Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-10-16935/12 AI generated

2-10-16935/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-10-16935/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Kohtuasi VA`i (isikukood XXX) hagi MJ(isikukood XXX) vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 26.jaanuar 2011.a Istungil osalenud isikud Hageja VA Hageja lepinguline esindaja VK Kostja MJ Tuvastada, et XXX.a. sündinud NJ(isikukood XXX) põlvneb XXX.a sündinud VA`ist (isikukood XXX).

Legislator headnote

AI generated

2-10-16935/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Mõista välja VA`ilt riigituludesse riigilõiv summas 159,78 EUR (2 500 krooni). Mõista välja MJ`lt riigituludesse riigilõiv summas 159,78 EUR (2 500 krooni). Riigilõiv tuleb tasuda AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või AS Swedbank kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaali kontole nr 333416110002 viitenumber olenemata pangast 2900078444. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Keywords

AI generated
foster placement supervised visitation rights change of residence only child adult children modification of parental custody
AI generated
2-06-13149/5
november 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi O O hagi V V`i vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg O O esitas 24.
2-06-29318/3
mai 2008. a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-29318 Tsiviilasi Tallinna Linna (Põhja-Tallinna Valituse kaudu) avaldus AG’lt lapse äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta ja NG’lt vanema õiguste äravõtmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad
2-10-8316/7
mai 2010. a Jõgeva Kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-8316 Tsiviilasi Jxxxxx Vxxxx hagi Mxxxx Sxxxx vastu lapsele elatise saamiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Jxxxxx Vxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx) esindaja Kostja MxxxxxSxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxxx surnud) RESOLUTSIOON
2-08-18799/6
Viru Maakohtu menetluses on J S hagi J P vastu elatise nõudes.
2-09-857/4
9.02.2009.a. esitas K K-T Pärnu Maakohtule hagi tütre A Ki põlvnemise tuvastamiseks K Kest ja viimaselt elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja hageja poolt kohtus antud selgituste kohaselt sündis poolte kooselust xx.xx.xxxx.a. tütar A. Juba enne lapse sündi oli hagejale selge, et kooselu kostjaga talle ei sobi. Lapse sünni ajal oli kostja vangis. Kuigi pooled on peale lahkuminekut omavahel harva suheldud, on kostja At oma lapseks pidanud. Materiaalne toetud lapsele on olnud vähene, mis ajendas hagejat ka käesolevat hagi esitama. Hageja taotleb A põlvnemise tuvastamist kostjast. Elatise nõudest hageja loobub, kuna pooled on selles osas jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-10-16935

Otsuse kuupäev 01.veebruar 2010.a

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi VA`i (isikukood XXX) hagi MJ(isikukood XXX) vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 26.jaanuar 2011.a Istungil osalenud isikud Hageja VA Hageja lepinguline esindaja VK Kostja MJ

Resolutsioon Hagi rahuldada.

Tuvastada, et XXX.a. sündinud NJ(isikukood XXX) põlvneb XXX.a sündinud VA`ist (isikukood XXX).

Mõista välja VA`ilt riigituludesse riigilõiv summas 159,78 EUR (2 500 krooni). Mõista välja MJ`lt riigituludesse riigilõiv summas 159,78 EUR (2 500 krooni). Riigilõiv tuleb tasuda AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või AS Swedbank kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaali kontole nr 333416110002 viitenumber olenemata pangast 2900078444. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ülejäänud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt tutvusid pooled 2007.a juuni lõpus, hakkasid elama koos ning neil oli ühine majapidamine. XXX.a sündis pooltel poeg N. 2008.a detsembris otsustasid pooled eraldi elama asuda. Poolte kokkuleppel elas poeg N alates 17.12.2008.a põhiliselt koos hageja ja tema vanematega. 16.03.2010.a tuli kostja koos oma sugulasega hageja elukohta ja võttis poja endaga kaasa, lubades ta tuua tagasi 2-3 päeva pärast. Kostja last tagasi ei toonud, hageja nägi poega alles 23.03.2010.a Hageja palub tuvastada, et NJ põlvneb hagejast.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja põlvnemise tuvastamise nõudele vastu ei vaidle.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud hageja ja kostja seletused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Alates 01.07.2010.a perekonnaseaduse § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi põlvnemise tuvastamiseks esitati kohtusse 13.04.2010.a. Seega tuleb kohaldada kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseadust.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjaga on tõendatud, et hagejal on XXX.a sündinud poeg N J . Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne lapse sündi elasid pooled koos.

Perekonnaseaduse (PKS) § 38 lg 3 järgi põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. Perekonnaseaduse § 42 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Kohtuistungil avaldas kostja, et ta on kindel, et NJ põlvneb hagejast, kuna enne lapse sündi elasid pooled koos. Pooled DNA ekspertiisi tegemist ei soovinud, kuivõrd sisuline vaidlus lapse põlvnemise osas puudub. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et asjas on tõendamist leidnud, et hageja on N J `i isa ja seetõttu tuleb põlvnemise tuvastamise nõue rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. 05.07.2010.a määrusega on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest summas 5 000 krooni avalduse esitamisel. Kohtuistungil leppisid pooled kokku, et nii hageja kui kostja tasuvad riigituludesse tasumisele kuuluvast riigilõivust poole. Ülejäänud poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Krista Kirspuu Kohtunik