2-11-940/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1 / 3

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

02. veebruar 2011.a, Narva Tsiviilasja number 2-11-940 Tsiviilasi Narva linna avaldus alaealisele isikule eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu (registrikood 75009148, Linda 4, Narva linn) Avaldaja esindaja Olga Jamskaja Asjast puudutatud isikud: J T (isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa E M (eestkostja kandidaat, isikukood XXX, elukoht XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetus

Resolutsioon

1. Rahuldada Narva linna avaldus.

2. Määrata alaealise lapse J T (isikukood XXX) eestkostjaks E M (isikukood XXX) kuni J T täisealiseks saamiseni.

3. Määratleda eestkostja ülesannete ring kõigi toimingute ja tehingute tegemisega eestkostetava nimel ning eestkostetava ja tema ülalpidamise eest hoolitsemisega, lähtudes oma tegevuses eestkostetava huvidest.

4. E M on J T seaduslik esindaja ning on kohustatud:

- esitama kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta;

- esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 01. detsembriks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid;

- teatama kohtule oma elukoha muutusest.

5. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda.

2 / 3

6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Narva linn esitas 11.01.2011.a Viru Maakohtule avalduse J T eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on J T vanematelt Viru Maakohtu 17.04.2009.a otsusega kohtuasjas nr. 2-09-8771 ära võetud vanemate õigused. Alates 07.09.2010 J T viibib E M hooldusperekonnas. E M andis nõusoleku tema alaealise J T eestkostjaks määramiseks. Avaldaja on seisukohal, et E M omadused ja võimed võimaldavad tal täita J T eestkostja ülesandeid. E M elutingimused, varaline seis, tema perekonnaliikmete omavahelised suhted ja psühholoogiline kliima on lapsele soodsaks eluja kasvukeskkonnaks. J T on hoolitsetud ja kontrolli all. E M kasvatab üksi kuut last ja teeb seda kohusetundlikult. E M puuduvad tervislikud vastunäidustused tema J T eestkostjaks määramiseks, mida tõendatakse arstitõendiga. Avaldajal ei ole teada E M kohta Perekonnaseaduse §-s 174 lg 2 esimeses lauses nimetatud asjaolud. Avaldaja leiab, et ülalnimetatud asjaolude tõttu on võimalik määrata E M alaealise J T eestkostjaks. Määrata alaealise J T eestkostjaks E M.

Viru Maakohtu 12. jaanuari 2011.a. kohtumäärusega määrati esialgse õiguskaitse korras alaealise J T ajutiseks eestkostjaks E M kohtumenetluse ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.

J T riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas 01.02.2011.a. kohtule kirjaliku arvamuse, milles toetab Narva linna avaldust. Esindaja kohtudes J T ja E M selgitas välja, et J T on elanud hooldusperekonnas alates eelmise aasta septembrist. Talle meeldib Türil E M juures elada. Narvat nimetas Venemaaks. Samas igatseb ta oma õe järgi, kes tema teada elab Ida Virumaal. Esindaja on seisukohal, et E M on sobivaks eestkostjaks J T. Samuti omab ta pikaajalist kogemust laste kasvatamisel. Esindaja on seisukohal, et eestkostetava suhtes tuleks seada eestkoste alaealise täisealiseks saamiseni. Esindaja palub määrata J T kuni tema täisealiseks saamiseni eestkostjaks E M.

E M on kohtule andnud nõusoleku J T eestkostjaks olemiseks.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, analüüsinud J T esindaja ja puudutatud isiku seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse alaealisele isikule eestkostja määramine hagita menetluses.

Kohus tuvastas, et alaealise lapse J T (sündinud XXX.) vanematelt emalt J L ja isalt J T on ära võetud vanema õigused Viru Maakohtu 17.04.2009.a. kohtumäärusega nr 2-09-8771.

Perekonnaseaduse (PKS) § 171 lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

3 / 3

Kuna lapse J T vanematelt on ära võetud vanemaõigsed s.o. neil ei ole PKS § 214 alusel lapse J T suhtes hooldusõigust, sh lapse esindusõigust, siis tuleb alaealisele J T määrata eestkostja.

PKS 174 lg 4 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita.

R K eestkostjaks määramiseks on andnud nõusoleku E M. Kohus tuvastas, et juba 2009.a. septembrikuust elab J T E M peres. E M kinnitas kohtule, et poiss on tema peres kohanenud ja E M on nõus olema J T eestkostjaks. Narva linna hinnangul E M isikuomadused ja võimed sobivad eestkostja kohustuste täitmiseks. Tervislikke vastunäidustusi lapse eestkostele võtmiseks avaldajal ei ole. Kohus ei tuvastanud E M suhtes PkS § 174 sätestatud asjaolusid, mis takistaksid tal olemast alaealisele eestkostjaks.

Võttes arvesse, et alaealine laps J T on jäänud ilma vanemlikust hoolest, ta juba elab E M perekonnas, J T on avaldanud oma esindajale, et ta soovib elada Ene Mikku juures, siis kohus leiab, et E M määramine J T eestkostjaks on lapse huvides.

PKS § 172 kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus ning §

179 lg1 kohaselt eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.

Kooskõlas PKS § 195 lg 1 eestkoste lõpeb eestkostetava täisealiseks saamisega.

Lähtudes eeltoodust, on kohus veendunud, et E M on eestkostjaks sobiv isik, kes sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt kaitsma alaealise lapse J T huve ja täitma eestkostja ülesandeid. Seega kohus leiab, et alaealise J T eestkostjaks tuleb määrata E M kuni alaealise täisealiseks saamiseni.

TsMS § 194 lg 1 järgi võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.

TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik