2-10-59928/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-59928

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-10-59928

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 02. veebruar 2011.a kell 16.45

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi S. A.’i seadusliku esindaja M. Ž. hagi S. A.’i vastu elatise nõudes. Hagihind 690.25 eurot (10 800 krooni).

Asja läbivaatamise kuupäev 02. veebruar 2011.a / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S. A.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) elatis hageja S. A.’i (isikukood xxx) ülalpidamiseks hageja seadusliku esindaja M. Z (isikukood xxx, elukoht xxx, arveldusarve 221028549720 Swedbank AS-is) kasuks summas 76 (seitsekümmend kuus) eurot 69 senti (1 200 krooni) kuus, alates 30.11.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanemate varaliste seisundi muutumiseni

3. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

5. Kohtuostus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord

2-10-59928

2 (4) Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD 1. 30. novembril 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt M. Ž. ja kostja kooselust on xxx.a sündinud poeg S. A.. Laps on ema ülalpidamisel. Kostja last materiaalselt ei toeta.

2. Lapse ema palus välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks summas 139.01 eurot (2 175 krooni).

KOSTJA VASTUVÄITED 3. 21. detsembril 2010.a esitatud vastuses kostja võttis hagi õigeks summas 1 200 krooni kuus. Vastuse kohaselt kostjal on tuvastatud püsiv töövõimetus töövõime kaotusega 80%. Kostja ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension summas 3 065 krooni kuus. Vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, kostjal ei ole.

NÕUDE VÄHENDAMINE 4. 26. jaanuaril 2011.a esitatud avalduses M. Ž. palus välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks kostja poolt pakutud summas 76.69 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Sünnitunnistuse järgi lapse S. A.’i emaks on M. Ž. ja isaks kostja. Hagiavalduse kohaselt laps on ema ülalpidamisel, kostja materiaalselt ei toeta.

7. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 esimene lause sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis ). Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4)

8. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so. 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus. Hageja nõuab elatise väljamõistmist seadusega sätestatud minimaalmäärast väiksemas, s.o summas 76.69 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 19.11.2010.a otsuse nr 680961 järgi üldhaigestumise tõttu esineb kostjal töövõimekaotus 80%. Sotsiaalkindlustustusameti Põhja Pensioniameti 20.12.2010.a tõendi kohaselt kostjale on määratud pension 195.89 eurot (3 065 krooni) kuus.

2-10-59928

3 (4) Seega kostja töövõimetus on mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 kolmanda lause alusel elatise alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra vähendamiseks.

9. Kostja on võtnud hagi õigeks. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Sellepärast kuulub hagi rahuldamisele alates hagi esitamisest summas 76.69 eurot kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates hagi esitamisest tasutud elatise summad.

10. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks, siis TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

11. Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesolevas vaidluses on hagejaks mitte lapse ema, vaid laps ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Lapse ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures laps elab, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest PKS § 97 lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. Lapse vanem on lapse seaduslik esindaja TsÜS § 117 lg 2 ja PKS § 116 lg 2, § 120 lg 1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas kaitsma lapse isikuhooldusõiguse, sh. lapse õiguse elatisele. TsMS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nendel põhjendustel on käeolevas vaidluses hagejaks laps, hageja seaduslikuks esindajaks lapse ema ja kostjaks lapse isa.

12. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et kostja varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel on hagejal õigus esitada kostja vastu uus hagi elatise määra muutmiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

14. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

15. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

2-10-59928

4 (4)

Ifret Mamedguseinov Kohtunik