2-10-67138/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-10-67138; BIGBANK AS versus Ülle Kalamees; hagi põhinõude 19432,91 krooni/ 1 242 euro, intressi ja viivise saamiseks tsiviilasja hind 19432,91 krooni/ 1 242 eurot Määruse tegemine eelmenetluses Kohtunik Kalev Kuningas Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; aadress Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindaja Brit Juronen Kostja Ülle Kalamees (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx x xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: Kinnitada poolte vahel 17. jaanuaril 2011 sõlmitud alljärgnev kompromissleping: hageja BIGBANK AS (reg kood 10183757, asukoht Rüütli 23), keda esindab Brit Juronen, ühelt poolt ning kostja Ülle Kalamees (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxx x, xxxxxx, xxxxxxxxxx) teiselt poolt, sõlminud kompromisslepingu alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise aluseks on alljärgnevad asjaolud: 1.1. hageja on kohtule esitanud hagi kostjate vastu 2392,68 euro nõudes. 2. Kostja tunnistab tingimusteta: 2.1 hageja nõuet summas 2410,05 eurot, mis moodustub alljärgnevatest summadest: 2.1.1. 1242,00 eurot tagastamata krediidisumma, 2.1.2. 181,47 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2.1.3. 789,01 eurot viivis kompromissilepingu sõlmimise, st 17.01.2011.a. seisuga, 2.1.4. 35,92 eurot käsitlustasu. 2.1.5. 161,65 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud. 2.2. kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 255,65 eurot, millest 159,78 eurot on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning 95,87 eurot on hageja õigusabikulud. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda.

2 3. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 319,56 eurot, millest 159,78 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK AS-i Swedbanki arveldusarvele nr 1120092793, märkides selgitusse “lep nr 0707870/95, tsiviilasi nr 2-10-67138, riigilõivu osaline tagastamine". 4. Kostja tasub hagejale kokku 2665,70 eurot, millest 2410,05 eurot moodustab lepingu punktis 2.1 nimetatud võlg ja 255,65 eurot lepingu punktis 2.2. nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 207078709518 alljärgnevalt: 4.1. tasudes hiljemalt 30. jaanuar 2011 vähemalt 19,17 eurot. Tasudes alates veebruarikuust 2011.a. kuni maikuuni 2011 igakuiselt hiljemalt 10. kuupäevaks vähemalt 19,17 eurot. 4.2 tasudes võla jäägi hiljemalt 10. juuni 2011.a. ühekordse maksena. 5. Kui kostja ei tasu lepingu punktis 4 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti õigus pöörduda kõigi lepingu punktis 4 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole. 6. Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0.0808 % lepingu nr 0707870/95st järgselt krediidisummalt 1193,61 eurolt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni selliselt, et lisandunud viivis ei ületaks hagiavalduses esitatud põhinõuet. 7. Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi. Muud otsustused Seoses menetluse lõpetamisega: määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 159,78 eurot BIGBANK AS-i kontole nr 1120092793 Swedbank AS-s (selgitusse märkida lep nr 0707870/95, tsiviilasi nr 2-10-67138, riigilõivu osaline tagastamine), mis laekus BIGBANK AS-i kontolt nr 10002006454004 AS-s SEB Pank 29.12.2010 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumber 2900072699;

ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused Selgitada: TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; kompromisslepingu kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 5 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

3 Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 29.12.2010 tasutud riigilõivust 319,56 eurot (5000 krooni) tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 159,78 eurot. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Kalev Kuningas

Kohtunik