Kohus leiab, et vaidlustatud intressinõue on maksuhalduri poolt piisavalt põhjendatud ning oma sisult üheselt arusaadav. Kohus ei nõustu kaebaja vastupidiste väidetega.

Käesolevas asjas on kaebuse esitaja vaidlustanud ka vaideotsuse. Seoses sellega kohus peab vajalikuks märkida, et Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg 2 p 3 kohaselt saab vaideotsuse peale esitada kaebuse juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, mida kinnitab ka MKS § 151 lg 1 p 2. Selliseid asjaolusid, mille alusel võiks kohus järeldada, et isiku õigusi on rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult, käesolevas asjas ei ole välja toodud. Seega kohus ei pea vajalikuks sellel pikemalt peatuda.

Kohus leiab, et kaebuses toodud argumendid ei anna alust kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda.

Elle Kask Kohtunik

7