2-10-56562/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-56562

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-10-56562

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 02. veebruar 2011.a kell 17.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

A. D. ja A. D.’i seadusliku esindaja L. D. hagi A. D.’i vastu elatise nõudes. Hagihind 575.20 eurot (9 000 krooni).

Asja läbivaatamise kuupäev 02. veebruar 2011.a / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. D.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx elatis hagejate A. D. (isikukood 49511292223) ja A. D.’i (isikukood xxx) ülalpidamiseks hagejate seadusliku esindaja L. D. (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks kokku summas 63 (kuuskümmend kolm) eurot 91 senti (1 000 krooni) kuus, s.o 31 (kolmkümmend üks) euro 96 senti iga lapse kohta kuus, alates 12.11.2010.a kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni laste vajaduste või vanemate varaliste seisundi muutumiseni

3. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

5. Kohtuostus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord

2-10-56562

2 (4) Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 30. novembril 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt abielu L. D. ja kostja vahel sõlmiti 19.10.2009.a. Abielust on xxx a sündinud tütar A. D. ja xxx.a poeg A. D.. Lapsed on ema ülalpidamisel. Kostja perekonda materiaalselt ei toeta.

2. Lapse ema palus välja mõista kostjalt elatis laste ülalpidamiseks kokku summas 278.02 euro (4 350 krooni) kuus, s.o 139.01 eurot (2 175 krooni) lapse kohta kuus.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. 16. detsembril 2010.a esitatud vastuses kostja võttis hagi õigeks kokku summas 1 000 krooni kuus, s.o summas 500 krooni iga lapse kohta kuus. Kostja teatas, et seoses invaliiduse ja rakse majandusliku olukorraga ei ole ta võimeline maksma elatist hagiavalduses toodud ulatuses.

NÕUDE VÄHENDAMINE

4. 26. jaanuaril 2011.a esitatud avalduses L. D. palus välja mõista kostjalt elatis laste ülalpidamiseks kostja poolt pakutud summas 63.91 eurot kuus, s.o 31.96 euro iga lapse kohta kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Sünnitunnistuse järgi laste A. ja A. emaks on L. D. ja isaks kostja. Hagiavalduse kohaselt lapsed on ema ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta.

6. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p

1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 esimene lause sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis ). Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4)

7. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so. 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus. Käesolevas vaidluses nõutakse kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud minimaalmäärast väiksemas, s.o summas 31.96 euro lapse kohta kuus.

2-10-56562

3 (4)

8. Kostja vastuse kohaselt esineb kostjal töövõime kaotus. Kostja ei esitanud tõendit töövõime kaotuse tegeliku suuruse kohta. Sotsiaalkindlustustusameti Põhja Pensioniameti 09.12.2010.a tõendi kohaselt kostjale on pension määratud pension 220.37 eurot (3 448 krooni) kuus. Lisaks saab kostja sotsiaaltoetust summas 53.69 eurot (840 krooni) kuus. Laste emal ei ole vaidlust kostjal töövõime kaotuse esinemise üle. Kostja töövõimetus on mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 kolmanda lause alusel elatise alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra vähendamiseks.

9. Kostja on võtnud hagi õigeks. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Sellepärast kuulub hagi rahuldamisele alates hagi esitamisest summas 63.91 eurot kuus, s.o 31.96 euro iga lapse kohta kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates hagi esitamisest tasutud elatise summad.

10. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks, siis TsMS §

468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

11. Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesolevas vaidluses on hagejaks mitte lapse ema, vaid lapsed ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Lapse ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures laps elab, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest PKS § 97 lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. Lapse vanem on lapse seaduslik esindaja TsÜS § 117 lg 2 ja PKS § 116 lg 2, § 120 lg 1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas tagama lapse isikuhooldusõiguse, sh. lapse õiguse elatisele. TsMS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nendel põhjendustel on käeolevas vaidluses hagejateks lapsed, hagejate seaduslikuks esindajaks nende ema ja kostjaks laste isa.

12. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et kostja varalise seisundi või laste vajaduste muutumisel on võimalik esitada kostja vastu uus hagi elatise määra muutmiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

14. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hagejad kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Et hagejatel on tekkinud

2-10-56562

4 (4) menetluskulud, ei ole teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

15. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik