2-10-50853/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-10-50853

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots,sekretär Marika Pull`i juuresolekul Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 02.02.2011.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number 2-10-50853 Tsiviilasi K.P.`u (sead.esindaja E.P.) hagi A.S. vastu elatusraha nõudes. Tsiviilasja hind

675.90 EUR Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja :K.P., isikukood xxxxxxxxxxx, seaduslik esindaja: E.P., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx talu,xxxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxx maakond Kostja : A.S., isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx xx-x, xxxxxx , xxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 26.01.2011.a.avalik kohtuistung RESOLUTSIOON Juhindudes PkS § 97 P.1; § 99 lg.1,2, § 100 lg.2, § 101 lg.1, § 102 lg.2 ja TsMS § 162 lg.1, § 403 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630-633

1. Rahuldada K.P. hagi. 2.Muuta Tartu Maakohtu otsusega 2-07-18481/ 09.10.2007.a. A.S.`lt väljamõistetud elatusraha suurust ja välja mõista A.S.`lt elatusraha K.P.`u , sünd: xx xx xxxx.a. (seaduslik esindaja E.P.) kasuks alates 01.11.2010.a. 139.01 EUR (ükssada kolmkümmend üheksa EUR ja 01 senti) kuni K.P.`u täisealiseks saamiseni s.o. xx xx xxxx.a.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja A.S. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul , alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest.

2-10-50853

2 (4) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on alaealine laps K.P. ema E.P.`u ülalpidamisel. Lapsele kulub keskmiselt 4350 krooni kuus. E.P. on töötu ja sissetulekut ei oma , on 70% töövõimetu ja pension on xxxx krooni kuus. Kostja on samuti töövõimetu 60% ja seetõttu on elatusraha välja mõistetud Tartu Maakohtu otsusega x-xx-xxxxx/ xx xx xxxx.a. 1000 krooni kuus. Sel hetkel kostja ei töötanud. Nüüdseks töötab kostja xxx auto peal xxxxxxx ja omab seega ka sissetulekut töötasu näol. Kostjal on hagejaga kaasomandis xxxxx talu ja sõiduauto xxxx xxxxx. Hageja palub suurendada elatusraha 2175 kroonini kuus.

Kostja kirjalikud vastuväited

Kostja kirjalikus vastuses hagile ei ole nõus nõutud elatusraha summaga ja on nõus elatusraha suurendama 1500 kroonini. Kostja ei nõustu , et lapsele vajaminevad kulud on 4350 krooni , kostja poolt toodud kulud on ebamõistlikult suured. Kommunaalteenuste eest 1500 krooni kuus on ebamõistlikult suur kulu. Kostjale teadaolevalt elab hagejaga samal pinnal vähemalt 5 inimest, kes tarbivad kommunaalkulusid ühiselt. Tegemist on ahjuküttega majaga ning maja kütmiseks kulub aastas maksimaalselt 10 rm küttepuid, 1 rm küttepuude hind jääb vahemikku 300 – 400 krooni. Seega kulub aastas eluaseme kütmiseks maksimaalselt 4000 krooni e. 333 krooni kuus. Ka transpordile tehtavad kulud on ebamõistlikult suured. Mõistlik kommunaalkulu on 570 krooni ühe inimese kohta ja transpordikulu 560 krooni. Kostja leiab, et mõistlik kulu lapsele oleks toit 1550 krooni, jalanõud 300 krooni, kommunaalteenused 570 krooni, transpordikulud 560 krooni, kõik kokku 2980 krooni, millest kostja on nõus tasuma 1500 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on veel 2 last xx. ja lapsendatav laps xx.. Kostja on esitanud kohtule avalduse abikaasa alaealise lapse lapsendamiseks. Kostja sissetulekuks on töövõimetuspension xxxx krooni ja kostja töötab xxx xxxxx AS-is turvatöötaja ametikohal. Töötasu on xxxx.xx krooni. Seega kostja sissetulek ühes kuus on xxxx.xx krooni.

Menetluse käik

Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja jäi esitatud hagi juurde ja palus elatusraha suurendada ja kostjalt välja mõista elatusraha K.P.`ule 2175 krooni kuus alates 01.11.2010.a.

Kohtuistungil kostja leidis, et ta ei ole võimeline tasuma elatusraha hageja poolt nõutud summas ja on nõus elatusraha suurendamisega 1500 kroonini. Kostja leidis, et tal on veel üks alaealine laps xx. Ta saab töövõimetuspensioni ja töötasu xxx xxxxx AS-ist. xxx xxxxxxx OÜ-st on saanud tasu , kuna käis xxxxxx tööl, see ei ole alaline töö. Ta ei ole võimeline tasuma elatusraha 2175 krooni kuus, kuna sissetulekud ei võimalda.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

2-10-50853

3 (4) Kohus kuulanud ära protsessiosalised ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja K.P. on sündinud xx xx xxxx.a. Tema vanemad on A.S. ja E.P.. Laps elab ema E.P.`u juures. Tartu Maakohtu otsusega x-xx-xxxxx/ xx xx xxxx.a. on A.S.`lt välja mõistetud elatusraha K.P.`u ülalpidamiseks 1000 krooni kuus. Hageja on esitanud kohtule avalduse elatise suurendamiseks 139,01 EUR (s.o.2175 kroonini) kuus alates 01.11.2010.a.

Enne 01.07.2010.a. kehtinud PkS § 60 lg.1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg.1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Alates 01.07.2010.a. kehtima hakanud PkS § 97 p.1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega saab hagi esitada kohtule alaealine laps ja vanem on lapse seaduslik esindaja. PkS § 100 lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos v. kui ta ei osale lapse kasvatamises. PkS § 99 lg.1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, s.h. tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valistuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega käesoleval ajal on elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta 139.01 EUR (s.o. 2175 krooni) kuus.

Hageja nõuab elatusraha suurendamist 2175 kroonini kuus s.o. seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Seega ei pea hageja oma vajadusi tõendama. Kostja tasub hagejale elatusraha Tartu Maakohtu otsusega väljamõistetud 63.91 EUR (s.o.1000 krooni) kuus, mis on tunduvalt alla seadusandja poolt kehteatatud miinimummäära. PkS §102 lg.2 järgi kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PkS § 101 lõikes 1 sätestatud määra . Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus v. olukord, kus vanemal on teine laps ,kes elatise väljamõistmisel PkS § 101 lg.1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta ei suuda elatusraha tasuda seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Kostjal on veel üks alaealine laps xx, sünd: xx xx xxxxa. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt saab kostja igakuuliselt töövõimetuspensioni xxxx krooni kuus, kuna kostjale on määratud püsiva töövõime kaotus 60% kuni 28.02.2011.a. Samas kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on saanud perioodil 01.06.2010- 30.11.2010.a. töötasu OÜ-st xxx xxxxxxx kokku xxxxx krooni ja komandeeringutasu xxxxx krooni. Samuti on kostja saanud AS-st xxx töötasu septembris, oktoobris ja novembris kokku xxxxx krooni. Kuigi kostja on osaliselt töövõimetu kuni 28.02.2011.a. ei ole see takistanud tal töötada ja tööga elatist teenida. Seega kohus leiab, et puuduvad alused elatusraha alla miinimummäära tasumiseks ja kostja on võimeline tasuma oma lapse K.V.`u ülalpidamiseks elatusraha seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras ning elatusraha suurendamise nõue on põhjendatud. K.V.`u seaduslik esindaja E.P. on samuti osaliselt töövõimetu, töövõime kaotus 70% kuni 30.09.2012.a. E.P. on töötuna arvel ja töökohta tal ei ole ning sissetulek on pension xxxx krooni kuus. + peretoetus 300 krooni kuus. Hagi on kohtule esitatud 14.10.2010.a. ja seega Elatusraha suurendamise nõue on põhjendatud hageja nõudel alates 01.11.2010.a.

2-10-50853

4 (4) Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi hind antud vaidluses on hagi esitamisele järgneva 9 kuu eest saadav summa s.o. 9 x

139.01 EUR = 1251.09 –575.19 ( väljamõistetud summa 9x 63,91 EUR) = 675.90 EUR.

Ivika Sillaots Kohtunik