2-10-18029/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-18029

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-10-18029

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 01. veebruar 2011.a kell 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

A. G. seadusliku esindaja L. K. hagi R. G.’i vastu elatise nõudes. Hagihind 1 251.07 eurot (19 575 krooni).

Asja läbivaatamise kuupäev

25. jaanuar 2011.a

Istungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja L. K.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R. G.’ilt (isikukood xxx, registrijärgne elukoht Tallinn, Lasnamäe linnaosa, tegelik elukoht on teadmata) elatis hageja A. G. (isikukood xxx) ülalpidamiseks hageja seadusliku esindaja L. K. (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti (2 175 krooni) kuus, kuid mitte vähem, kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 20.04.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 07.10.2015.a.

3. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord

2-10-18029

2 (4) Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 20. aprillil 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt L. K. ja kostja kooselust on xxx.a sündinud tütar A. G.. Laps on ema ülalpidamisel. Kostja last materiaalselt ei toeta.

2. Lapse ema palus välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks summas 139.01 eurot (2 175 krooni).

KOSTJA VASTUVÄITED

3. 20. septembril 2010.a esitatud vastuses teatas kostja, et ta pole hagiga nõus, kuid ei põhjendanud, miks ta hagi ei tunnista.

KOHTUISTUNG

4. 25. jaanuaril 2011.a toimunud kohtuistungil lapse seaduslik esindaja, ema L. K. toetas hagi.

5. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus võttis ühendust kostjaga telefoni teel, mille käigus teatas kostja, et tal pole raha istungile sõitmiseks. Kostja tunnistas hagi ja palus hagi rahuldada ilma kostja kohalolekuta. Kostja saatis vastava taotluse kohtule ka kirjalikult e-maili teel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja seletused ning uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasja on võimalik sisuliselt lahendada.

7. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud. Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 44 peatükis, mille § 414 lg 1 alusel kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja on taotlenud tsiviilasja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt lahendamist. Kuna ka kostja on palunud lahendada asja ilma tema osavõtuta, tsiviilasja menetluse venitamise vältimiseks kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid ja nõutav elatise minimaalmäär võimaldavad seda teha.

8. Hagile lisatud sünnitunnistusest nähtub, et alaealise lapse A. G. emaks on L. K. ja isaks R. G.. Hagiavalduse kohaselt laps on ema ülalpidamisel, kostja materiaalselt ei toeta.

9. Hagi esitamise ajal olid vanemate õigused ja kohustused sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükis 8. Vastavalt PkS §50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS §60 lg1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Alates 14.05.2004.a kehtima hakanud PkS §61 lg

2-10-18029

3 (4)

4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

10. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 96 alusel ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so. 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus.

11. Kostja on võtnud hagi õigeks. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Sellepärast kohus rahuldab hagi summas 139.01 eurot alates hagi esitamisest 20.04.2010.a kuni lapse täisealaliseks saamiseni.

12. Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesolevas vaidluses on hagejaks mitte lapse ema, vaid laps ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Lapse ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures laps elab, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest PKS § 97 lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. Lapse vanem on lapse seaduslik esindaja TsÜS § 117 lg 2 ja PKS § 116 lg 2, § 120 lg 1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas kaitsma lapse isikuhooldusõiguse, sh. lapse õiguse elatisele. TsMS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nendel põhjendustel on käeolevas vaidluses hagejaks laps, hageja seaduslikuks esindajaks lapse ema ja kostjaks lapse isa.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

14. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

2-10-18029

4 (4)

15. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik