2-09-69422/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-69422

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-69422 Tsiviilasi KP hagi PT vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R T (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja KP (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja PT (isikukood XXX, elukoht XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista PT igakuine elatis pojale R T (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot alates 01.01.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

3. KP on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

4. PT poolt tasutud summade osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (31.01.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

RT seaduslik esindaja KP esitas 18.12.2009.a Harju Maakohtule hagi PT vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud XXX.a poeg R . Alates 01.01.2008.a ei ole kostja osa võtnud lapse ülalpidamisest, kuid maksab 500 krooni kuus kooli eest. Hageja leiab, et

500 krooni kuus ei ole piisav. Kulutused pojale on igakuiselt 4 350 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis poja RT ülalpidamiseks summas 2 753 krooni alates 01.01.2009.a kuni 31.12.2009.a, millest 500 krooni on tulumaks ning alates 01.01.2010.a 2 753 krooni, mille hulgas ka 21 % tulumaks. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

2-09-69422

2(4)

Hageja oma 11.11.2010.a vastuses ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostja ei ole kunagi andnud hagejale poja ülalpidamiseks elatist sularahas. Ka kostja kinnitused selle kohta, et ta annab hagejal 1 000-1 500 krooni igakuiselt ei ole õige. Tõele ei vasta ka kostja väited selle kohta, et ta tasub poja kooli lisatundide eest, sest ta on tasunud vaid 15.04.2010.a 500 krooni ja 12.05.2010.a

200 krooni, kokku 700 krooni. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 01.01.2009.a. Kuna vahepeal on kulutused pojale suurenenud 5 567 kroonini (inglise keele lisaõpe 200 krooni, jäähoki 900 ning kohustuslik lastekindlustus õnnetusjuhtumi eest hoki klubi nõudmisel 117 krooni), soovib hageja elatise nõuet suurendada ja palub kostjalt välja mõista poja ülalpidamiseks alates 01.01.2009 kuni 31.12.2009.a 2 253 krooni (s.h tulumaks) ning alates 01.01.2010.a 3 523 krooni (s.h tulumaks) kuni poja täisealiseks saamiseni.

Kostja vastus

Kostjal esitas 20.10.2010.a hagile vastuse, mille kohaselt kostja tunnistab elatise maksmise nõuet, kuid ei ole nõus hageja poolt taotletud summaga. Kostja ei ole nõus tasuma elatist tagasiulatuvalt, sest kostja on regulaarselt andnud poja ülalpidamiseks raha, samuti on kostja maksnud poja kooli ja hokitreeningute eest. Kostja täidab ülalpidamiskohustust vastavalt enda võimalustele, nt tasub kostja igakuiselt poja kooli lisatundide eest 500 krooni, hokitreeningute eest 900 krooni kuus ning samuti annab kostja hagejale igakuiselt 1 000-1 500 krooni. Kostja palub määrata elatise summaks 2 175 krooni nii, et kostja tasub igakuiselt poja kooli eest 500 krooni, hokitreeningute eest 900 krooni ning ülejäänud summa 775 krooni kuus kannab kostja lapse ema arveldusarvele muude kulutuste katmiseks. Kostja leiab, elatiselt ei tule kostjal maksta tulumaksu ning kostja palub määrata elatise summaks 2 175 krooni kuus. Kostja palub mitte määrata elatise maksmist tagasiulatuvalt, sest kostja on varem täitnud ning täidab ka nüüd ausalt. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Kohtuotsuse põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6 tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega kuulub käesoleva asja lahendamisel kohaldamisele alates 01.07.2010.a kehtiv perekonnaseadus (PKS).

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

Poolte ühine poeg R on sündinud XXX.a. Lapse vanemad elavad eraldi. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

2-09-69422

3(4) Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist alates 01.01.2009 kuni 31.12.2009.a seaduses sätestatud miinimummääras, millele lisandub tulumaks, kokku 2 253 krooni kuus ning alates 01.01.2010.a 3 523 krooni kuus, s.h tulumaks 21%. Kostja on nõus tasuma elatist 2 175 krooni kuus selliselt, et kostja tasub igakuiselt poja kooli summas 500 krooni, hokitreeningu summas

900 krooni ning vähemalt 775 krooni ema arveldusarvele poja muude kulutuste katteks. Kostja leiab, et elatiselt ei tule tulumaksu kostjal maksta, samuti ei võimalda kostja sissetulekute puudumine hageja poolt nõutavat summat maksta.

Hageja on nimetanud poja igakuisteks vajadusteks tehtavate kulutuste summaks 5 567 krooni (hageja suurendas elatise nõuet 11.11.2010). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud haginõude suurendamise asjaolusid. Kuna hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt suuremas ulatuses, kui on Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsumma, siis lasub hagejal ka kohustus tõendada lapsele minevaid tavapärasest suuremaid kulutusi, esitades selleks kohtule dokumendid, mis neid kulutusi kinnitavad. Hageja seda teinud ei ole ning kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, s.o 2 175 krooni kuus.

PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kostja ei ole töövõimetu ega tõendanud, et tal oleks teisi ülapeetavaid, kes osutuksid RT elatise maksmise korral vähem kindlustatuks.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. PKS §

101 lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Hageja on hagi kohtule esitanud 18.12.2009.a ning palub elatise välja mõista alates 01.01.2009.a. Kostja sellega nõus ei ole sest leiab, et on poja ülalpidamises osalenud. Kostja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt on kostja perioodil jaanuar 2010.a kuni oktoober 2010.a tasunud poja hokiklubi kuumaksed summas 900 krooni (t lk 20) ning ühekordse maksena hageja arveldusarvele 800 krooni (14.04.2010.a). Kohtu hinnangul kostja poolt esitatud perioodi 01.01.2010.a kuni 20.10.2010.a kontoväljavõtted (t lk 22 ja 23), millest nähtub, et kostja on teinud sularaha väljamakseid oma arveldusarvelt summades 200 krooni ja 500 krooni, ei ole

2-09-69422

4(4) asjakohased ning neist ei selgu, mida kostja nimetatud tõenditega tõendada soovib. Kohus neid asja lahendamisel arvesse ei võta.

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks oma poja ülalpidamises enne hagiavalduse kohtusse esitamist osalenud ning täitnud oma ülalpidamiskohustust ühise lapse suhtes nõuetekohaselt ja piisaval määral. Sellest tulenevalt kuulub elatis väljamõistmisele alates 01.01.2009.a.

Tulumaksuseaduse (kehtiv alates 01.01.2011.a) § 19 lg 3 p 11 kohaselt ei maksustata tulumaksuga elatist. Seega leiab kohus, et ei ole põhjendatud väljamõistetavale elatisele juurde arvestada tulumaksu (21%).

Tulenevalt asjaolust, et Eesti läks 1. jaanuaril 2011.a üle Eesti kroonilt eurole, leiab kohus, et taotletav elatise summa tuleb ümber arvestada eurodeks. Kroonid vahetatakse eurodeks ümberarvestuskursiga 1 euro = 15,6466 krooni.

Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt tuleb poja ülalpidamiseks välja mõista elatis summas 139 eurot (s.o 2 175 krooni) alates 01.01.2009.a.

Kostja poolt tasutud summade osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus.

Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid.

Kohtunik