2-10-581/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2011, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-581 Tsiviilasi DD avaldus AB’ilt vanema hooldusõiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja DD(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Kalle-Kaspar S ja EK(Advokaadibüroo Seppik & Sirel, Scala City, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn) Asjast puudutatud isik AB (isikukood XXX, elukoht teadmata) Asjast puudutatud isik alaealine laps AD(isikukood XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja advokaat Merike A (Advokaadibüroo Uno Feldschmidt, Gonsiori 21-214, 15020 Tallinn) Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekandeosakonna kaudu, asukoht Punane 16, 13619 Tallinn) Istungi toimumise aeg 26.01.2011 Istungil osalenud isikud Avaldaja DD Avaldaja esindaja advokaat Elo K Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja advokaat Merike A RESOLUTSIOON

1. Rahuldada DDavaldus.

2. Võtta ära AB’ilt (isikukood XXX) täielikult isikuhooldus- ja varahooldusõigus tema alaealise lapse AD(isikukood XXX) suhtes.

3. Anda AD(isikukood XXX) vanema hooldusõigus täielikult üle DD’le (isikukood XXX).

Menetluskulude jaotamine. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda ja Eesti Vabariigi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Määruskaebuse esitamine. Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebus esitajale kättetoimetamisest.

2

Avaldus, selle aluseks olevad asjaolud ja selle põhjendused. Kohtule esitatud ja täpsustatud avalduse kohaselt palub avaldaja võtta AB’ilt vanema õigused ADsuhtes.

Avaldaja ja AB’i abielust sündis 14.10.2003 tütar ADAB on XXX kodanik alates 1998, kelle püsivaks elukohaks on XXX. Vahetult peale abiellumist sõitis AB tagasi XXX , jättes avaldaja vormistama dokumente elamaasumiseks XXX . Kuid lapse sündimise ajaks oli AB’i suhtumine oma perekonda muutunud ja ta ei ilmutanud huvi ei oma abikaasa ega lapse vastu. Viimane kord, kui AB viibis Eestis ja avaldaja teda nägi, oli oktoobris 2003, kui lapsele vormistati sünnitunnistus. Hilisemalt asus AB taas püsivalt elama XXXsse. Avaldajal puudub vahetu kontakt AB’iga alates 2005, mil puudutatud isik katkestas igasuguse suhtluse avaldaja ja oma lapsega, vahetades oma elukohta ja kontaktandmeid XXXs.

Harju Maakohtu 17.08.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-3624 lahutati avaldaja ja AB’i abielu ning Harju Maakohtu 06.11.2007 tehtud tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-06-3624 mõisteti AB’ilt välja elatise lapse ülalpidamiseks, mida AB seniajani täitnud ei ole. AB ei ole lisaks oma ülalpidamiskohustuse rikkumisele alates lapse sünnist last vaatamas käinud ega pärast 2005 mittekordagi tundnud huvi ei lapse käekäigu vastu ega püüdnud temaga ühelgi viisil kontakti luua. Seega ei ole AB täitnud oma vanema kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Alaealise lapse AD määratud korras esindaja seisukoht Määratud korras esindaja toetab avaldust ja leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Vestlusest DD ja AD’ga selgus, et nad elavad koos XXXTallinnas koos AP’iga. DDon kursis muutustega, mis kaasnevad tema avalduse rahuldamise korral. DD kinnitas, et AB tema ja tema alaealise lapse elus ei eksisteeri. Ta kinnitas, et hirm AB’i võimaliku käitumise ees hoiab teda alateadlikult hirmul, et laps võib olla ühel päeval kadunud, riigist välja viidud või et tühjaks on tehtud lapse pangaarve.

Avaldaja tütar AD nimetab „papaks“ AP i, kes nädalavahetusel tuleb koju ja kes kutsub teda „A või dotšenka“ ning tütar teda oma korda „papa A .“ AD jutustas, et koos papa A veedavad nad ühiselt aega ja suvel näiteks sõidavad rulluiskudega. Lähimal nädalavahetusel plaanivad nad lumelinna minna, mis asub tiigi ääres. Seda mida pere koos ette võtab otsustavad nad ühiselt. Angelina armastab joonistada ja mängida oma leludega. Ta on väga kontaktne ja hea suhtleja.

Esindaja leiab, et eeltoodust tulenevalt kuuluvad AB suhtes vanema kõik hooldusõigused ära võtmisele. Põhjendatud ära võtta isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus, kuna AB ei ole täitnud vanema hooldusõigust Samuti nähtub materjalidest, et AB ei ole osalenud lapse kasvatamisel ning otsustanud lapsega seotud asju, seega ei ole ta täitnud kohustust hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Eestkosteasutuse arvamus Eestkosteasutus toetab avaldust ning leiab, et avalduse rahuldamine ei riku alaealise huve ning heaolu.

Kohtumääruse põhjendused Kohus uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseadus (PKS) § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 alusel isikuhooldus on hooldaja

3 kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 127 järgi varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule. Tulenevalt PKS § 134 lg 1 kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 134 lg 3 kohaselt kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. PKS § 135 lg 2 sätestab, et isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. PKS § 136 lg 1 alusel üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi.

Sünnitunnistus XXX tõendab, et AD ema on DD ja isa AB.

Kohus on seisukohal, et käesolevas hagita asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et AB ei ole oma tütre AD’t kasvatanud sünnist saadik ning ei tunne lapse vastu huvi, samuti ei täida lapse ülalpidamiskohust. Huvi puudumine tütre käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine on selged märgid vastutustundetusest ja hoolimatusest. Kohus leiab, et lapse huvidest lähtudes tuleb avaldus rahuldada. AB ei soovi AD’t kasvatada ega tema suhtes isiku- ega varahooldusõigust teostada, kuid Angelina elu tuleb korraldada. Ei ole mõeldav, et laps peaks hakkama kunagi abistama AB’i, kui AB ei ole lapse vastu huvi tundnud.

Menetluskulude jaotamine. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 p 3 sätestatule, jäävad alaealise esindaja kulud riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Taimi Kollom kohtunik