2-10-44538/18 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2011, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-44538

Tsiviilasi K-M R hagi R R vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 1251,07 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K-M R, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, hageja esindajad K R, isikukood xxxxxxxxxxx ja vandeadvokaat Natalia Suvorova, kostja R R, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxx xxxx, kostja esindaja advokaat Maia Ploom

Kohtuistungi toimumise aeg 28.01.2011

Resolutsioon Välja mõista R R elatis igakuiselt 139,01 eurot alates xx.xx.xxxx kuni poja K-M, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta K R ja R R endi kanda.

K R õigusabikulud jätta riigi kanda.

Välja mõista Eesti Vabariigilt 440,99 eurot vandeadvokaat Natalia Suvorova kasuks osutatud õigusabi eest.

Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamata.

Edasikaebamise kord R R võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kohtuotsuse peale võib K R esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte abielust on sündinud poeg K-M xx.xx.xxxx. Laps elab hageja juures. Kostja on toetanud lapse ülalpidamist ebaregulaarselt. Hageja soovib tagada lapsele stabiilset ja normaalset arengut ning elu. Väljamõistetud elatis kataks osa kuludest lapse riietamiseks, toitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks, koolitamiseks ja arendamiseks

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub välja mõista kostjalt elatise 2175.- kr kuus lapse ülalpidamiseks üks aasta tagasiulatuvalt.

Kostja vastuväited Kostja ja kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast olid nad teadlikud. Kostja esindaja on seda isiklikult e-maili teel kohtule kinnitanud.

Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse K-M isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse §

100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras, s.o summas 139,01 eurot. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Eesti Vabariik on tasunud elatist hagejale hagi tagamise korras. Samuti on kostja elatist varasemalt siiski osaliselt tasunud. Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest kohtule, seda soovis hageja ise kohtuistungil.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja õigusabikulud jätta riigi kanda.

Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat N.Suvorovale õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks tsiviilmenetluseks materjalidega tutvumine, ettevalmistus, vestlus; kohtulikus tsiviilmenetluses osalemine 11,5 tundi. Tasu kokku 367,49 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, so 73,50 eurot.

Kohtunik