2-10-65154/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-65154

1 / 4

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2011.a, Narva Tsiviilasja number 2-10-65154 Tsiviilasi Narva linna avaldus täiesealisele isikule eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood 75009148), lepinguline esindaja Svetlana Timofejeva Asjast puudutatud isikud T K (isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa T I (isikukood XXX) A K (isikukood XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Narva linna avaldus.

2. Määrata T K eestkostjaks T I, kellele anda esindusõigus eestkostetava T K kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

3. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27. jaanuaril 2016.a.

4. T I on T K seaduslik esindaja ning on kohustatud:

- kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid;

- teatama kohtule ja vallavõi linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada;

- esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta;

- esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 01. detsembriks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid;

- teatama kohtule oma elukoha muutusest.

2-10-65154

2 / 4

5. T K on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

6. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda.

7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Narva linn esitas 22.12.2010.a Viru Maakohtule avalduse T K eestkostja määramiseks.

Avalduse kohaselt on T K haigestumise diagnoos vaskulaarne dementsus, mida tõendatakse SA Narva haigla Polikliiniku psüühiaater Ilona Kalugina tõendiga. Seetõttu on T K vaimuhaige isik. Avaldaja on seisukohal, et haiguse tõttu on T K piiratud teovõime. T K ei suuda kestvalt aru saada oma tegudest ega neid juhtida ja seetõttu on põhjendatud temale eestkostja määramise vajadus. Avaldaja on seisukohal, et lähtudes T K psüühilisest seisundist tuleb eestkostjale anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel ja asjade ajamisel. Avaldaja palub seada T K üle eestkoste viieks aastaks ning määrata tema eestkostjaks T I.

Kohtupsühhiaatriaekspertiis

Viru Maakohtu 27.12.2010.a määruse alusel teostas SA Narva Haigla psühhiaater, riiklikult tunnustatud ekspert Ilona Kalugina ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi T K psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks.

12.01.2011.a. teostatud ja 21.12.2010.a kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 6 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et T K kannatab vaskulaarse nõrgmõistuslikkuse (dementsuse) all. Vaimse seisundi tõttu ei ole T K suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Vaimse seisundi tõttu ei ole T K võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas. Ta K vajab eestkostja määramist. Eestkostja peab tema olmeprobleeme lahendama (poes käima, süüa tegema, pesema, aitama riietuda, puhtust pidama jne), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. Eestkostet vajab T K oma elupäevade lõpuni, kuna tema tervisliku seisundi paranemine ei ole võimalik. Vaimne seisund võib ainult halveneda.

T K esindaja arvamus

T K riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas 24.01.2011.a. kohtule kirjaliku arvamuse, milles toetab Narva linna avaldust.

Arvamuse kohaselt esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et T K vajab eestkostet. Käesoleval ajal T K iseseisvalt õues ei käi. T I sõnul käivad nad suvel suvilas, kuid T K on raskusi orienteerumisega ning ta võib kergesti ära eksida. Esindaja hinnangul ei suuda T K adekvaatselt ümbritsevat hinnata. Seetõttu ei ole otstarbeks talle jätta iseseisvate tehingute tegemise õigust.

Eestkostja kandidaadi seisukoht

2-10-65154

3 / 4

T I on andnud kirjaliku nõusoleku T K eestkostjaks olemiseks.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, analüüsinud T K esindaja ja puudutatud isiku seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või vallavõi linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

Avalduse kohaselt vajab T K psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa T K ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

T K esindaja on veendunud, et T K vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks.

Ekspert psühhiaater Ilona Kalugina tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole T K suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni.

Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, T K esindaja kui eksperdi arvamusega, et T K vajab eestkostet, sest T K ei suuda nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida.

TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et T K ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Kuna eksperdi väitel T K tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.

PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle

2-10-65154

4 / 4

eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja.

T I on avaldanud oma nõusolekut T K eestkostjaks olemiseks. Kohus arvestab asjaolu, et T K ja T I elavad koos. T I on ka varem olnud määratud T K eestkostjaks (29.09.2006.a. Viru Maakohtu määruse 2-06-16331 alusel tähtajaga kolmeks aastaks) ja on saanud oma ülesannetega hakkama. Kuna T K poja A K elukohaandmed kohtul puuduvad ja ta ise ei ela koos emaga ja seni on T K eest hoolitsenud T I, siis kohus eeldab, et poeg ei soovi hakata ema eestkostjaks.

Kohus on veendunud, et T I on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et T I sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata T K eestkostjaks T I.

Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada lähtudes avaldaja ja esindaja arvamustest ning ekspertarvamusest T K kõigi asjade ajamiseks.

TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et T K on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

Kohus seab T K üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.

TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhoolduskui ka varahooldusõigus.

PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik