3-08-1855/95 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2011, Tallinn Haldusasja number 3-08-1855 Haldusasi Eesti Punase Risti kaebus Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsuse nr 50 tühistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks väljastama Kuninga tn 30A ehitise kasutusluba või alternatiivselt lahendama 19.02.2008 kasutusloa taotlus Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 23.07.2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eesti Punase Risti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise aeg 18.11.2010, 13.01.2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Eesti Punane Rist, esindaja advokaat Jaana Nõgisto Vastustajad: Pärnu Linnavolikogu ja Pärnu Linnavalitsus Kolmas isik: Lia Kurg Kaasatud isik: Pärnu maavanem

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Punase Risti apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.07.2010 otsus haldusasjas 3-08-1855 osas, millega kohus jättis rahuldamata Eesti Punase Risti kaebuse Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsuse nr 50 tühistamise nõudes. 3. Teha vastavas osas uus otsus ning tühistada Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsus nr 50. 4. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.07.2010 otsus haldusasjas 3-08-1855 muutmata. 5. Mõista Pärnu Linnavolikogult Eesti Punase Risti kasuks välja menetluskulud 1468,41 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane

3-08-1855

2(9) päev on 28.02.2011 Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lõike 2 ja § 59 lõike 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsus väljastas Eesti Punasele Ristile 15.05.2000 ehitusloa nr 115 Kuninga tn 30A endise katlamaja rekonstrueerimiseks (ehitusluba nr 115).

Pärnu Halduskohtu 18.05.2001 otsusega nr 3-31/2001 tunnistati ehitusluba õigusvastaseks, kuna ala kohta puudus kehtestatud detailplaneering. Kohus jättis nimetatud otsusega rahuldamata Lia Kure tühistamistaotluse, kuid tegi Pärnu Linnavalitsusele ettepaneku peatada ehitusloa kehtivus kuni detailplaneeringu kehtestamiseni. Pärnu Linnavalitsus peatas 04.03.2002 otsusega nr 4-7.3-10/1566 ehitusloa nr 155 kehtivuse (ehitusloa peatamise otsus).

Pärnu Linnavalitsus tegi 20.01.2003 uue otsuse nr 4-7.3-23/300-1, millega tunnistas ehitusloa peatamise otsuse kehtetuks (ehitusloa peatamise tühistamise otsus). Nimetatud otsuse kohaselt oli Kuninga tn 30A ehitus peaaegu valmis – saavutatud oli ehitusloaga nr 115 ettenähtud hoone kõrgus ning ehitustööde jätkumine täiendavaid muutusi L. Kure õigustele kaasa ei too. Küll aga tekitab ehitustegevuse jätkuv peatamine ebaproportsionaalselt suurt kahju Eesti Punasele Ristile. Eesti Punane Rist viis ehitustöö lõpuni 15.03.2003. Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2004 otsusega nr 2-3/209/04 tühistati Pärnu Linnavalitsuse 20.01.2003 otsus. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud ehitusloa peatamist tühistada enne detailplaneeringu kehtestamist. Kohtuotsus jõustus 12.12.2004.

Eesti Punane Rist esitas 19.02.2008 taotluse Kuninga tn 30A ehitisele kasutusloa väljastamiseks. Pärnu Linnavalitsuse 28.02.2008 kirjas teavitati Eesti Punast Risti, et kasutusluba ei ole võimalik menetleda enne planeeringuvaidluse lõppemist.

Eesti Punane Rist esitas 17.09.2008 Tallinna Halduskohtule kohustamiskaebuse Kuninga tn 30A hoonele kasutusloa väljastamiseks (haldusasi nr 3-08-1855).

Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsuse nr 50 „Pühavaimu tn, Rüütli tn, Kuninga tn, ja Hospidali tn vahelise kvartali detailplaneering“ (18.06.2009 otsus) kohaselt tuleb Kuninga tn 30A hoone Pühavaimu tn 16 poolsed aknad kinni müürida ja ehitada vastu Kuninga tn 30A hoone seina tulemüür. Enne akende kinnimüürimist ja tulemüüri ehitamist kohustub aga Eesti Punane Rist välja ehitama hoone teisel korrusel asuva õppeklassi ja kabineti valgustuse läbi hoone katuse ja pööningukorruse. Detailplaneeringu kohaselt on akende kinnimüürimine ja tulemüüri ehitamine vajalik, et Pühavaimu tn 16 omanik saaks tema kinnistul asuva puust kuuri ehitada kahekorruseliseks.

2. Eesti Punane Rist esitas 17.07.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse detailplaneeringu tühistamiseks osas, millega nähakse ette Kuninga tn 30A piirile tulemüüri ehitamine, hoones asuva õppeklassi akende kinni müürimine ja pannakse Kuninga tn 30A hoone omanikule peale kohustus ehitada välja hoone valgustus läbi hoone katuse ühe aasta jooksul arvates detailplaneeringu jõustumisest (haldusasja nr 3-09-1563). Tallinna Halduskohus liitis haldusasjad nr 3-08-1855 ja nr 3-09-1563 ühte menetlusse (haldusasi nr 3-08-1855).

Kaebaja ostis vaidlusaluse kinnistu 1999. aastal selleks, et endine katlamaja renoveerida kontorihooneks. Lähteülesanded andis Pärnu Linnavalitsus 03.03.2000, mille kohaselt oli

3-08-1855

3(9) projekteerimise lähtematerjaliks Pärnu linna keskosa detailplaneering. Pärnu Linnavalitsus andis 15.05.2000 projektdokumentatsiooni alusel välja ehitusloa nr 115. Ehitise renoveerimisetööd lõppesid 18.05.2003. Nõuetekohase kasutusloa taotluse esitas kaebaja 11.01.2007. Siiani ei ole linnavalitsus kasutusluba väljastanud ega selle andmisest keeldunud.

Detailplaneeringuga kehtestatud nõuded ja piirangud Kuninga tn 30A osas on ebamõistlikud. Kaebajale kuuluv hoone on kivihoone ning selle katmine kivist tulemüüriga on mõttetu. Tulemüüri ehitamisel kaasneb tööruumide akende kinniehitamine, mille tulemusel ei ole võimalik töötajatel töötada loomulikus valguses. Ruumide valgustamine läbi katuse ei ole mõistlik, sest sel juhul tuleb valgus juhtida läbi katuse, lae ja põranda. Taoline töö on suuremahuline ja kulukas. 18.06.2009 otsuses toodud viide tuleohutusnõuetega vastavusse viimisele on paljasõnaline, sest taolist nõuet õigusaktidest ei tulene. Olemasolev hoone on ehitatud kooskõlas tulekaitse nõuetega ning vastavate ametnike poolt kooskõlastatud. Päästeteenistus ei ole antud küsimust tõstatanud. Ka ei selgu 18.06.2009 otsusest vaidlusaluse kinnistu suhtes vastuvõetud otsustuse kaalutlused ning põhjendused.

3. Pärnu Linnavalitsus ja Pärnu Linnavolikogu palusid jätta Eesti Punase Risti kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2004 otsusest lähtuvalt algatati 16.09.2004 vaidlusaluse maa-ala osas detailplaneering ning kinnitati lähteülesanne. Planeering kehtestati osaliselt 18.10.2007. Planeeringu alast jäid välja kinnistud Kuninga tn 30A ja Pühavaimu tn 16, kuna huvitatud isikute vahel ei saavutatud vaidlusalastes küsimustes kokkulepet. Peale seda on vaidlusalustes küsimustes korraldatud kinnistu omanikega mitmeid nõupidamisi, kuid kokkuleppele ei ole jõutud. Kuninga tn 16 hoone tuleb viia vastavusse kehtivate tuleohutusnõuetega, mille tõttu tuleb kinni ehitada kolm Pühavaimu tn 16 krundi poolset akent. Kinniehitatavate akende taga asuvates ruumides on võimalik tagada töötingimused kasutades katuse valgust. Tasakaalustatud lahenduse leidmiseks on otstarbekas, et tulenevalt võrdse kohtlemise printsiibist peavad mõlemad kinnistu omanikud saama ehitada hooned vahetult nendevahelisele piirile.

Kuninga tn 30A hoone on ehitatud Pühavaimu tn 16 elanike huve arvestamata. Pühavaimu tn 16 omanik on nõustunud kompromissi korras katlamaja väljaehitamisega kolme korruseliseks hooneks, kuid seda tuleb teha tema privaatsust rikkumata. Kaebajal tuleks likvideerida üle kinnistu ääre ulatuv katuseräästas ja ehitada kinni naaberkinnistu poolsed aknad, mis rikuvad teiste privaatsust. Arhitektuurne küsimus ei ole antud juhul probleemiks, kuna kõrvalhoone jääb hoovi, mitte tänava äärde ning piirkonnas on teisigi kahekorruselisi kõrvalhooneid.

Jõustunud kohtuotsuste kohaselt saab Kuninga tn 30A ehitusloa aluseks olla vaid detailplaneering. Ehitusprojekt koostatakse detailplaneeringu alusel. Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile ehitusloa alusel. Antud juhul on ehitusluba peatatud. Käesoleval juhul ei saa kasutusluba väljastada enne detailplaneeringu kehtestamist. Linnavalitsus on kaebajat korduvalt teavitanud nimetatud asjaolust.

4. Pärnu maavanem palus jätta Eesti Punase Risti kaebuse rahuldamata. Vaidlusaluse maaala detailplaneeringu üle on maavanem teostanud järelevalvet 4 korral. Linnavalitsus otsustas, et kinnistute vahele tulemüüri ehitamisel saaksid mõlemad omanikud võrdse võimaluse ehitada kinnistute piirile. Samuti on tehniliselt võimalik loomuliku valguse toomine kaebajale kuuluvasse hoonesse. Maavanem kiitis planeeringu heaks tingimusel, et enne tulemüüri ehitamist tuleb teostada vajalikud ehitustööd loomuliku valguse tagamiseks Kuninga tn 30A hoone teise korruse ruumidesse. Planeeringule andis maavanem heakskiidu 10.11.2008.

5. Tallinna Halduskohtu 23.07.2010 otsusega jäeti Eesti Punase Risti kaebus rahuldamata.

3-08-1855

4(9)

Tulenevalt EhS § 32 lõikest 1 ja § 33 lõigetest 3 ja 4 on kasutusloa andmine kaalutlusõiguslik otsus, mistõttu ei või kasutusloa taotluse lahendamisel kohalik omavalitsus piirduda vaid ehitise nõuetekohasuse formaalse kontrolliga. Viidatud sätetest tulenevalt peab kasutusloa väljastamiseks olema võimalik määratleda krundi ehitusõigus. Kui kasutusloa andmisel ilmneb, et ehitusluba ei olekski tohtinud välja anda, sest ehitusprojekt ei olnud nõuetekohane, ei või kohalik omavalitsus kasutusloa taotlust lahendades seda tähelepanuta jätta. Kaebaja taotlus kohustada linnavalitsust väljastama kasutusluba tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2004 otsuse nr 2-3/209/04 kohaselt eeldab kohtuotsuse nr 3-31/2001 täitmine, et taasjõustatava ehitusloa sisu võib sõltuvalt planeeringumenetluse ja ehitusloa taaskehtestamise menetluse tulemustest esialgsest ehitusloast erineda. Vaidlusaluse krundi osas on detailplaneering kehtestatud 18.06.2009 otsusega ning planeerimismenetluses on toimunud muudatused krundi ehitusõiguse määramises. Seega ei olnud kasutusloa taotluse esitamise, selle menetlemise ega käesoleva otsuse tegemise ajal Kuninga tn 30A hoone osas õiguspäraseid projekteerimise lähtetingimusi ning ehitusloa kehtivus oli peatatud, mistõttu ei olnud võimalik vastustajal määratleda vaidlusaluse krundi ehitusõigust. Kuivõrd linnavalitsusel ei ole kõiki EhS § 33 lõikes 2 nõutud dokumente, ei ole hakanud kulgema ka EhS § 33 lõikes 6 sätestatud tähtaeg ning linnavalitsusel ei ole tekkinud kohustust kasutusloa väljastamiseks Kuninga tn 30A asuvale ehitisele.

Asjas esitatud materjalide kohaselt on planeerimismenetluses kaalutud nii Kuninga tn 30A kui ka Pühavaimu tn 16 kinnistu omanike huve. Otsuse kohaselt ei takista akende kinniehitamine ja tulemüüri ehitamine Kuninga tn 30A hoone kasutamist, kuna kinniehitatavate akende taha jäävates õpperuumides on võimalik katusevalgustust kasutades tagada töötingimused. Otsuses toodud kirjelduste alusel tagab tulemüüri ehitamine tuleohutusnõuete täitmise ja mõlema kinnistu omaniku võrdse kohtlemise, kuna võimaldab mõlemal kinnistu omanikul ehitada hooned vahetult nende vahelise piirile.

Eesti Arhitektide Liidu, Henri Projekt OÜ ja OÜ PG koostatud eksperthinnangutes/arvamustes tuginetakse eeldusele, et Kuninga tn 30A asuv hoone on ehitatud ehitusloa kehtivuse ajal ehitusprojekti kohaselt. Kuivõrd linnavalitsus peatas 04.03.2002 ehitusloa nr 115, toimusid renoveerimistööd kuni 18.05.2003 ebaseaduslikult. Eelnevast tulenevalt ei saa tugineda käsitletud eksperthinnangutele, kuivõrd need on koostatud ebaõigetel eeldustel.

Loomuliku valguse tagamise võimalikkust kaebaja vaidlustanud ei ole, kuid leiab, et nimetatud nõude täitmine toob endaga kaasa suuremahulised tööd ja olulised kulutused. Arvestades seda, et vaidlusaluse hoone ehitamine viidi lõpule olukorras, kus ehitusloa kehtivus oli peatatud, võttis kaebaja endale ehitustegevuse jätkamisel peale ehitusloa kehtivuse peatamist teadlikult riski hoone valmisehitamisega kaasnevate võimalike tagajärgede eest. Planeerimismenetluses läbiviidud avalike arutelude protokollides kajastatud vastuväidetest tulenevalt ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et ehitusloaga nr 115 võimaldatud mõjutused osutuvad planeeringu läbiviimisel õiglaseks ja lubatavaks.

Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ (määrus nr 315) § 19 lõike 2 alusel tuleb juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuna Pühavaimu tn 16 ja Kuninga tn 30A asuvate hoone kuja on alla 8 m, on tulemüür tule leviku piiramiseks mõistlik ehituslik abinõu.

3-08-1855

5(9) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Eesti Punase Risti apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 23.07.2010 otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhiväited: 1) Kuninga tn 30A renoveerimistööd toimusid kehtiva ehitusloa alusel ja kooskõlas ehitusprojektiga. Ehitust ei toimunud ajavahemikul 04.03.2002-20.01.2003, mil ehitusloa kehtivus oli peatatud. Seega on kohtu hinnang, et ehitamine ei toimunud kehtiva ehitusloa alusel, vale ega põhine asjas kogutud tõenditel. Kohus oleks pidanud järelikult arvestama ka kaebaja poolt esitatud eksperthinnangutega; 2) 18.06.2009 otsuse tegemisel on vastustaja rikkunud HMS § 56 lg-t 3. Oleks tulnud hinnata, kas ehitis on omavoliliselt püstitatud. Kehtivaid õigusakte järgides ehitatud ehitise puhul pidanuks arvestama omaniku õiguspärase ootusega ning vastava riivega. Kuna otsusest selliseid kaalutlusi ei nähtu, tuleb asuda seisukohale, et vastavaid kaalutlusi ei ole linnavolikogu oma otsuse tegemisel arvesse võtnud ning otsus on antud kaalutlusveaga; 3) tulemüüri ehitamist ja akende kinnimüürimist on põhjendatud vajadusega tagada hoone vastavus tuleohutusnõuetele, kuid otsusest ei selgu, millistele seaduslikele tuleohutusnõuetele tuginetakse. Halduskohtu poolt viidatud määrusest nr 315 ei tulene tulemüüri ehitamise ja akende kinnimüürimise kohustust ka alla 8 m laiuse kuja korral. Volikogu on halduskohtule selgitanud, et tulemüüri ehitamine on vajalik hoopis privaatsuse tagamiseks; 4) vastustaja oleks pidanud põhjendama, miks ta eelistab kolmanda isiku huvi kaebaja huvidele. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks selle tegemisel arvestanud kaebajale pealepandavate oluliste rahaliste kohustustega ning kinnisvara väärtuse langemisega, mille tingib katuseakende ehitamisega kaasnev hoone kasuliku pinna vähenemine. Pühavaimu tn 16 kinnistu omaniku huvi oma kuur kahekordseks ehitada ja nautida seal täielikku privaatsust, on ilmselgelt vähem kaitsmisväärne, kui õiguspäraselt toiminud avalikes huvides tegutseva organisatsiooni huvi õpperuumi seintes asuvate olemasolevate akende järele; 5) halduskohtu järeldus, et linnavalitsusele ei esitatud kasutusloa väljastamiseks kõiki EhS § 33 lg-s 2 nimetatud dokumente, on väär. Kaebaja esitas kõik vajalikud dokumendid ning seda asjaolu ei muuda ka projekteerimistingimuste õigusvastasus ega ehitusloa peatamine. Kasutusloa taotleja peab kasutusloa taotlemiseks esitama üksnes ehitusprojekti.

13.01.2011 istungil selgitas kaebaja, et ta soovib 18.06.2009 otsust vaidlustada ka osas, mis puudutab katusekalde ümberehitamise kohustust. Samuti rõhutas kaebaja, et 18.06.2009 otsusega kehtestatud planeeringulahendust ei ole kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga ning päästekeskusega.

7. Pärnu Linnavalitsus ja Pärnu Linnavolikogu paluvad jätta Eesti Punase Risti apellatsioonkaebuse rahuldamata. Üleehituse likvideerimisega kaasnev katusekalde muutmine ei koorma Kuninga tn 30A kinnistut rohkem, kui Pühavaimu tn 16 kinnistut koormaks üleehituse servituut. Olulisem on viia Kuninga tn 30A hoone vastavusse vanalinnas ning muinsuskaitse all olevas piirkonnas kehtivate tuleohutusnõuetega. Akende kinniehitamine ja tulemüüri ehitamine ei takista Kuninga tn 30A hoone kasutamist, kuna kinniehitatavate akende taha jäävates õpperuumides on võimalik tagada töötingimused kasutades katusevalgustust.

Halduskohus on õigesti jätnud arvestamata kaebaja poolt esitatud ekspertarvamustega. Tegemist ei ole ekspertarvamusega TsMS § 294 lg 1 tähenduses. Antud juhul on ekspertarvamused tellinud Eesti Punase Risti Selts.

Erinevad kohtud on leidnud, et ehitusloa alusdokumendiks saab olla vaid detailplaneering. PlanS § 9 lõike 9 kohaselt koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel. EhS

3-08-1855

6(9) § 2 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile ning ehitamiseks peab olema ehitusluba. EhS § 32 lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kasutusotstarbele. EhS § 33 lg 2 kohaselt tuleb kasutusloa väljastamiseks esitada ehitusprojekt. Seega on kasutusluba võimalik väljastada alles peale detailplaneeringu kehtestamist.

8. Kolmas isik Lia Kurg palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) kohtul ei ole võimalik menetleda kasutusloa väljastamiseks esitatud kohustamiskaebust. Vastav otsustusõigus on vaid linnavalitsusel, mistõttu tuleks esitatud nõudes menetlus HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada; 2) samuti on kaebaja taotlenud 18.06.2009 otsuse osalist tühistamist. Taoline nõue ei ole lubatav, sest sellega sekkuks kohus kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse teostamisse. Kui detailplaneeringu kehtestamisel on tehtud vigu, tuleb vastav otsus tühistada tervikuna; 3) piirinaabrite õiguste ja kohustuste kaalumisel tuleb aluseks võtta see olukord (ehitise seisund), mis oli enne ümberehitamist. Riigi ehitiste registri kohaselt on Kuninga tn 30A hoone jätkuvalt 1-korruseline katlamaja. Kolmanda isiku nõustumine sellega, et hoone ehitatakse ümber 3-kordseks majutus-büroohooneks, ongi kompromiss. Juba selline kompromiss vähendab kolmanda isiku vara väärtust, sest oluliselt piiratakse päikesevalguse juurdepääsu eluruumidele. Kompromissi teiseks pooleks on kolmanda isiku õigus ehitada piiril asuv majandushoone ümber 2-korruseliseks majandushooneks. Kaebaja poolt esitatud ekspertiise ei ole asja lahendamisel võimalik arvesse võtta; 4) tõene ei ole kaebaja väide, et ajavahemikus 04.03.2002-20.01.2003 ehitamist ei toimunud. Ehitustööd jätkusid pidevalt. Kolmas isik pöördus seetõttu ka linnavalitsuse poolt, kes aga vastas, et sisetöid ei loeta ehitustöödeks.

RINGKONNAKOHTU PÕHENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha Pärnu Linnavalitsuse tegevuse peale esitatud nõuete osas (I) ning seejärel kontrollib Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsusega kehtestatud detailplaneeringu õiguspärasust (II). Lõpuks lahendab kohus menetlusosaliste taotlused (III).

I

10. Kaebuse esitaja esitas linnavalitsusele taotluse kasutusloa saamiseks 19.02.2008. Pärnu Linnavalitsuse 28.02.2008 teatises leiti, et kasutusloa taotlust ei saa menetleda enne planeerimisvaidluse lahendamist Kuninga tn 30A kinnistu osas. Kaebuse esitaja pöördus 17.09.2008 kohtusse nõudega kohustada linnavalitsust kasutusluba välja andma. Apellatsioonimenetluses on kaebaja palunud alternatiivselt kohustada linnavalitsust kaebaja 19.02.2008 kasutusloa taotlust lahendama.

Linnavalitsuse poolt 28.02.2008 teatise väljastamise ajal kehtinud EhS § 33 lg 6 kohaselt pidi kohalik omavalitsus kasutusloa väljastamise või selle väljastamisest keeldumise otsustama 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. Vastustaja ei teinud antud juhul kasutusloa väljastamisest keeldumise otsust, samuti ei määranud ta mingit konkreetset aega puuduoleva dokumendi (detailplaneering) esitamiseks. Sisuliselt on vastustaja otsustanud kasutusloa taotluse menetluse peatada kuni kinnistu osas detailplaneeringu kehtestamiseni. Riigikohus on mitmetes lahendites (16.12.2008 otsus nr 3-3- 1-56-08, 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, 27.05.2010 otsus nr 3-3-1-16-10) leidnud, et kuigi

3-08-1855

7(9) haldusmenetluse üldregulatsioon ega ka konkreetne eriseadus ei näe ette menetluse peatamise võimalust, on menetluse peatamine kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega, kui menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise.

Halduskohus on otsuses aga leidnud, et kaebaja pole vaidlustanud mitte linnavalitsuse 28.02.2008 teatist, vaid viivitust kasutusloa taotluse lahendamisel. Kaebaja ei ole halduskohtu taolisele tõlgendusele apellatsioonkaebuses vastu vaielnud. Vahetegu teatise kui menetluse peatamise otsustuse ning kasutusloa väljastamisega viivitamise vahel on oluline, kuna tegemist on erinevate nõuetega erinevatel alustel. Kohus ei saa lahendit teha nõude osas, mida pole esitatud (Riigikohtu 16.12.2008 otsus nr 3-3-1-56-08, p 17). Seega ei ole kohtumenetluse esemeks antud juhul kasutusloa peatamise otsustuse õiguspärasus, vaid linnavalitsuse väidetav viivitus kasutusloa väljastamisel.

Kohustamiskaebuse lahendamisel peab kohus juhinduma asjaoludest, mis esinesid kaebuse esitamise hetkel (17.09.2008), mitte aga vastavas kohtuastmes otsuse tegemise ajal (Riigikohtu 16.12.2008 otsus nr 3-3-1-56-08, p 22). Seega tuleb hinnata, kas 17.09.2008 seisuga oli Pärnu Linnavalitsus kaebaja kasutusloa taotluse lahendamisel õigusvastases viivituses.

11. Vastustaja ei ole kasutusloa väljastamise üle otsustanud, viidates detailplaneeringu menetlemise vajadusele. Nimelt on Pärnu Halduskohtu 18.05.2001 otsusega haldusasjas 3- 31/2001 tunnistatud õigusvastaseks Pärnu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ameti juhataja 03.03.2000 toiming arhitektuurse projekteerimise lähtetingimuste nr 41 kinnitamisel ja abilinnapea 10.05.2000 toiming ehitusprojekti kinnitamisel ning tehtud linnavalitsusele „ettepanek“ 15.05.2000 ehitusloa nr 115 peatamiseks ajaks, mil Kuninga tn 30A asuva hoone rekonstrueerimiseks vajalikud projektid viiakse kooskõlla kehtiva planeerimisja ehitusseadusega. Halduskohus leidis, et ehitusõiguse saamiseks tuleb läbi viia planeerimine ning seejärel viia arhitektuurse projekteerimise lähtetingimused ja projekt kooskõlla vastava detailplaneeringuga.

Vaidlust ei ole selles, et kasutusloa taotluse esitamise ajaks oli hoone lõpuni valmis ehitatud, kusjuures ehitamine toimus formaalselt kehtiva ehitusloa alusel. Perioodil 04.03.2002- 20.01.2003 oli ehitusloa kehtivus peatatud, kuid kolmanda isiku vastusest nähtub, et sel ajal tehti hoones üksnes siseviimistlustöid. 12.12.2004 peatati ehitusloa kehtivus uuesti. Riigikohus on 30.11.2010 otsuses nr 3-3-1-63-10 leidnud, et ehitusloale laieneb HMS § 61 lg 2 ning ehitusloa kujundav mõju ammendub ehitise valmimisega (p 18). Eelviidatud Riigikohtu lahendis on muuhulgas märgitud, et valminud ehitise vastavust ehitisele ettenähtud nõuetele kinnitab kasutusluba, ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni ning pärast kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale kaebuse esitamisega. Samuti ei ole võimalik ehitusloa kehtetuks tunnistamine (p 19). Kasutusloa andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes ehitise vastavust projektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt. Kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, peab haldusorgan kaaluma ehitusloa kehtetuks tunnistamise või muutmise vajadust (p 20).

Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et vastustajal esines alus kasutusloa väljastamisest keeldumiseks. EhS § 34 lg 1 p 8 kohaselt kasutusluba ei väljastata, kui ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele. Olukorras, kus jõustunud kohtulahendiga oli tuvastatud ehitusõiguse teostamiseks planeerimismenetluse läbiviimise kohustus ning puudus kehtiv ehitusluba (alates 12.12.2004), ei saanud vastustaja vaadelda Kuninga tn 30A ehitist õiguspärasena. Pealegi on vastustaja 28.02.2008 teatisega teavitanud kaebajat kasutusloa

3-08-1855

8(9) menetluse peatamisest ning kaebaja ei ole seda tähtaegselt vaidlustanud. Kuna menetluse peatamise otsustus ei ole käesoleva kohtumenetluse esemeks, ei kontrolli kohus selle õiguspärasust. Ringkonnakohus märgib vaid, et olukorras, kus esinesid kasutusloa väljastamist välistavad asjaolud, et saa keelduva otsuse tegemata jätmist ning selle asemel menetluse peatamist pidada käesoleval juhul oluliselt kaebaja huve kahjustavaks. Seega leiab ringkonnakohus, et Pärnu Linnavalitsus ei olnud 17.09.2008 seisuga õigusvastases viivituses.

II

12. Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsusega nr 50 nähti ette Kuninga tn 30A hoone vastavusse viimist kehtivate tuleohutusnõuetega, mis tähendab Pühavaimu tn 16 krundi poolsete olemasolevate akende kinni ehitamist ja tulemüüri ehitamist. Eelnevalt tuleb välja ehitada loomuliku valguse lahendus Kuninga tn 30A hoone teise korruse ruumidesse ühe aasta jooksul planeeringu kehtestamise otsuse jõustumisest alates. Lisaks märgiti otsuses, et vastav detailplaneeringu lahendus on otstarbekas ning võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt on mõlema kinnistu omanikul õigus ehitada hooned vahetult nendevahelisele piirile. Planeeringu seletuskirjast nähtub Kuninga tn 30A kinnistu osas, et Pühavaimu tn 16 kinnistu piirile on ette nähtud tulemüür kõrgusega 6,8 m ning Pühavaimu tn 16 kinnistu osas täpsustab seletuskiri, et õuel paikneva kuuri võib ehitada 2-korruseliseks ning vajalik on tulemüür.

Ringkonnakohus leiab, et planeering on olulise kaalutlusveaga, sest sellest ei nähtu Kuninga tn 30A ning Pühavaimu tn 16 kinnistute omanike huvide kaalumine. Planeeringus on vastavas osas viidatud üksnes võrdse kohtlemise printsiibile ning mõlema kinnistu omaniku õigusele ehitada hooned vahetult piirile. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja oleks pidanud selle kõrval arvestama ka olemasoleva faktilise olukorraga ning hindama ühe või teise planeeringulahenduse mõju kaebaja ja kolmanda isiku õigustele. Kuninga tn 30A hoone on püstitatud kehtiva ehitusloa alusel. Vastustaja ei ole hinnanud, kui reaalseks võib pidada kolmanda isiku huvi ehitada oma kuurid kahekorruseliseks. Samuti ei selgu, miks on üldse peetud võimalikuks lubada kahekorruselise kuuri ehitamist, kui vastustaja esindaja seletuste kohaselt ei ole taolised kuurid kõnealuses piirkonnas tavapärased. Detailplaneering on ebaselge tulemüüri ehitamise osas, st üheselt ei ole mõistetav, kumma kinnistu omanik peab tulemüüri rajama. Arvestades aga reaalset olukorda, kus kaebaja peab ehitise õiguspäraseks kasutamiseks asuma planeeringulahendust koheselt realiseerima (esmalt lahendama loomuliku valguse küsimuse ning seejärel kinni müürima aknad ja ehitama samaaegselt tulemüüri), jääb tulemüüri ehitamise kohustus tõenäoliselt igal juhul kaebuse esitaja kanda. Detailplaneering ei vasta küsimusele, miks peab tuleohutuse tagama just tulemüüri ehitamise teel, kuigi asjakohane regulatsioon vastavat kohustust ei sätesta. Nimetatud küsimust ei osanud vastustaja kommenteerida ka kohtumenetluses.

13. Arvestades eeltoodud põhjendamispuudustega, mis ei võimalda kaalutlusotsuse õiguspärasust kontrollida, tuleb otsus nr 50 tühistada. Ringkonnakohus ei pea siinkohal vajalikuks analüüsida muid apellatsioonkaebuse väiteid.

III

14. Esitatud apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt otsuse nr 50 tühistamise osas. Kasutusloa väljastamisega seonduvad nõuded tuleb jätta rahuldamata. Samas pole põhjendatud kolmanda isiku taotlus lõpetada kasutusloa väljastamiseks kohustamise nõude osas menetlus HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel. Esitatud nõue kuulub halduskohtu pädevusse, üksnes selle rahuldamine ei ole võimalik.

3-08-1855

9(9) Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 45 951,10 krooni. Summa sisaldab riigilõivu ning õigusabikulusid 21,75 h ulatuses. Arvestades, et kaebaja kasutas kvalifitseeritud õigusabi alles apellatsioonimenetluses, ei ole alust pidada õigusabikulusid ning õigusteenuse osutamiseks kulunud aega põhjendamatult suureks. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb ringkonnakohtu hinnangul välja mõista pool taotletud kuludest, so 22 975,55 krooni, so 1468,41 eurot. Menetluskulud tuleb välja mõista Pärnu Linnavolikogult.

Kaire Pikamäe

Viive Ligi

Oliver Kask