3-10-1889/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

31.jaanuar 2011.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number

3-10-1889 Haldusasi A.P kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja Viru Vangla poolt kaebajale põhjustatud kahju 2 000 krooni hüvitamiseks Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja A.P, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD A.P esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja Viru Vangla poolt kaebajale põhjustatud kahju 2 000 krooni hüvitamiseks. Kinnipeetava kaebusest nähtub, et 16.11.2009 kell 13.15 toimus S-7 hoone teise korruse S-4 sektori kambris nr 7249 läbiotsimine, mille käigus võeti kaebajalt ära talle kuuluvad küünetangid. Kuni tänaseni, s.o 21.07.2010 ei ole kaebajale küünetange tagastatud. Kaebaja pöördus korduvalt selle probleemiga Viru Vangla direktori poole, kuid vaatamata sellele tema probleemi ei ole lahendatud. 08.12.2009 esitas kaebaja Viru Vangla direktorile märgukirja, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et 16.11.2009 toimunud läbiotsimise käigus võeti talt ära isiklikud küünetangid. Vastuses kaebaja xx.xx.xxxx märgukirjale nr xx selgitati talle, miks küünetangid ära võeti ja et need tagastatakse kaebajale inspektor-kontaktisiku vahendusel. Kaebaja pöördus oma probleemiga inspektor-kontaktisiku Õnnela Reinvaldt´i poole ning 15.01.2010 tõi inspektor-kontaktisik kaebajale küünetangid. Kaebaja keeldus inspektor-kontaktisikult küünetange vastu võtmast kuna kaebaja arvates ei olnud küünetangid tema omad. Kaebaja väidab, et temalt võeti ära korralikud küünetangid, mille suurus oli 5-6

3-10-1889

2 (8) cm. Kaebajale kuuluvatel küünetangidel ja küünetangide lõiketeradel ei olnud ühtegi defekti. 15.01.2010 inspektor-kontaktisiku poolt toodud küünetangid olid oluliselt väiksemad ning visuaalselt võis näha, et kaebajale pakutav konstruktsioon võis küll kunagi olla küünetangid, kuid enam ei ole. Inspektor-kontaktisiku poolt toodud küünetangide tera oli roostes, küünetangid olid kõverad ja nende lõiketera oli alt täiesti sakiline. 12.01.2010 pöördus kaebaja uuesti vangla direktori poole märgukirjaga selle kohta, et kaebajale kuuluvaid küünetange pole siiani tagastatud. Kaebaja arvates rikkus vangla eeltooduga vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 41 lg-t 1, mis sätestab, et kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahialust koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ja kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi alla võtmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Oma tegevusega vangla provotseerib rikkuma vangla kodukorra p-i 8.2.7, mille kohaselt kinnipeetaval isikul on keelatud võõrandada või teiste kasutusse anda isiklikuks tarbimiseks vajalikke esemeid, tooteid, asju või aineid, aga samuti neid teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks. Kaebaja väitel provotseerib vangla teda rikkuma ka Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.4, mille kohaselt kinni peetav isik on kohustatud täitma isikliku hügieeni nõudeid ja hoidma riideid puhtana ja korrastatuna. Kuna vangla ei tagastanud kaebajale küünetange, siis oma tegevusega provotseeris vastustaja kaebajat rikkuma VangS § 50 lg-t 1, mis sätestab, et kinnipeetav peab hoolitsema oma hügieeni eest. Viru Vangla xx.xx.xxxx vastusest märgukirjale nr xx nähtub, et 15.01.2010 inspektorkontaktisik tõi laost akti alusel ära võetud ja kontrollitud küünetangid. Eelpoolnimetatud märgukirjale vastamisel teavitas Viru Vangla kaebajat sellest, et aktiga ära võetud küünetangid olid ainsad küünetangid, mis 12.01.2009 toimunud läbiotsimise käigus kaebaja kambrist ära võeti ja seega kuuluvad need küünetangid kaebajale. 18.02.2010 esitas kaebaja vangla direktorile märgukirja, milles juhtis tähelepanu 12.01.2010 märgukirjas toodud rikkumistele. Ühtlasi palus kaebaja lahendada tema probleem kiiremas korras kuna tal ei ole võimalik täita hügieeninõudeid. Viru Vangla xx.xx.xxxx vastuses märgukirjale nr xx selgitati kaebajale, et 15.01.2010 inspektor-kontaktisiku poolt kaebajale toodud küünetange aktiga ära ei võetud ja kontrolli läbinud küünetangid on ainsad, mis 12.01.2009 aset leidnud läbiotsimisel ära võeti. Seega kuuluvad küünetangid kaebajale. Ühtlasi vastustaja selgitas, et Viru Vangla ei ole põhjustanud kaebajale moraalset kahju ega ka ebameeldivusi ning kaebaja küünetangid asuvad isiklike asjade laos, kust on kaebajal võimalik sooviavalduse alusel need kambrisse saada. 09.03.2010 pöördus kaebaja inspektor-kontaktisiku poole selleks, et talle väljastataks laos ja kambris olevate varade nimekirjad, et teada saada, kus küünetangid käesoleva aja seisuga asuvad. Kaebaja märgib, et tema küünetangid olid kambris olevate varade nimekirjas. 07.04.2010 koostati kinnipeetava asjade ühtne nimekiri ja küünetangid olid kambri lahtris. Kaebaja esitas vanglale kahjunõude, milles palus kanda oma isiklikule arvele talle põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju eest 2000 krooni, kuid õigeaegselt ta oma taotlusele vastust ei saanud. Inspektor-kontaktisik selgitas talle, et taotlus on kuhugi kaotsi läinud. Kaebaja tegi vanglale taotluse, et talle väljastataks kõik dokumendid, mis on seotud 16.11.2009 kambris läbiviidud läbiotsimisega. Ettelandes nr 4630 kirjeldab valvur, kust ta küünetangid võttis. Kaebaja juhib tähelepanu, et küünetangid võeti ära ülemises vasakpoolses riiulis asuvast punasest seebikarbist. Kambris nr 7249 oli kaebaja sahtel parempoolne ja punast seebikarpi kaebaja asjade hulgas ei ole. Kaebaja selgitab, et küünetangid võeti talt ära 16.11.2009, pärast mida kaebaja kirjutas vangla direktorile selle kohta märgukirja 12.01.2010. Viru Vangla vastas kaebajale märgukirjadega (xx.xx.xxxx nr xx ja xx.xx.xxxx nr xx), et aktiga ära võetud küünetangid olid ainsad, mis kaebaja kambrist 12.01.2009 läbiotsimisel ära võeti. Kaebaja süüdistab vastustajat suutmatuses asjas selgust saada. Mõlemale märgukirjale vastamisel on tutvutud mingite aktidega, mis ei puutu üldse asjasse kuna kaebajalt võeti küünetangid ära 16.11.2009 mitte 12.01.2009. 16.11.2009 ettekandest nr 4630 on näha, et

3-10-1889

3 (8) valvuri väitel olid ühed küünetangid üleliigsed. Kaebaja leiab, et kui talle oleks antud üleliigsed küünetangid, siis oleks pidanud mõlemad küünetangid konfiskeerima ja menetluse käigus oleks vangla pidanud välja selgitama, millised küünetangid kuuluvad kaebajale. Seoses küünetangide äravõtmisega kaebajalt algatati tema suhtes distsiplinaarmenetlusmenetlus pärast seda, kui kaebaja pöördus 18.01.2010 nõudekirjaga inspektor-kontaktisiku poole probleemiga. 25.11.2009 pöördus kaebaja inspektor-kontaktisiku poole sama probleemiga. Koheselt pärast läbiotsimist ei pöördunud kaebaja inspektor-kontaktisiku poole selle tõttu, et kaebaja ei märganud, et talt on küünetangid ära võetud, sest tal ei olnud nende järgi vajadust. Vajaduse tekkimisel kaebaja avastas, et tal küünetange ei ole. Kaebaja selgitab, 16.11.2009, kui kambris teostati läbiotsimine, siis ei olnud klambris kedagi peale läbiotsimist teostavate valvurite. Valvur, kes teostas läbiotsimist, ei öelnud kaebajale midagi selle kohta, et ta oleks kambrist midagi ära võtnud või üleliigseid asju leidnud. 16.11.2009 teostati veel mitmes kambris läbiotsimisi ja kahelt kinnipeetavalt peale kaebaja võeti ka ära küünetangid. Kuna kaebajalt võeti ära küünetangid, siis ei saanud ta hoolitseda oma hügieeni eest. Kuna kaebaja teistelt küünetange laenata ei soovinud, siis pidi ta kogu see aeg närima oma küüsi, sh ka varbaküüsi. Viru Vangla eiras VangS § 41 lg-t 1, mille kohaselt kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahialust koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ja kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi alla võtmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kuna vangla ei tagastanud kaebajale küünetange, siis oma tegevusega provotseeris vastustaja kaebajat rikkuma VangS § 50 lg-t 1, mis sätestab, et kinnipeetav peab hoolitsema oma hügieeni eest. Kaebaja väitel provotseerib vangla teda rikkuma Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.4, mille kohaselt kinni peetav isik on kohustatud täitma isikliku hügieeni nõudeid ja hoidma oma riideid puhtana ja korrastatuna. Oma tegevusega vangla provotseerib rikkuma vangla kodukorra p-i 8.2.7, mille kohaselt kinnipeetaval isikul on keelatud võõrandada või teiste kasutusse anda isiklikuks tarbimiseks vajalikke esemeid, tooteid, asju või aineid, aga samuti neid teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks. Kaebaja palub välja mõista vanglalt 2 000 krooni, sh 45.50 krooni küünetangide maksumuse ja 1954.50 krooni talle tekitatud mittevaralise kahju eest kuna kaebaja on korduvalt pidanud närima varbaküüsi kuna tal ei ole võimalik korralikult hoolitseda oma hügieeni eest. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et A.P esitas halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju 2 000 krooni hüvitamiseks. Vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega ja vaidleb sellele vastu 16.11.2009 teostatud läbiotsimise käigus võeti ära kaebajale kuuluvad küünetangid, mis hiljem paigutati lattu kinnipeetava isiklike asjade juurde. 22.03.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse (reg xx.sxx.xxxx nr xx) kahju hüvitamiseks seoses küünetangide äravõtmisega tekitatud kahju 15 000 krooni hüvitamiseks. 31.05.2010 esitas kaebaja uue taotluse (reg xx.xx.xxxx nr xxx) kahju hüvitamiseks seoses küünetangide äravõtmisega tekitatud kahju 2 000 krooni hüvitamiseks. Viru Vangla ei jõudnud kaebaja kahju hüvitamise taotlusi tähtaegselt menetleda. VangS § 4¹ lg 1 kohaselt kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks

3-10-1889

4 (8) rikutud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebuse esitaja väitel võeti 16.11.2009 kambri läbiotsimise käigus ära temale kuuluvad küünetangid ja neid ei ole talle tagastatud, sest küünetangid, mis inspektor-kontaktisik talle pakkus, ei olnud tema omad. 16.11.2009 teostati VangS § 68 lg 1 alusel S-7 hoone S-4 sektori kambris nr 7249 läbiotsimine. Läbiotsimise käigus võeti kambrist ära üks paar üleliigseid küünetange, mille kohta on vormistatud 16.11.2009 akt eseme leidmise kohta. Kaebaja 02.12.2009 seletuskirja kohaselt kuulusid äravõetud küünetangid temale. Järelevalve osakonna vanemvalvuri Sulev Paumets´a poolt 16.11.2009 koostatud ettekande nr 4630 alusel algatati 02.12.2009 kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus seoses üleliigsete küünetangide hoidmisega kambris. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati, et 16.11.2009 kaebajalt ära võetud küünetangid olid kirjas kinnipeetava kambris asuvate isiklike asjade nimekirjas ning nende äravõtmine ei olnud õiguspärane. 04.12.2009 distsiplinaarmenetluse protokolliga lõpetati kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus ja küünetangid paigutati kinnipeetava isiklike asjade juurde lattu. 08.12.2009 esitas kaebaja Viru Vanglale pöördumise (reg xx.xx.xxxxx nr xx), milles juhtis tähelepanu, et temalt võeti ära 16.11.2009 küünetangid ja ta soovib selgitust, kus tema küünetangid on ja millal need tagastatakse. Viru Vangla vastas xx.xx.xxxx kirjaga nr xx, milles selgitas kinnipeetavale, et küünetangid saab ta tagasi inspektor-kontaktisiku vahendusel. 12.01.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale pöördumise (reg xx.xx.xxxx nr xx), milles juhtis tähelepanu, et ta käis inspektorkontaktisikuga vestlemas ja talle väideti, et tema küünetangid on laos, aga kus täpsemalt, ei teata ja küünetangid tagastatakse kohe, kui need üles leitakse. Viru Vangla xx.xx.xxxx vastuses nr xx on kinnipeetavale selgitatud, et 15.01.2010 viis inspektor-kontaktisik kinnipeetava küünetangid talle kambrisse, kuid kinnipeetav keeldus neid vastu võtmast, väites, et need ei ole tema küünetangid, kuigi 16.11.2009 läbiotsimise käigus võeti ära ainult üks paar küünetange ja seega olid tagastatud küünetangid kaebaja omad. 19.02.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale pöördumise (reg xx.xx.xxxx nr xx), milles juhtis tähelepanu, et temalt äravõetud küünetange ei ole talle tagastatud ja sellega on kaebajale tekitatud moraalset kahju ja emotsionaalseid ebamugavusi. Viru Vangla xx.xx.xxxx kirjaga nr xx selgitati kinnipeetavale veelkord, et küünetangid, millised inspektor-kontaktisik kinnipeetavale tagastas, said kuuluda üksnes kaebajale, kuid kinnipeetav ise keeldus neid vastu võtmast. Täiendavalt selgitati, et kinnipeetavale väljastatakse küünetangid laost koheselt, kui ta selleks taotluse esitab. Vastustaja võtab omaks, et 16.11.2009 kambri nr 7249 läbiotsimise käigus kaebajale kuulunud küünetangide ära võtmine ei olnud õiguspärane, kuid vastustaja parandas 15.01.2010 oma vea ja tagastas kaebuse esitajale ära võetud küünetangid, kuid kaebuse esitaja ise keeldus küünetange vastu võtmast ja seejärel paigutati küünetangid lattu kinnipeetava isiklike asjade juurde. Kaebuse esitaja väitel rikkus vastustaja VangS § 4¹ lg-t 1 ja sundis kaebuse esitajat rikkuma Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.4 ja 8.2.7 sätestatud nõudeid. VangS § 4¹ lg 1 kohaselt kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Vastustaja möönab, et isiklike küünetangide puudumine võis kaebuse esitajale tekitada teatud ebamugavusi, kuid küünetangid ei ole esemeks, mille kasutamise vajadus on igapäevane (nt nagu hambaharja või kammi kasutamine) ja küünetangide puudumine teatud perioodi jooksul ei saanud põhjustada kaebuse esitajale selliseid kannatusi, millega alandati tema inimväärikust. Vastustaja soovis olukorda muuta ja tagastas küünetangid omanikule, kuid kaebuse esitaja keeldus küünetange vastu võtmast, millest järeldub, et kaebuse esitaja ei soovinudki olukorda muuta ja põhjustas jätkuvalt ebamugavusi endale ja teistele. Kinni peetavatele isikutele, kellel ei ole isiklikke

3-10-1889

5 (8) küünetange, tagatakse küünte lõikamise võimalus vangla poolt ajutiseks kasutamiseks väljastatud küünetangidega. Seega oli kaebajal igal juhul võimalus oma hügieeni eest hoolitseda ja ta ei pidanud seetõttu küüsi närima. Kaebuse esitaja väited, et vastustaja sundis teda rikkuma Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.4 ja 8.2.7 sätestatud nõudeid, ei ole asjakohased. Kodukorra p-st 8.1.4 tuleneb kinnipeetavale kohustus hoolitseda isikliku hügieeni eest ja hoidma oma riiete ja kasutatavate ruumide puhtust. Kaebuse esitajal oli säilinud võimalus oma hügieeni, sh küünte eest hoolitseda ja vastustaja ei ole sundinud kaebuse esitajat kodukorra p 8.1.4 rikkuma. Kodukorra p 8.2.7 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teiste esemeid omandada, laenata või ajutiseks kasutamiseks võtta. Kui kaebuse esitaja peab silmas, et teda sunniti vastu võtma temale mittekuuluvaid küünetange ja seoses sellega sunniti rikkuma kodukorra p 8.2.7, siis selgitame, et vastustaja tagastas kaebuse esitajale temale kuuluvad küünetangid, mitte kellelegi teisele kuuluvaid, seega ei ole vastustaja sundinud kaebajat kodukorra p 8.2.7 rikkuma. Kaebuse esitaja taotleb õigusvastase teoga põhjustatud kahju hüvitamist summas 2 000 krooni, millest 45 krooni ja 50 senti on varaline kahju ja 1954 krooni ja 50 senti on mittevaraline kahju. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega tuleb kahju hüvitamise kaebuses tuvastada, kas ja milline kahju on tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt isikule kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevus ja kahju tekkimise vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele ei kuulu. Samuti on mittevaralise kahju puhul oluline süülisus ning avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi. Vastustaja ei ole kaebuse esitaja küünetange ära kaotanud, vaid need olid paigutatud lattu kinnipeetava isiklike asjade juurde ja seega ei ole kaebuse esitajale tekitatud varalist kahju. Kaebuse esitaja on viidanud, et mittevaralise kahju hüvitamist soovib ta inimväärikuse alandamise eest. Inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena, peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme, mille tuvastamisel võetakse arvesse kohtlemise kestvust, füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIÕK) on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. Inimväärikuse olulisust rõhutab ka VangS § 4¹, mille kohaselt kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut tuleb kohelda inimväärikalt ning kindlustada, et vanglas või arestimajas viibimisel ei põhjustaks isikule rohkem kannatusi ega ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinni pidamisega. Samas (tulenevalt kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast)ei ole nimetatud sätte eesmärk mitte ainult inimväärikuse olulisuse rõhutamine vaid ka tähelepanu juhtimine, et iga ebameeldivustunne, mida isik kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine. EIÕK praktikas inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi ja/või vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Inimväärikuse alandamisena on kvalifitseerinud näiteks alljärgnevad

3-10-1889

6 (8) olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused kogumina; arstiabi andmata jätmine ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku juuresolekul jne. Vastustaja leiab, et isiklike küünetangide ajutise mittevõimaldamisega ei ole alandatud kaebuse esitaja inimväärikust, sest säilinud olid võimalused isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja küüsi näris, ei olnud vastustaja põhjustatud, vaid võis olla kaebuse esitaja enda tahe seda teha, sest kaebuse esitaja on ise küünte närimise probleemile viidanud. Vastustaja on seisukohal, et ei ole põhjustanud kaebuse esitajale varalist ja mittevaralist kahju, mille hüvitamise kohustus tuleneb RVastS-st .Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtule esitatud kaebuses palub A.P tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus, mis seisneb kaebajale kuuluvate küünetangide kaotamises ja vangla kodukorra eiramises. Samuti leiab kaebaja, et vangla provotseerib teda rikkuma Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.4 (kinnipeetaval on kohustus hoolitseda isikliku hügieeni eest ja hoida oma riiete ja kasutatavate ruumide puhtust) ja kodukorra p-i 8.2.7 (kinni peetavatel isikutel on keelatud teiste esemeid omandada, laenata või ajutiseks kasutamiseks võtta). Ühtlasi palub kaebaja mõista vanglalt välja talle põhjustatud kahju 2 000 krooni, millest 45,50 krooni on materiaalne kahju (küünetangide maksumus) ja mittevaraline kahju 1951,50 krooni kuna kaebaja on pidanud korduvalt närima varbaküüsi kuna tal puudus võimalus korralikult hoolitseda oma hügieeni eest. Asjaoludest nähtub, et 16.11.2009 viidi läbi kaebaja kambris läbiotsimine, mille käigus võeti talt ära küünetangid. Seoses küünetangide äravõtmisega esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse (15 000 krooni) ja 31.05.2010 esitas kaebaja vanglale uue taotluse kahju hüvitamiseks seoses temalt küünetangide äravõtmisega (2 000 krooni). 16.11.2009 viidi Viru Vangla S-7 hoone S-4 sektori kambris nr 7249 läbi läbiotsimine, mille käigus võeti kambrist nr 7249 ära üks paar üleliigseid küünetange. Samal päeval vormistas vangla akti eseme leidmise kohta. 02.12.2009 kaebaja poolt kirjutatud seletuskirjast nähtub, et küünetangid, mis läbiotsimisel ära võeti, on minu omad (t.lk 15). Seoses üleliigsete küünetangide omamisega kambris algatati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus ja selle käigus tehti kindlaks, et 16.11.2009 kaebajalt ära võetud küünetangid olid fikseeritud kaebaja kambris asuvate isiklike asjade nimekirjas, mistõttu nende äravõtmine oli väär. Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et 04.12.2009 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolliga lõpetati kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus ja küünetangid pandi tema isiklike asjade juurde lattu. 08.12.2009 pöördus kaebaja vangla poole, soovides selgitust, kus on tema küünetangid ja millal need temale tagastatakse. Kaebaja pöördumisele vastas vangla 06.01.2010 kirjaga nr 6- 27/45537-1, milles selgitati, et küünetangid võib ta kätte saada inspektor-kontaktisiku käest. 12.01.2010 esitas kaebaja vanglale pöördumise (reg xx.xx.xxxx nr xx), milles märkis, et ta käis inspektor-kontaktisikuga vestlemas ning talle öeldi, et talle kuuluvad küünetangid on laos ja need tagastatakse kaebajale koheselt pärast nende ülesleidmist. Xx.xx.xxxx kirjas nr xx selgitati kaebajale, et koheselt pärast küünetangide leidmist tagastatakse need talle. Vangla väitel asuvad küünetangid küll laos, kuid nende täpne asukoht ei ole teada. Viru Vangla vastas kaebajale xx.xx.xxxx kirjaga nr xx, et 15.01.2010 tõi inspektor-kontaktisik kaebaja küünetangid tema kambrisse, kuid kaebaja keeldus neid vastu võtmast ja väitis, et need ei ole tema omad. Kuna 16.11.2009 läbiotsimise käigus võeti ära ainult 1 paar küünetange, siis järelikult pidid tagastatud küünetangid olema kaebaja omad. Vangla selgitas veelkord kaebajale, et küünetangid, millised inspektor-kontaktisik kaebajale tagastas, said kuuluda ainult talle, kuid vaatamata sellele keeldus kaebaja neid vastu võtmast. Kaebajale selgitati ühtlasi, et küünetangid väljastatakse talle laost koheselt pärast sellekohase taotluse esitamist. Viru Vangla tunnistab, et 11.06.2009 kambris nr 72549 teostatud läbiotsimise käigus

3-10-1889

7 (8) kaebajalt küünetangide äravõtmine oli väär, kuid vastustaja üritas tagastada 15.01.2010 kaebajale talle kuuluvaid küünetange, kuid kaebaja keeldus neid vastu võtmast. Kuna kaebaja keeldus küünetange vastu võtmast, siis paigutati nad lattu kaebaja isiklike asjade juurde, kus tal oli võimalus vastava avalduse alusel neid kambrisse saada. Viru Vangla vanemvalvur Sulev Paumets´a 16.11.2009 ettekandest nr 4630 nähtub, et 16.11.2009 kell 13.15 S-7 hoone II koruse S-4 sektori kambri nr 7249 kinnipeetavatelt A.P´ilt ja A. Ž´ilt läbiotsimise käigus on võetud ära üleliigsed küünetangid, mis asusid kambris kapi vasakpoolsel ülemisel riiulil punases seebikarbis (t.lk.16). Haldusasja materjalidest nähtub ühtlasi, et 08.12.2009 esitas kaebaja vanglale märgukirja ning Viru Vangla 06.01.2010 vastusega nr 6-27/45337-1 teatati kaebajale, et asjaolude kontrollimisel selgus, et küünetangid võeti kaebajalt ära 16.11.2009 läbiotsimise käigus ja ühtlasi viidi läbi distsiplinaarmenetlus, mis süüteo puudumise tõttu lõpetati. Kaebajale selgitatakse samas märgukirjale antud vastuses, et ta saab oma küünetangid tagasi inspektor-kontaktisiku vahendusel. 12.01.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale samasisulise märgukirja, milles märkis, et temalt ära võetud küünetange ei ole tagastatud, mistõttu kaebaja ei ole saanud oma küüsi korralikult hooldada ja peab hammastega küüsi lühemaks närima. Samas märgukirjas kaebaja väidab, et Viru Vangla provotseerib teda rikkuma kodukorra p-i 8.2.7 ning vangla on süüdi selles, et kaebaja tahtmatult peab rikkuma kodukorra p-i 8.1.4, mis kohustab täitma isikliku hügieeni nõudeid. Kaebaja väitel puudub tal võimalus täita hügieeni nõudeid küünetangide puudumise tõttu, millega vastustaja rikkus VangS § 50 lg-t 1 (kinnipeetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest). 15.01.2010 tõi inspektor-kontaktisik kaebajale aktiga ära võetud ja kontrollimisel olnud küünetangid ning inspektor-kontaktisik edastas need koheselt, s.o 15.01.2010 kaebajale, kuid kaebaja keeldus neid vastu võtmast ning põhjendas keeldumist sellega, et need küünetangid ei kuulu talle. Kuna kontrollimisel selgus, et 16.11.2009 äravõetud küünetangid olid ainsad, mis 12.01.2010 toimunud läbiotsimise käigus kaebajalt ära võeti ja seega kuuluvad need küünetangid kaebajale.18.02.2010 pöördus kaebaja märgukirjaga uuesti vangla poole, väites, et ta ei ole oma küünetange kätte saanud ning vangla on tekitanud talle moraalset kahju ja emotsionaalseid ebameeldivusi. Vangla vastas veelkord, et kõneallolevad küünetangid edastas inspektor-kontaktisik kaebajale 15.01.2010, kuid kaebaja keeldus neid vastu võtmast kuna leidis, et need ei kuulu talle. Asjaolude kontrollimisel selgus, et aktiga äravõetud küünetangid olid ainsad, mis 12.01.2010 läbiotsimise käigus kaebaja kambrist ära võeti. Eeltoodu tähendab, et küünetangid kuuluvad kaebajale. Viru Vangla leiab, et ta ei ole tekitanud kaebajale moraalset kahju ega ebameeldivusi. Kuna küünetangid asuvad isiklike asjade laos, siis on võimalik laole tehtud avalduse alusel neid kambrisse väljastada. Eeltoodust võib üheselt järeldada, et kaebaja ei olnud tegelikult huvitatud küünetangide tagasisaamisest, vaid üritas enda huvides ära kasutada tekkinud segadust ja kiusata Viru Vangla ametnikke. Kuna kaebajal oli reaalne võimalus küünetangide kättesaamiseks (kaebajale on korduvalt selgitatud, et küünetangid saab ta kätte inspektor-kontaktisiku vahendusel), siis võib kaebaja käitumisest järeldada, et tal tegelikult puudus vajadus küünetangide kättesaamiseks ja ta üritas vanglas tekkinud segadust enda huvides ära kasutada. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Viru Vangla ei sundinud kaebajat rikkuma vangla kodukorra p-des 8.1.4 ja 8.2.7 sätestatud nõudeid. Kodukorra p-st 8.1.4 tuleneb kinnipeetava on kohustus hoolitseda isikliku hügieeni eest ja hoida oma riiete ja kasutatavate ruumide puhtust ja kodukorra p-i 8.2.7 kohaselt kinni peetavatel isikutel on keelatud teiste esemeid omandada, laenata või ajutiseks kasutamiseks võtta. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja väited, et mille kohaselt vastustaja sundis teda rikkuma kodukorra p-des 8.1.4 ja 8.2.7 sätestatud nõudeid, ei ole asjakohased. Kodukorra p-st 8.1.4 tuleneb kinnipeetava on kohustus hoolitseda isikliku hügieeni eest ja hoida oma riiete ja kasutatavate ruumide puhtust ja kodukorra p-i 8.2.7 kohaselt kinni peetavatel isikutel on keelatud teiste esemeid omandada, laenata või ajutiseks kasutamiseks võtta. Kuna Viru vangla tegevus ei ole õigusvastane, siis puudub ka alus kaebaja poolt

3-10-1889

8 (8) taotletud varalise kahju 45.50 krooni ja mittevaralise kahju 1954.50 väljamõistmiseks kaebaja kasuks.

Mare Krull Kohtunik

Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 03.03.2011

Mare Krull kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE