2-10-58155/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2011, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-58155

Tsiviilasi K V hagi V P vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 1251,09 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K V ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxxx xx-x), kostja V P ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxx xx-x)

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon Tuvastada, et M V ( isikukood xxxxxxxxxxx xxxxxx) põlvneb V P.

Kanda M V isana sünniakti V P ( isikukood xxxxxxxxxxx, sünd xx.xx.xxxx xxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxx xx-x).

Välja mõista V P elatis 139,01 eurot alates 31.01.2011 kuni poja M, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

K V hagi V P vastu riigilõivu väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

Elatise väljamõistmise osas pöörata kohtuotsus viivitamatult täitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hageja ja kostja kooselust on sündinud poeg M V xx.xx.xxxx. Lapse sünni ajaks olid pooled juba lahku läinud ja kostja isadus lapse M suhtes on tuvastamata. Kostja ei ole kordagi last vaatamas käinud. Ühel korral on toetanud hagejat väiksema summaga. Isadust ei ole kostja M suhtes kunagi eitanud. Kostja on tunnistanud, et ta on M V isa. Kohtuväliselt ei ole kostja end lapse isaks vormistanud.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub tuvastada, et poeg M põlvneb kostjast. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2175.- kr, millele lisandub tulumaks. Kokku 2632.- kr. Oma kirjas 28.01.2011 hageja palub kostjalt välja mõista elatise 139,01 eurot kuus alates kohtuotsuse tegemisest.

Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks. Ta tunnistab, et on M V isa. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist miinimummääras. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse § 94 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Perekonnaseaduse § 94 lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest isast.

Perekonnaseaduse § 94 lg 3 sätestab, et eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik.

Sünnitunnistusega nr xx xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et M V on sündinud xx.xx.xxxx xxxxxx ning tema ema on K V. Sünd on registreeritud xxxxx xxxxxxxxxxxxxx xx.xx.xxxx, akt nr x.

Kostja võttis omaks, et M V põlvneb kostjast.

Seega leidis tõendamist kogutud tõenditega, et kostja on M V bioloogiline isa.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse M isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi on 2011.a 139,01 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi. Kostja nõustub elatist maksma miinimummääras kuus. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kohus ei pea arvestama kostja muid kohustusi. Kostja ei ole töövõimetu ning omab töökoha ning sissetuleku. Mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära kohus ei tuvastanud. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 139,01 eurot kuus. Tulumaks elatise suurusele lisamisele ei kuulu, kuna 01.01.2011 hagejal ei ole kohustust Tulumaksuseaduse alusel tasuda tulumaksu saadud elatise pealt.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega puudub hagejal seaduslik alus nõuda kostjalt hageja poolt osaliselt tasutud riigilõivu väljamõistmist. DNA ekspertiisitasu ei ole hageja tasunud.

Kohtunik: