2-08-71511/23 · 2-08-71511/23 · Tallinna Ringkonnakohus

1(5) Tsiviilasi nr: 2-08-71511

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 08.02.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-71511 Tsiviilasi G. J.-P. ja F. P. hagi A. P. vastu lastele elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.10.2010 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2502,14 eurot (39 150 krooni) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. P. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: G. J.-P. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XX-X XXXXXXX) Hageja 2: F. P. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XX-X XXXXXXX) Kostja: A. P. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX X-XX XXXXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg 17.01.2011

RESOLUTSIOON: 1. Harju Maakohtu 12.10.2010.a otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt elatise alates 01.10.2010.a välja A. A. kasuks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõistetakse kostjalt, A. P. hageja 1 G. J.- P. kasuks välja igakuine elatis 139,01 eurot (2175 krooni) alates 01.10.2010.a kuni G. J.-P. 18-aastaseks saamiseni ja millega mõistetakse kostjalt, A. P. hageja 2, F. P. kasuks välja igakuine elatis 139,01 eurot (2175 krooni) alates 01.10.2010.a kuni F. P. 18-aastaseks saamiseni. 3. Jätta maakohtu ja apellatsioonikohtu menetluskulu kostja A. P. kanda. 4. Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses: 4.1. Hagi rahuldada.

2(5) Tsiviilasi nr: 2-08-71511 5. Välja mõista A. P. igakuine elatis G. J.-P. (sündinud XX.XX.XXXX.a) kasuks 139,01 eurot (2175 krooni) alates 01.10.2010.a kuni G. J.-P. 18-aastaseks saamiseni 6. Välja mõista A. P. igakuine elatis F. P. (sündinud XX.XX.XXXX.a) kasuks 139,01 eurot (2175 krooni) alates 01.10.2010.a kuni F. P. 18-aastaseks saamiseni 6.1. Jätta maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulu A. P. kanda. 7. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 29.10.2008 esitas A. A. (hageja) Harju Maakohtule hagi A. P. (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista poolte ühiste laste, XX.XX.XXXX sündinud G.-J. P. ja XX.XX.XXXX sündinud F. P., ülalpidamiseks elatis miinimummääras, s.o 2175 krooni kummalegi lapsele alates jaanuarist 2009.a. Kohtuistungil palus hageja elatis välja mõista alates 01.10.2010. Hagiavalduse kohaselt ei maksa kostja lastele elatist regulaarselt. Kostja on tasunud alates veebruarist 2008 lasteaiaarved.

Kostja vastuväited Kostja teatas, et tema varaline seis võimaldab tasuda elatist kahele lapsele kokku 3500-3700 krooni kuus. Lapsed elavad päris palju aega kostja juures ning seetõttu kannab sel ajal lastega seonduvad kulud kostja. Ka tasub ta täielikult lasteaiaga seonduvad maksed. Hageja kasutada on kostja nimel olev lastele tehtud pangakonto, mille päevalimiit hetkel on 200 krooni. Kostja on taganud piisavate rahaliste vahendite olemasolu nimetatud kontol. Hageja kasutab ka lastega seonduvaid soodustusi. Poolte varaline seis on võrdne.

Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 12.10.2010 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja laste ülalpidamiseks igakuise elatusraha 2175 krooni kummalegi lapsele alates 01.10.2010 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.

PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolude tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 61 lg 1 sätestas, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlus puudub selles, et kostja on kandnud osaliselt laste

3(5) Tsiviilasi nr: 2-08-71511 ülalpidamiskulusid, maksnud lasteaiatasu. Kohtu arvates ei ole 800-900 krooni piisav laste kulude katteks ning poolte vahel puudub kokkulepe sellise osalise ülalpidamise andmise viisis. Hageja, esitades hagi, avaldas soovi ise korraldada lapse ülalpidamiseks ettenähtud vahendite kasutamise. Lähtuvalt PKS § 61 lg-st 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama sätestab alates 01.07.2010 kehtiv PKS § 101 lg 1. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni ning pool sellest 2175 krooni. Kuna hageja soovib elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei pea kohus vajalikuks käsitleda laste mõistlikke vajadusi ega kulutuste suurust nende vajaduste rahuldamiseks.

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja igakuine sissetulek on 13 887 krooni, millele lisanduvad lisatasud välisõppuse ja öise aja eest. Kostja 2010.a kolme kuu (juuni, juuli, august) keskmine neto kuutasu oli 17 756,57 krooni. Kostjal on laenukohustus panga ees. Pangalaenu igakuine makse on 137,30 eurot ehk 2148 krooni. Kostjal on välismissioonidel, korteriomandi müügist ja Soomes teenitud raha paigutatud SEB panga erinevatesse fondidesse, kokku summas 105 120 krooni. Kostja leiab, et nimetatud vara suurust ei ole õiglane arvestada elatise määramisel, sest tal on kavas teostada korteris remont, milleks kulub umbes 60 000 krooni. Kohus leidis, et kostja varaline seis võimaldab käesoleval ajal maksta elatist poegade ülalpidamiseks kokku 4350 krooni. Kostjal jääb enda kulude katteks pärast elatusraha 4350 krooni ja pangalaenu 2148 krooni tasumist kätte umbes 10 000 krooni. Seega ei kahjusta elatise väljamõistmine miinimumsummas kostja tavalist ülalpidamist ka siis kui kostja varalise seisundi arvestamisest jätta välja SEB panga fondidesse paigaldatud raha. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et elatusraha suuruse määramisel ei tuleks pangas hoiul olevaid sääste arvestada, kuna see ei tugine kehtivale seadusele.

Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse. Kaebuse kohaselt ei arvestanud kohus otsuse tegemisel, et lapsed elavad ¼ ajast kostjaga, kes peab sel ajal tagama lastele samaväärsed elamistingimused kui hageja juures. Lapsed elasid enne 01.09.2010 50% ajast isa juures. Ka arvestas kohus valesti kostja sissetuleku. Kostja netopalk kuus on umbes 12 000 krooni ja talle jääb peale elatise ja pangalaenu tasumist 5102 krooni, millest tuleb maha arvata veel kommunaalmaksed 700-3000 krooni. Õppustel osalemise eest makstav lisatasu ei ole kostja regulaarne sissetulek ja lähtuda tuleks põhitöötasust. Kaitseväeteenistuse seadusest tulenevate piirangute tõttu ei saa kostja teha muud tööd. Hageja ei tõendanud oma sissetulekuid. Kostja soovib antud hetkel elatist vähem maksta.

Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta välja mõistetava elatise suuruse osas muutmata ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsust tuleb muuta menetlusosaliste ringi osas, samuti tuleb elatis alates 12.10.2010.a välja mõista alaealistele lastele endile ja mitte laste emale.

4(5) Tsiviilasi nr: 2-08-71511 Kuigi maakohus arutas asja enne uue perekonnaseaduse jõustumist, tegi maakohus otsuse 12.10.2010.a, so uue perekonnaseaduse kehtivusajal. Seega tuleb lähtuda kehtivast perekonnaseadusest. Ringkonnakohus teha ise uue otsuse.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega väljamõistetava elatise suuruse kohta. TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ringkonnakohus põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus lähtus õigesti kostja brutopalgast, lisatasudest ja muu vara olemasolust. Kui kostjal on muud, ka ebaregulaarsed, sissetulekud, tuleb neid elatise väljamõistmisel arvestada. Laste ema ei pidanud tõendama oma sissetulekute suurust, kuna ülalpidamiseks õigustatud isikuteks on poolte ühised lapsed, kellel sissetulekud puuduvad.

Samas tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni muuta, kuna elatis perioodi eest alates 01.10.2010.a kuni kostja laste täisealiseks saamiseni tuleb lahendada kehtiva perekonnaseaduse alusel. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab elatisenõude oma vanema suhtes esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja (teise vanema) kaudu. A. A. esitas elatise nõudes hagi vana perekonnaseaduse kehtivusajal ja ei pidanud eeldama, et maakohus teeb otsuse uue seaduse kehtivuse ajal. Tsiviilasja materjalidest tuleb järeldada, et A. A., kes on kostjaga ühiste alaealiste laste seaduslik esindaja, soovis elatishagi esitada selliselt, et selle saaks kehtiva õiguse kohaselt rahuldada. Seega oli A. A. tahe esitada elatishagi selliselt, et alates 01.10.2010.a mõistetaks elatis välja mitte tema, vaid hageja 1 ja hageja 2 kasuks. A. A. oleks hagi sellisel kujul hagejate seadusliku esindajana formuleerinud, eeldusel, et maakohus oleks tema suhtes selgituskohustust täitnud. Eespool toodust tulenevalt tuleb elatis välja mõista alaealiste laste endi kasuks.

Alates 01.07.2010.a kehtiva PkS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealistele lastele. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui 2175 krooni. Sellest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa eelmises lauses nimetatud summat, põhjendama ega tõendama.

Kuigi elatise vähendamine alla PkS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (PkS § 102 lg 1). Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (PkS § 102 lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PkS § 102 lg 2 lause 3).

Kostja ei ole kohtu ette toonud elatise alla miinimummäära vähendamist tingivaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa teha järeldust, et kostja ei ole tema varalist seisundit arvestades võimeline miinimummääras ülalpidamiskohustust täitma (PkS §102 lg-s 1 sätestatud üldine eeldus).

5(5) Tsiviilasi nr: 2-08-71511 Ka PkS § 102 lg 2 lausest 2 tulenevalt järeldub, et elatist alla miinimummäära välja mõista ei saa. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille kohaselt ei annaks kostjale kuuluvate vahendite (korteriomand ja fondide osakud) realiseerimine elatise miinimummääras maksmise võimalust. Vaatamata kaitseväeteenistuse seadusest tulenevatele piirangutele on kostja sissetulekud piisavad lastele miinimummääras elatise maksmiseks.

Kuigi PkS § 102 lg 2 lauses 3 toodud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav, saab loetelus konkreetselt nimetamata põhjust pidada oluliseks üksnes juhul, kui mingi muu, loetelus otsesõnu nimetamata põhjus on loetelus toodud põhjustega piisavalt sarnane ning vastab mõjuvate põhjuste määratlemiseks antud normi eesmärgile. Ringkonnakohtu hinnangul kostja ühtegi sellist põhjust esile toonud ei ole. Hagi rahuldamist ei saa mõjutada asjaolu, et kostja lastega suhtleb ja kaheksal päeval kuus enda juurde võtab, mil kostja võimaldab neile toidu ja lastetoa. Kostja vastavasisulised väited on sedavõrd üldised, et nende pinnalt konkreetseid järeldusi ei ole võimalik teha. Kostja ei ole konkreetselt esile toonud, millisel viisil ta ülalpidamiskohustust täidab ja millised on sellega kaasnevad kulud. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik hinnata ka seda, kas vastavate kulutuste tegemist saab vajalikuks pidada. Eespool toodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu menetluskulude osas jaotist muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Kaupo Paal