2-09-64985/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2011 Tallinn Tsiviilasja number 2-09-64985 Tsiviilasi TKhagi AS E vastu lisatasude väljamõistmise ja kahju hüvitamise nõudes. Tsiviilasja hind

25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TK, ik XXX, elukoht XXX Hageja esindaja advokaat Mati Senkel, AB Mati Senkel OÜ Liivalaia 41-11 Tallinn Kostja AS E , rk XXX, asukoht XXX Kostja seaduslik esindaja AL Kohtuistungi toimumise aeg 10.01.2011

RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata AB Mati Senkel OÜ poolt TKile osutatud riigi õigusabi eest riigi õigusabi tasuks 223,72 eurot. Välja mõista TKilt riigituludesse riigi õigusabi tasu 223,72 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Tsiviilasi nr.2-09-64985

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

VARASEM MENETLUS Hageja esitas 16.07.2009 töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu, milles palus välja mõista töölepingu ühepoolse muutmise tagajärjel saamata jäänud individuaalse tööpanuse tulemuspalk

13 000 krooni, tuvastada kostja poolt võrdse tasustamise põhimõtte rikkumine ja välja mõista ebavõrdse kohtlemisega põhjustatud kahju hüvitamiseks 12 000 krooni. Komisjon rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4147 krooni lisatasu. Muus osas jättis komisjon avalduse rahuldamata. Hageja esitas 4.12.2009 kohtule hagi, milles palus töövaidlus uuesti läbi vaadata.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse ja selle 11.10.2010 täienduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 26.06.1996 kaupluse juhataja asetäitjana ning 01.02.2001 viidi ta üle vanemmüüja-konsultandi ametikohale. Alates 13.04.2005 töötas hageja rauakaupade kaupluses ning alates 01.07.2006 osalise töötajaga

20 tundi nädalas. Töötasu suuruseks oli 5500 krooni kuus ning pooled leppisid kokku, et hageja saab tulemustasu igakuiselt läbimüügilt. Kostja lõpetas tulemuspalga maksmise jaanuarist 2009 ja põhjendas seda asjaoluga, et hageja on vanaduspensionil. Hageja leiab, et tulemustasu maksmine on töölepingust tulenev kohustus ja seda ei saa ühepoolselt muuta. Kostja on jätnud hagejale maksmata tulemustasu summas 13 000 krooni alates jaanuarist 2009 kuni töösuhte lõppemiseni 15.07.2009. Tulemustasu suuruse arvestamisel lähtus hageja 2008 aasta jooksul tasutud tulemuspalka, mis on keskmiselt 2000 krooni kuus.

Kostja maksis hagejale põhjendamatult väiksemat palka kui teistele sama kvalifikatsiooniga ja sama tööd tegevatele töötajatele. Teiste töötajate palka tõsteti proportsionaalselt rohkem kui hageja palka, kuigi hageja on pikaajalise töökogemusega ja hinnatud töötaja. Hageja leiab, et tegemist on diskrimineerimisega vanusest tulenevalt ning sellega on kostja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kostja on hagejale maksnud vähem palka ja talle on ebavõrdse kohtlemisega tekitatud kahju 6000 krooni suuruses summas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja töötas hageja juures alates 26.06.1996 kaupluse juhataja asetäitjana ning ta viidi üle 01.02.2001 vanemmüüja-konsultandiks, sest ei tulnud kaupluse juhtimisega toime puuduva juhtimiskogemuse, vähese arvutikasutusoskuse, puuduliku töödistsipliini ja alkoholilembuse tõttu. Hageja avaldas pensionärina ise soovi asuda tööle osalise tööajaga. Tema palgamäär määrati kindlaks poolte kokkuleppel. Kostja ei ole maksnud hagejale võrreldes teiste töötajatega vähem palka täpselt sama töö eest. Hagejaga koos töötanud töötajatest ei teinud keegi täpselt sama tööd mis hageja, kuid töötajate palgad ei olnud suuremad kui hagejal. Hageja on oma nõudega kohtusse pöördunud liiga hilja ja kostja palub kohaldada aegumist.

Kostja on maksnud töötajatele lisatasu, mis on personaalne ning seotud töötaja tulemuslikkusega või täiendavate tööülesannete täitmisega. Lisatasudeks ettenähtud summade proportsionaalset jaotamist ei toimunud. Läbimüügi lisatasu makstakse kooskõlas läbimüügi lisatasu arvestamise tingimustega ja kasumi olemasolul. Lisatasu määrab töötajale kaupluse juhataja, kes töötaja tööülesannete täitmist ja kaupluse töö jaotusega seotuvadi asjaolusid kõige paremini tunneb. Alates 2008 langes kaupluse läbimüük ja seetõttu vähenes ka kasum ja lisatasud.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud kohtuasja tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötas kostja juures alates 26.06.1996 kuni 01.08.2009 erinevatel ametikohtadel ning viimati rauakaupade kaupluse vanemmüüjakonsultandina osalise töötajaga. Töösuhe lõpetati hageja algatusel.

Pooled vaidlevad selle üle, kas ja kui suures ulatuses oli kostjal kohustus maksta hagejale lisatasu ning kas kostja tekitas hagejale kahju tema ebavõrdse kohtlemisega. Kohtuasja lahendamiseks on vaja välja selgitada ka lisatasu maksmine oli lepingu järgi kostja kohustus või üksnes tema õigus. Samuti on vaja välja selgitada, kas

Pooltevahelist õigussuhet reguleerib kuni 30.06.2009 kehtinud töölepingu seaduse redaktsioon koos palgaseadusega ning edasi alates 01.07.2009 töölepingu seaduse kehtiv redaktsioon.

Kuni 30.06.2009 kehtinud TLS § 49 p 2 ja alates 01.07.2009 kehtiva TLS § 28 lg 2 p 2 järgi oli kostjal kohustus maksta hagejale kokkulepitud palka. Palgaseaduse § 11 lubab kostjal kehtestada palgasüsteemi, milleks käesoleval juhul on kostja palgakorralduse kohta välja antud käskkiri koos lisaga. Lisatasu maksmise kohustust seadus ei sätesta vaid see on üksnes kostja õiguseks mitte kohustuseks. Alates 01.07.2009 kehtiv TLS § 30 sätestab üksnes tööandja majandustulemustelt saadava lisatasu arvestamise korra eelduse, kuid mitte lisatasu saamise õigust. Lisatasu ei ole muu hüve TLS § 29 lg 4 järgi, sest töötasuna tuleb sama paragrahvi lõike

3 järgi käsitleda kõiki rahas makstavaid tasusid, millelt arvestatakse tööjõuga seotud makse.

Kohtule esitatud töölepingust nähtub, et pooled leppisid lepingu p 4 järgi kokku põhipalga maksmises ja individuaalse tööpanuse eest lisatasu maksmises vastavalt kostja kehtestatud töötasustamise korrale. Kostja palgakorralduse p 3.2 ja palgakorralduse lisa 1 järgi maksti tulemustasu läbimüügilt ning lisapalga jaotuse otsustab kaupluse juhataja. Kohus asub seisukohale, et ka poolte vahel sõlmitud tööleping ei sätesta kostja kohustust maksta lisatasu vaid annan kostjale üksnes sellise õiguse. Lisatasu maksmine ja selle suuruse määramine on kostja kaalutlusotsus ning selleks on kostja andnud pädevuse kaupluse juhatajale. Kohtu arvates ei oma asjas tähtsust asjaolu, kui suur oli kostja läbimüük või kas kostja sai kasumit või kahjumit. Kostja pädevuses oli hinnata hageja individuaalset tööpanust ning olukorras, kus kostja hindas hageja tööpanust lisatasu mitteväärivaks, on tal ka õigus lisatasu mitte maksta. Asjaolu, et hagejale ei ole tehtud distsiplinaarkorras etteheiteid töö kvaliteedile ei anna alust arvata, et tema tööpanus oli lisatasu vääriv.

Kuni 30.06.2009 kehtinud TLS § 10 ja palgaseadus § 5´ keelab töötajate ebavõrdse kohtlemise palga suuruse kehtestamisel. Võrdse kohtlemise seaduse § 8 lg 1 sätestab, et kohtu, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on diskrimineerimine. Sama seaduse §

25 sätestab, et nõue aegub ühe aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja palga määra muudeti alates 01.02.2008 koos teiste sama kaupluse töötajate palkadega. Hagis väidab hageja, et sai ebavõrdsest kohtlemisest teada alles oktoobris 2008 ning nõue ei ole aegunud. Kohus asub seisukohale, et hageja pidi enda ebavõrdsest kohtlemisest teada saama 01.02.2008 ja tema nõue on seega aegunud. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei peaks kohus analüüsima hageja kahju hüvitamise nõuet sisuliselt. Kohus peab vajalikuks siiski märkida, et hageja nõue on ka sisuliselt põhjendamatu. Hageja kohustuseks on välja tuua asjaolud, millest saaks järeldada, et hageja kvalifikatsioon oli samane teiste sama tööd tegevate töötajatega. Kohtule esitatud KR ja MS kostja tegevdirektorile esitatud seletuskirjast ja TP poolt koostatud dokumendist (tl 30) nähtub, et hageja ei teinud teiste müüjatega sama tööd. Osalise töötajaga töötaja ja täistööajaga töötaja tööülesanded olid erinevad ning kohtule esitatus kostja palgaandmetest nähtub, et teisi osalise töötajaga töötajaid kaupluses ei olnud. Kostja esitatud palgaandmetest nähtub, et hageja ja teiste kaupluse töötajate palgatase on samane.

TsMS § 162 lg 1 ja § 73 lg 1 järgi tuleb jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Advokaat Mati Senkelile tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel määrata riigi õigusabitasu suuruseks 223,72 eurot vastavalt tema poolt esitatud taotlusele. Kohus leiab, et tasu suurus on kooskõlas asja keerukuse ja asja arutamiseks kulunud ajaga. RÕS § 25 lg 1 ja TsMS § 179 lg 1 alusel tuleb TKilt riigituludesse välja mõista riigi õigusabi tasu 223,72 eurot.

Kohtunik