2-10-64048/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1 / 4

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

02. veebruar 2011.a, Narva Tsiviilasja number 2-10-64048 Tsiviilasi Narva linna avaldus alealisele isikule eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu (registrikood 75009148, Linda 4, Narva linn) Avaldaja esindaja Julia Perevalova Asjast puudutatud isikud: R K (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev O D (isikukood XXX) S K (isikukood XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Narva linna avaldus.

2. Määrata alaealise lapse R K (sündinud XXX.) eestkostjaks O D kuni R K täisealiseks saamiseni.

3. Määratleda eestkostja ülesannete ring kõigi toimingute ja tehingute tegemisega eestkostetava nimel ning eestkostetava ja tema ülalpidamise eest hoolitsemisega, lähtudes oma tegevuses eestkostetava huvidest.

4. O D on R K seaduslik esindaja ning on kohustatud:

- esitama kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta;

- esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 01. detsembriks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid;

- teatama kohtule oma elukoha muutusest.

5. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda.

2 / 4

6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Narva linn esitas 17.12.2010.a Viru Maakohtule avalduse R K eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt S K on lapse R K üksikema. Alates 19.07.2010.a elab R K Narva Laste Varjupaigas. S K andis 13.09.2010.a nõusoleku R K lapsendamiseks. Käesoleva ajani ei ole leitud R K lapsendada sooviv isik. R K 2010.a sügisel külastas O D perekonda. O D taotleb tema R K eestkostjaks määramiseks ning andis suuliselt oma nõusoleku. Laps samuti soovib elada O D perekonnas. Avaldajal on andmed, et S K ei soovi last kasvatada, kuna tal on sellega raskused, mistõttu mitme kuu jooksul elas R K tänaval. Laps ei soovi emaga elada. O D on kolme lapse vanem, samuti on ta kahe lapse hooldaja. Avaldaja on seisukohal, et O D on võimeline kindlustama hoolitsuse R K üle, tema käitumise kontrolli ja tema õiguste ja huvide kaitsmise. Avaldaja palub määrata alaealise R K eestkostjaks O D.

R K riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev esitas 13.01.2011.a. kohtule kirjaliku arvamuse, milles toetab Narva linna avaldust. Arvamuse kohaselt R K elab alates 27.12.2010.a. O D perekonnas. R avaldas esindajale, et ta soovib elada O D juures ja on nõus, et O D hakkab tema eestkostjaks. Esindaja juuresolekul nimetas R mitu korda O D emaks, mis näitab R ja O D vahelisi suhteid. O D kinnitas lapse esindajale oma nõusolekut olla R K eestkostjaks. Kuigi R on raske laps ja tal on juba mitte kõige meeldivam elulugu, leiab O, et R võib toime tulla hoolitsuse ja armastuse abil, kuna R vajab seda väga. Võttes arvesse, et alaealine R K on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ning avaldaja juba tegeleb R K kasvatamisega, leiab esindaja, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma eestkostja kohustusi ning tema määramine R K eeskostjaks on lapse huvides. Esindaja palub määrata R K eestkostjaks O D kuni R K täisealiseks saamiseni. Määrata, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ja lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvides.

O D on kohtule andnud nõusoleku R K eestkostjaks olemiseks.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, analüüsinud R K esindaja ja puudutatud isiku seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja ärakuulanud menetlusosalised leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse alaealisele isikule eestkostja määramine hagita menetluses.

Kohus tuvastas, et alaealise lapse R K (sündinud XXX.) ema S K andis 13.09.2010.a nõusoleku oma lapse R K, lapsendamiseks. Nõusolek on Narva notar Sergei Nikonovi poolt tõestatud (notari ametitegevuse raamatu registri number 3486). Nõusolek lapsendamiseks on antud määramata isikutele, seega kehtib tähtajatult. Lapse isa kohta lapse sünniaktis kanne puudub.

Perekonnaseaduse (PKS) § 156 lg 1 kohaselt vanema hooldusõigus peatub lapsendamiseks

3 / 4

nõusoleku andmise hetkest. Sellest alates ei tohi vanem lapsega isiklikult suhelda. Kui vanema hooldusõiguse peatumise tõttu jääb laps seadusliku esindajata, saab lapse eestkostjaks vallavõi linnavalitsus.

Viru Maakohtu 20. detsembri 2010.a. kohtumäärusega määrati esialgse õiguskaitse korras alaealise R K ajutiseks eestkostjaks O D kohtumenetluse ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 171 lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

Kuna lapse R K ema hooldusõigus on peatunud ja isa lapsel ei ole, siis tuleb alaealisele R K määrata eestkostja.

PKS 174 lg 4 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita.

R K eestkostjaks määramiseks on andnud nõusoleku O D. Kohus tuvastas, et alates 27. detsembrist 2010.a. elab R K O D peres. Narva linna hinnangul O D isikuomadused ja võimed sobivad eestkostja kohustuste täitmiseks. Tervislikke vastunäidustusi lapse eestkostele võtmiseks avaldajal ei ole. Narva linna hinnangul puuduvad avaldaja suhtes PkS § 174 sätestatud asjaolud, mis takistaksid tal olemast alaealisele eestkostjaks.

Võttes arvesse, et alaealine laps R K on jäänud ilma vanemlikust hoolest, ta juba elab O D perekonnas, R K on avaldanud nii oma esindajale kui kohtule, et ta soovib elada O D juures ja on nõus, et O D hakkab tema eestkostjaks, samuti on O D kinnitanud kohtule oma nõusolekut R K eestkostja määramiseks, siis on kohus leiab, et O D määramine R K eestkostjaks on lapse huvides.

PKS § 172 kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus ning §

179 lg1 kohaselt eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.

Kooskõlas PKS § 195 lg 1 eestkoste lõpeb eestkostetava täisealiseks saamisega.

Lähtudes eeltoodust, on kohus veendunud, et O D on eestkostjaks sobiv isik, kes sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt kaitsma alaealise lapse R K huve ja täitma eestkostja ülesandeid. Seega kohus leiab, et alaealise R K eestkostjaks tuleb määrata O D kuni alaealise täisealiseks saamiseni.

TsMS § 194 lg 1 järgi võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.

TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

4 / 4

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik