3-08-2546/82 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2011, Tallinn Haldusasja number 3-08-2546 Haldusasi OÜ Altoona kaebused Paldiski Linnavalitsuse 21.10.2008 ettekirjutuse nr 1257 tühistamiseks ja selle alusel koostatud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Altoona, esindaja vandeadv. Andres Aavik Vastustaja – Paldiski Linnavalitsus, esindaja Anti Pärtel Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung Resolutsioon 1. Tühistada Paldiski Linnavalitsuse 21.10.2008 ettekirjutus nr 1257. 2. Välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks tühistamiskaebusega seoses tasutud riigilõiv summas 5,11 eurot. 3. Tunnistada õigusvastaseks Paldiski Linnavalitsuse 15.12.2008 täitekorraldused nr 9-12/1268-22 ja 15.12.2008 nr 9-12/1268-20. 4. Välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks eelnimetatud täitekorraldustega seotud riigilõiv summas 31,96 eurot. 5. Jätta rahuldamata kaebus nõudes tunnistada õigusvastaseks Paldiski Linnavalitsuse täitekorraldused 08.12.2008 nr 9- 12/1268-10, 10.12.2008 nr 9-12/1268-12, 11.12.2008 nr 9- 12/1268-14, 12.12.2008 nr 9-12/1268-16, 15.12.2008 nr 9- 12/1268-18, 16.12.2008 nr 9-12/1268-24, 17.12.2008 nr 9- 12/1268-26, 18.12.2008 nr 9-12/1268-28, 19.12.2008 nr 9- 12/1268-30, 20.12.2008 nr 9-12/1268-32, 21.12.2008 nr 9- 12/1268-34, 22.12.2008 nr 9-12/1268-36. 6. Jätta kaebaja menetluskulu p 5 rahuldamata jäetud nõuetega

2 seoses tema enda kanda. 7. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebaja esindajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 28.02.2011 (HKMS § 31 lg 1 ja 4). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (HKMS § 32 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Paldiski Linnavalitsuse 21.10.2008 ettekirjutusega nr 1257 kohustati kaebajat korraldama õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamine Majaka tee 2 kinnistul hiljemalt 20.11.2008. Ettekirjutuse täitmiseks kohustus kaebaja demonteerima kinnistule rajatud platsi betoonja asfaltkatte, ära vedama täitematerjali ja asendama selle loodusliku pinnasega, demonteerima ja ära vedama piirdeaia, valgustuspostid, valvurihoone ja muud ehitised.

06.11.2008 esitas kaebaja ettekirjutuse nr 1257 peale vaide, mis jäeti Paldiski Linnavalitsuse 04.12.2008 vaideotsusega rahuldamata.

2. Ettekirjutuse nr 1257 täitmisele sundimiseks tegi vastustaja kaebajale järgmised täitekorraldused - 08.12.2010 nr 9-12/1268-10, 10.12.2008 nr 9-12/1268-12, 11.12.2008 nr 9- 12/1268-14, 12.12.2008 nr 9-12/1268-16, 15.12.2008 nr 18, 15.12.2008 nr 9-12/1268-20, 15.12.2008 nr 9-12/1268-22, 16.12.2008 nr 9-12/1268-24, 17.12.2008 nr 9-12/1268-26, 18.12.2008 nr 9-12/1268-28, 19.12.2008 nr 9-12/1268-30, 20.12.2008 nr 9-12/1268-32, 21.12.2008 nr 9-12/1268-34, 22.12.2008 nr 9-12/1268-36.

3. 16.12.2008 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse ettekirjutuse nr 1257 tühistamiseks ja selle alusel koostatud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalune ettekirjutus ja selle alusel koostatud täitekorraldused on õigusvastased alljärgnevatel põhjustel:

4.1. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis leidnud, et Majaka tee 2 kinnistule on rajatud transpordirajatis ehk parkla. Kaebaja on seisukohal, et Majaka tee 2 kinnistul ei ole ühegi tee osa või laiendust, kus asuksid teeseadusest tulenevad tee juurde kuuluvad rajatised, mis vajaksid ehitusluba. Majaka tee 2 kinnistul on kinnistu sisesed transpordi liikumiskoridorid, parkimiskohad jms. Teeseadus ei nõua eratee ja selle osade rajamiseks kohalikult omavalitsuselt ehitusloa taotlemist. Vastustaja ei ole pädevalt hinnanud asjaolu, et ehitusseaduse (EhS) § 29 lg 1 p-i 1 järgne ehitusloa vajalikkus ei ole absoluutne kohustus.

Majaka tee 2 ja 2B kinnistutele algatatud detailplaneering ei saa takistada kinnistutel oma vara ladustamist ega ka kinnistu korrastamist ja piirdeaia püstitamist.

Vastustaja on kohustanud kaebajat lammutama piirdeaia ning kinnistule paigaldatud soojakud (valvurihooned). Piirdeaia ehitust kajastab kehtiv Paldiski linna ehitusmääruse punkt 25, mis

3 sätestab, et krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid materjale (betoonpostide vahelisi lippaedu, sepisaedu või hekki jms) kooskõlastatult linnavalitsusega ning selle kõrgus võib üldjuhul olla kuni 1,25 m. Selline säte saab reguleerida vaid omavalitsuse sisepädevust ning maksimaalse kõrguse piiri kohustus ei viita kohaliku omavalitsuse nõusoleku või ehitusloa kohustusele. Ehitusseadus ei näe ette piideaedade ning väiksema kui 20 m2 ehitiste rajamise korral ehitusloa, ehitusprojekti või kohaliku omavalitsuse nõusoleku kohustust. EhS § 19 lg 4 ei anna Paldiski linnale õigust kehtestada ega nõuda kohaliku omavalitsuse nõusolekut või ehitusluba olukordades, kus seaduse järgi ei ole see nõutav.

EhS § 29 lg 1 p-i 1 täitmata jätmise eest ei saa koostada ettekirjutust viidates alusena EhS § 61 lg 1 p-ile 6, mis annab järelevalvet teostama volitatud isikule õiguse teha ettekirjutust kui ehitatakse kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta. Seega ei ole õigusselguse seisukohalt arusaadav vaidlustatud ettekirjutuse tegemise alus, s.t ettekirjutuse alus ja sisu ei ühti. Kaebajale lammutamisekohustuse panemine EhS § 40 lg 2 alusel on selgelt ebaseaduslik. Ettekirjutusest ei selgu selliseid asjaolusid, mis kohustaks lammutama näiteks piirdeaeda ning vedama ära pinnast, asendades selle looduslikuga. Ettekirjutus ei konkretiseeri millised on nn looduslikud materjalid. Kaebaja on Majaka tee 2 kinnistul kinnistu tasandamisel kasutanud looduslikke materjale (kinnistu enda pinnast ning looduslikku kruusa ja killustikku). Kõiki asjaolusid arvestades on esitatud ehitise lammutamise nõue selgelt omandiõiguse ebaproportsionaalne riive. EhS § 61 lg 4 p-d 2 ja 3 sätestavad, milliseid nõudeid saab ehitusjärelevalvet teostama volitatud isik ettekirjutusega esitada, nt esitada nõude ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute osaliseks või täielikuks peatamiseks, kohustada tegema edasise ehitamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid jne. Kõnealune redaktsioon ei näe ette võimalust teha ehitusjärelevalvet teostama volitatud isikul ettekirjutust ehitise lammutamiseks. Isegi kui kaebaja on mingis osas Majaka tee 2 kinnistu kasutamisel formaalselt rikkunud ehitusseadust, ei saa see koheselt kaasa tuua automaatset lammutamise kohustust.

Kaebaja on pöördunud ajavahemikul juuni 2007 - märts 2008 vastustaja poole, et väljastada projekteerimistingimused Majaka tee 2 kinnistule planeeritavate rajatiste suhtes. Kaebaja on esitanud ka mitmeid projektdokumentatsioone (nt töö PP-102007 „Paldiski Põhjasadama parkimisplatsid ja teed“). Paldiski Linnavalitsus ei ole väljastanud projekteerimistingimusi ja ei ole täitnud EhS § 19 lg 3 nõuet, mis sätestab, et projekteerimistingimused väljastatakse (ka keeldumine nende väljaandmisest) ning vormistatakse kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul. Vastustaja seisukoht on olnud, et kaebajale kuuluvatel kinnistutel on algatatud Paldiski Sadamate AS-i taotlusel detailplaneering ning mingeid projekteerimistingimusi ei väljastata.

Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus ettekirjutuste tegemisel seoses Majaka 2 kinnistuga on ka segadust tekitav ja arusaamatu. Nimelt on vastustaja 05.12.2008 vormistanud Majaka tee 2 kinnistuga seonduvalt uue ettekirjutuse nr 1293, millises esitatakse nõue laoplatside kasutamise lõpetamiseks ning ehitusloa ja kasutusloa taotluse esitamiseks.

4.2. Kaebaja leiab täitekorraldustele esitatud kaebuses, et vaidlustatud ettekirjutuse alusel koostatud täitekorraldused on õigusvastased ning vastustaja on läinud vastuollu asendustäitmise ja sunniraha seaduse eesmärgi ja mõttega. Täitekorraldusest peab lähtuma haldusorgani kindlus, et sunnivahendi kohaldamiseks on kõik eeldused täidetud, s.t koostatud ettekirjutus, lahendatud vaie, tuvastatud, et ettekirjutust ei ole täidetud ning tõhusaim vahend

4 ettekirjutuse täitmiseks sundimisele on sunnivahendi rakendamine. Vastustaja tegevus täitedokumendina ettekirjutuse nr 1257 käsitlemine enne selle jõustumist on kaebaja arvates ebaseaduslik. Vastustaja seisukoht, et sunniraha saab kasutada igapäevase sissenõudena, ei ole kooskõlas kehtiva seadusega. Sunnivahendi rakendamise eesmärgiks ei ole isiku karistamine, s.t tema riiklik hukkamõist süülise väärkäitumise eest. Pigem on tegemist karistusliku iseloomuta mõjutusvahendiga, mis peaks sundima isikut teatavat tegu toime panema või teatavate tegude toimepanemisest hoiduma. Rakendatav sunnivahend peab olema võimalikult leebe ning adressaati võimalikult vähe kahjustav. Sunniraha suunise määramine on haldusorgani kaalutlusõigus, mida saab rakendada seaduses ettenähtud ülemmäärani. Ehitusseaduse (EhS) § 61 lg 6 kohaselt on sunniraha ülemmäär 10 000 krooni. Kaebaja arvates tuleb seaduse sätet mõista selliselt, et juhul kui sunniraha määratakse sunnivahendina korduvalt, peab määratud sunniraha summa kokku jääma alla 10 000 krooni. Vastustaja aga on rakendanud sunniraha igapäevaselt selle kõrgemas määras, mis on vastuolus sunnivahendi kohaldamise põhimõttega. Haldusorgani käitumise üldine põhimõte sunniraha kasutamisel peaks olema proportsionaalsuse põhimõttest lähtuv ning esimesel korral peaks haldusorgan valima võimalikult leebe ning adressaati võimalikult vähe kahjustava mõjutusvahendi. Paldiski Linnavalitsuse tegevus kaebaja ettekirjutuste tegemisel seoses Majaka tee 2 kinnistuga on segadust tekitav ja kaebajale arusaamatu. Nimelt on vastustaja 05.12.2008 vormistanud kaebajale Majaka tee 2 kinnistuga seonduvalt uue ettekirjutuse nr 1293, millises esitatakse kaebaja nõue laoplatside kasutamise lõpetamiseks ning ehitusloa ja kasutusloa taotluse esitamiseks. Sellest saab kaebaja oletada, et vastustaja on loobunud ettekirjutuses nr 1257 nõuetest ja kõik toimingud, mida Paldiski Linnavalitsus ettekirjutuse nr 1257 alusel teeb, on ebaseaduslikud.

Täitetoimingute õigusvastaseks tunnistamise korral langeb täitemenetluse kulude kandmise kohustus sissenõudjale TMS § 42 alusel.

4.3. Vastustaja on koostanud Majaka tee 2 kinnistuga seonduvalt erineva üksteisega vastuolus olevaid ettekirjutusi, mille sisu ja ka käitumisjuhend on ettekirjutuse adressaadile arusaamatu. Lähtuvalt sellest on vastustaja tekitanud kaebajale otsest rahalist kahju. Vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine võimaldab kaebuse esitajal ka edaspidi kaitsta end õiguste teostamisel või kaitsel, mis tähendab haldusorgani kohustamist eesmärgipärasele, efektiivsele ja samuti võimalikult lihtsale ning kiirele tegutsemisele, mis omakorda väldib kaebajale üleliigsete kulutuste ja ebameeldivuste tekitamist ning loob kaebuse esitajale olukorra, kus teda koheldakse võrdselt teiste samas paikkonnas tegutsevate ettevõtjatega. Vastustaja tegevuse ning haldusaktide õigusvastasuse tuvastamine võimaldab kaebajal esitada ka kahjunõuet. Vastustaja ei kohtle ka ettevõtjaid Paldiski linnas võrdselt, kuna on kasutanud 2007.a otsustuste tegemisel nn kaebaja juhtumiga sarnases olukorras teistsugust haldusmenetluslikku lähenemist. Nimelt alustas AS Alexela Terminal 2006 ilma kehtiva detailplaneeringuta ning ehituslubadeta Paldiski linna territooriumil terminali laienduse juures ehitustöödega. Ehitustööde käigus ei koostanud Paldiski Linnavalitsus ühtegi haldusakti (ettekirjutust) ehitusseaduse rikkumise kohta. Vastupidi, Paldiski Linnavalitsus on asunud seisukohale, et kogu tegevus on võimalik nn seadustada, väljastades juulis 2007 AS Alexela Terminalile ajutise ehitusloa. Paldiski Linnavalitsuse negatiivset suhtumist kaebajasse väljendavad Paldiski linnapea Jaan Möldri seisukohavõtud meedias (Kalev Meedia 12.11.2008 „Jaan Mölder asub takistama Paldiski Põhjasadama arengut" jne), milles lubatakse teha kõik, et sadama arengut takistada. Kaebaja ja Paldiski Sadamate AS (Paldiski Põhjasadam) on tegevustes tihedalt seotud, s.t kaebaja võimaldab Paldiski Sadamate AS-il kasutada oma kinnistuid kauba hoidmiseks ja

5 ladustamiseks. Seega saab otseselt väita, et vastustaja on juba enne haldusmenetluste läbiviimist asunud seisukohale, mis ei võimalda kaebuse esitajal loota võrdsele kohtlemisele.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Pooltel puudub vaidlus selles, et Majaka tee 2 kinnistu suhtes puudub kehtestatud detailplaneering ning ehitusluba. Käesoleval hetkel asub Majaka tee 2 kinnistul ca 2 ha suurune vundamendile rajatud piirdeaiaga laoplats koos elektrisüsteemi ja tänavavalgustusega, mida kasutatakse tollilaona. Seega on Majaka tee 2 kinnistule ilma ehitusloata rajatud asi, mis vastab EhS § 2 ehitise tunnustele - see on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi (parkla/laoplats koos piirde, elektrisüsteemi, valgustuse jms).

Majaka tee 2 katastriüksuse sihtostarve on sihtotstarbeta maa, mis tähendab, et maal puudub hetkel ehitusõigus, mille saab määrata vaid läbi detailplaneeringu kehtestamise. Detailplaneeringu kehtestamise kohustus Majaka tee 2 kinnistu puhul tuleneb ka Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 otsusega kehtestatud Paldiski linna üldplaneeringust (kättesaadav: www.paldiski.ee). Majaka tee 2 kinnistu suhtes on Paldiski Linnavolikogu 19.06.2007 otsusega nr 43 (edaspidi nimetatud Detailplaneeringu algatamise otsus) algatatud detailplaneering ja koostatud lähteülesanne. Detailplaneeringu lähteülesande kohaselt tuli detailplaneeringu eskiisi koostamisel muuhulgas tagada väärtusliku kõrghaljastuse säilimine ning arvestada kinnistu vahetus läheduses oleva kinnismälestise kaitseks määratud piirangu vööndiga ja maantee kaitsevööndiga. Käesoleval juhul hõlmab ehitis kogu Majaka tee 2 kinnistul, arvestamata kinnismälestise ja tee kaitseks kehtestatud kaitsevöönditega, ning kinnistult on hävitatud kogu kõrghaljastus.

Majaka tee 2 suhtes algatatud detailplaneeringuga kavandatakse muuta Paldiski linna üldplaneeringul - ettevõtluse reservmaa soovitakse muutu sadama, transpordija tootmismaaks. Kuivõrd üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on võimalik vaid põhjendatud juhtudel (PlanS § 9 lg 6) ning arvestades üldisi huve, siis ei ole tagatud detailplaneeringu kehtestamine selle algataja poolt soovitud kujul. Tänaseks on kaebaja kinnistutel ebaseaduslikult valminud logistikakeskus. Kaupade transport Põhjasadamast Majaka teel (sh Majaka tee 2 kinnistul) paiknevatesse tolliladudesse ja sealt välja toimuks põhiliselt, rasketranspordi (autotreilerid, konteinerivedukid jm) abil. Selline transport saaks liikuda antud juhul ainult mööda Salavat Julajevi teed ja edasi mööda Majaka teed. Linnaelanike ja külaliste juurdepääs randa ja kavandatavasse jahisadamasse on samuti võimalik ainult mööda Salavat Julajevi teed, seega on ainus juurdepääs mereranda vaid eelmärgitud teed mööda ning seda kasutatakse ka linnaelanike poolt intensiivselt. Seega ei pea vastustaja võimalikuks Salavat Julajevi teed praegu ega tulevikus koormata selliselt, et linnaelanikud ja külalised ei pääse ohutult mere äärde.

Koostatud lähteülesanne ei näe Majaka tee 2 kinnistule ehitiste rajamist sellisel kujul, nagu need on püstitatud. Majaka tee 2 rajatud ehitised ei sobi ka linnaplaneerimise seisukohalt sellesse piirkondil. Majaka tee 2 kinnistu vahetus läheduses asub ajalooline merekindlus (Peetri kindlus), mis koos Salavat Julajevi teega ning kavandatava jahisadamaga saavad olema Paldiski linna elanikele lähitulevikus kõige olulisemateks puhkeja rekreatsioonialaks. Peetri kindlus ja selle lähiala on ka Paldiski linna üldplaneeringu järgi puhkeja rekreatsiooniala. Paldiski Linnavolikogu algatas 30.09.2008 otsusega nr 43 detailplaneeringu Paldiski linnas Peetri kindluse ja sellega piirnevatel aladel, mille eesmärgiks on planeeritaval maa-alal linna puhkeja rekreatsiooniala väljaarendamine. Otsuse kohaselt kuuluvad detailplaneeringu alasse Peetri kindluse bastion, vallikraavid, Salavat Julajevi tee, riigireservmaad ja Rae 37

6 kinnistu. Majaka tee piirkonda on üldplaneeringu järgi kavandatud elamurajoonide rajamine. Näiteks on Majaka tee 12 ja Vägari kinnistutele 2007 aasta lõpus väljastatud ehitusload elamurajooni rajamiseks. Seega peab vastustaja arvestama nii olemasolevate kui ka tulevaste elanike huvidega ning võimaldama neile nende vajadusi arvestava ja turvalise elukeskkonna. Majaka tee 2 kinnistu kasutamine praegusel kujul seda aga ei taga ega võimalda. Seoses Majaka tee 2 kavandatava tegevusega algatati selle suhtes detailplaneeringu algatamise otsusega keskkonnamõju strateegiline hindamine. Tegelik ehitusõigus, kavandatava tegevuse mõju keskkonnale ja Paldiski linna elanikele ning kinnistu võimalik kasutuseesmärk selgub alles pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste avaldamist ja avaliku arutelu tulemust. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus analüüsitakse ka alternatiivseid lahendusi, sh planeeringualal ebaseaduslikule ehitusele eelneva olukorra säilitamist, st Majaka tee 2 kinnistul ehitusõiguse puudumist ka tulevikus.

Kaebuse esitaja väide, et vastustaja on teinud ettekirjutuse Majaka tee 2 ehitiste kasutamise peatamiseks ning see ei võimalda kaebuse esitajal aru saada, mida vastustaja tegelikult taotleb, on eksitav. Majaka tee 2 kinnistule ebaseaduslikult rajatud ehitiste kasutamise peatamine (lõpetamine) on vajalik, kuna kasutamise peatamise ettekirjutuse tegemise põhjuseks on asjaolu, et kaebuse esitaja on eirates 30..06.2008 tehtud ettekirjutust nr 1223, millega kaebuse esitajat kohustati koheselt peatama Majaka tee 2 kinnistul igasugune ehitustegevus, ebaseaduslikult ehitised valmis ehitanud ja asunud neid kasutama. Sisuliselt puudub vastustajal võimalus rakendada ettekirjutuse nr 1223 täitmiseks sunnivahendit, sest sunnivahendit oli võimalik rakendada kuni ehitustegevuse peatamiseni. Ebaseaduslike ehitiste valmimisel lõppes aga tegelikkuses ehitustegevus.

Majaka tee 2 kinnistu kasutamine praegusel otstarbel tekitab kahju keskkonnale, kuna ehitustegevuse tulemusel on kinnistul keskkonnareostus. Vastustajal puudub hetkel võimalus tuvastada keskkonnakahjustuse ulatust, kuid ilmselge on see, et Majaka tee 2 kasutamine praegusel eesmärgil toob endaga kaasa keskkonnale kahjulikku mõju ja tuleb ka sel põhjusel viivitamata lõpetada. Majaka tee 2 kinnistule ebaseaduslikult rajatud laoplatsi kasutusele võtmise järel pargitakse (ladustatakse) sellel suures koguses uusi sõiduautosid. Sademetega jõuavad pinnasesse ka sõiduautodelt, mahauhutud ained, suur osa sellest jõuab ka merre. Lisaks sõiduautodele, mida praegu ladustatakse Majaka tee 2, 2b, 9 ja 11 kinnistutele ebaseaduslikult rajatud tolliladudes, kavatseb Paldiski Põhjasadam käidelda ka muid kaupu, nagu näiteks konteinerid. Kaupade transport Põhjasadamast Majaka teel (sh Majaka tee 2 kinnistul) paiknevatesse tolliladudesse ja sealt välja toimuks põhiliselt rasketranspordi (auto treilerid, konteineri vedukid jm) abil. Kuivõrd vastustaja peab tagama üldiste huvide kaitse oma territooriumil, siis ei saa vastustaja lubada sellisel olukorral jätkuda. Ka keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusel võib selguda, et detailplaneeringu algataja poolt soovitud tegevust ei ole võimalik Majaka tee 2 kinnistul läbi viia või saab seda teha vaid väga piiratud ulatuses. Majaka tee 2 kinnistul on teostatud ilma raieloata lageraie. Ebaseadusliku raie kohta on Keskkonnainspektsioon algatanud väärteomenetluse. Dendroloog O. A. g on koostanud arvamuse Majaka 2 ja 2B kinnistu kohta olukorras, kus oli juba osaliselt teostatud raie. Dendroloogi arvamuses analüüsitakse ehitustegevusega kaasnenud ja parkimisplatside väljaehitusega kaasnevat edasist negatiivset mõju (olemasolevatele) puudele ja teeb ettepaneku nende asendamise kohta. Mõlemast hinnangust nähtub, et sellise suurusega parkimisplatside väljaehitus muudab oluliselt ala veerežiimi ja on alust arvata, et mõju laieneb ka naaberkinnistutel kasvavale metsale, mitte ainult Majaka 2 ja 2B püsti jäänud üksikutele puudele. Dendroloog tegi ettepaneku asendada olemasolevad puud uutega, et piirkonnas säiliks normaalne veerežiim, kuid vaatamata eeltoodule on kaebuse esitaja Majaka tee 2

7 kinnistul (ja selle naaberkinnistul) teostanud lageraie.

Majaka tee 2 kinnistu kasutamine praegusel kujul on oluliselt suurendanud piirkonna liikluskoormust. On ilmselge, et sõiduautode ladustamiseks vajalike ehitiste rajamise ja sõiduautode edasise transportimise eelduseks on piirkonna tervikliku liiklusskeemi väljatöötamine. Seda saab teostada vaid detailplaneeringu menetluse käigus ja kehtestada detailplaneeringuga. Eeltoodud põhjusel on üldplaneeringus kehtestatud nõue reservmaade kasutuselevõtuks vaid detailplaneeringu alusel.

Projekteerimistingimuste väljastamine Majaka tee 2 kinnistule logistikakeskuse rajamiseks oleks vastuolus õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 kohaselt on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine vastustaja pädevuses ning vastustaja kohustub seejuures tagama igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kaitse. Avalike huvide arvestamine on võimalik vaid läbi detailplaneeringu kehtestamise, sest üksnes see tagab, et kõik isikud, keda detailplaneering kuidagi puudutab, on saanud esitada oma seisukohad ja vastuväited detailplaneeringule, isegi juhul, kui kasutusluba taotletakse seaduslikult ehitatud ehitisele, peab kohalik omavalitsus veenduma, et ehitise kasutamine ei kahjusta kolmandate isikute õigusi ega ole vastuolus üldiste huvidega. Käesoleval juhul ei saa toimuda Majaka tee 2 kinnistul asuvate ebaseaduslike ehitiste seadustamist põhjusel, et Majaka tee 2 kinnistul asuvate ehitiste kasutamine ei ole kooskõlas Paldiski linna üldplaneeringuga ning see ei oleks kooskõlas ka avalike huvidega. Püstitatud ehitised on ka materiaalses vastuolus seadusega ning neid ei ole võimalik seadustada. Seadus ei kohusta vastustajat teadlikult õigusvastaselt püstitatud ebaseaduslikke ehitisi seadustama ja kaebuse esitaja ei saa selliste ehitiste seadustamist nõuda. Tulenevalt PS §-st 154 ja kohaliku omavalitsuse seaduse §-st 3 on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine vastustaja pädevuses, sh tema territooriumil toimuva ebaseadusliku ehitustegevuse küsimuse lahendamine.

Kaebuse esitaja esitas vastustajale 27.11.2008 kasutusloa taotluse, mille vastustaja jättis 18.12.2008 otsusega rahuldamata. Seega peab kaebuse esitajale olema teada vastustaja tegelik tahe Majaka tee 2 ehitiste suhtes. Vastustaja on kaebuse esitajale enne kaebuse esitaja poolt Majaka tee 2 kinnistul ebaseadusliku ehitustegevuse alustamist korduvalt selgitanud, et vastustaja ei väljasta kaebuse esitajale ehitusluba Majaka tee 2 kinnistule ehitiste püstitamiseks enne detailplaneeringu kehtestamist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuse selgumist (vt Paldiski Linnavalitsuse järgmised kirjad: 16.11.2007 kiri nr 9-12/1382-1, 9- 12/1381-1; 28.11.2007 nr 912/1381-3, 9-12/1382-3; 03.03.2008 nr 9-12/1381-fi, 9-12/1382-6, 9-12/283-1; 10.04.2008 nr 9-12/283-4). Seega oli kaebuse esitaja enne Majaka tee 2 kinnistul ehitustegevuse alustamist teadlik, et vastustaja ei pea võimalikuks Majaka tee 2 kinnistule ehitiste rajamiseks ehitusluba väljastada enne kui Majaka tee 2 kinnistu suhtes ei ole kehtestatud detailplaneeringut ning teostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kaebuse esitaja väited selle kohta, nagu ei menetleks vastustaja Majaka tee 2 detailplaneeringut või viivitab sellega, on täiesti väärad.

Kaebuse esitaja eesmärk oli ilmselgelt saavutada konkurentsieeliseid teiste sarnaste teenuste pakkujate ees (Paldiski Lõunasadam pakub nimelt AS-iga Paldiski Põhjasadam sarnast teenust), kuid paraku ebaseaduslikul teel. On ilmselge, et kaebuse esitaja on oma tegevusega asetanud teised isikud ebavõrdsesse olukorda, sest erinevalt Paldiski Lõunasadamast, kes on läbinud nõuetekohase planeerimismenetluse ning taotlenud ehitusluba sadamaterminali ehitamiseks kehtiva detailplaneeringu alusel, on kaebuse esitaja algusest peale kavandanud

8 Majaka tee 2, 2B, 9 ja 11 kinnistutele tolliladude rajamist ka siis, kui ehitusluba selleks ei ole võimalik saada lootes, et tagantjärele ebaseaduslikud ehitised seadustatakse.

Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebuse esitajat on korduvalt informeeritud detailplaneeringu kehtestamise vajadusest ning ehitusloa väljastamise võimatusest enne Majaka tee 2 kinnistu suhtes detailplaneeringu kehtestamist ning kaebuse esitajale on 30.06.2008 tehtud ettekirjutus ehitustegevuse koheseks peatamiseks veel olukorras, kus kinnistul toimusid alles pinnasetööd, puudub kaebajal mistahes õiguspärane ootus ebaseaduslikult ehitatud ehitiste püsimajäämise suhtes. Seejuures naabrile ning avalikkuse seaduslikud huvid ning õigused prevaleerivad teadvalt ebaseaduslikult ehitanud isiku õigustele ja huvidele. Seadus ei kaitse teadvalt ja tahtlikult ebaseaduslikult ehitanud kaebuse esitaja õigusi ja huve ning sellises olukorras prevaleerivad naabrite ja avalikkuse huvid tugevalt kaebuse esitaja olematule õiguspärasele ootusele tema ebaseaduslike ehitiste püsimajäämise suhtes. Seega on kaebuse esitaja tema mistahes õiguste rikkumisest ja väidetava kahju tekkimisest täiesti alusetud.

EhS § 61 lg 1 annab vastustajale õiguse teha ehitise omanikule ettekirjutus, kui ehitise omanik ei ole enne ehitamise alustamist taganud ehitusloa olemasolu. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et Majaka tee 2 laoplatsi ehitamiseks puudus kaebuse esitajal ehitusluba. Seega on vaidlustatud ettekirjutus kooskõlas selle andmisel kehtiva õigusega, kusjuures EhS § 61 lg 1 p 5 ei seo ettekirjutuse tegemist planeeringu olemasolu või selle puudumisega. Ettekirjutuse tegemise aluseks on vaja vaid tuvastada fakt, et puudub ehitusluba. EhS § 40 lg 2 sätestab, et õigusliku aluseta (so ehitusloata) ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Seega tuleneb EhS § 60 lg 1 p 1 ja 7, § 61 lg 1 p-st 5 ja § 40 lg-st 2 vastustaja õigus teha ettekirjutus ebaseadusliku (st ehitusloata) ehitise lammutamiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-st 3 ja EhS § 59 lg-st 2 tuleneb vastustaja ülesanne ja kohustus tagada ehitusseaduse nõuete täitmine oma territooriumil. EhS reguleerib ehitustegevust ja ehitusjärelevalve teostamist ka eraõiguslikule isikule kuuluval kinnistul ja iga ehitusseaduse mõistes ehitise rajamine eraõigusliku isiku omandis olevale kinnistule peab toimuma kooskõlas seadusega.

Asjaolu, et vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses ekslikult viidanud EhS § 61 lg 1 p-le 6 p-i 5 asemel ei muuda ettekirjutust ebaselgeks. Käesoleval juhul on tegemist ilmse ebatäpsusega haldusaktis, millel ei ole haldusakti sisule mingit mõju (HMS § 59). Ettekirjutuse sisust selgub, millist õiguslikku alust on silmas peetud. Vastustaja on ettekirjutuse p-s 2 toonud välja ettekirjutuse õiguslikud alused, sh EhS § 40 lg 2. Ettekirjutuse p-s 3 on esitatud asjaolud, sh selle, et Majaka tee 2 kinnistu suhtes puudub detailplaneering ja ehitusluba. Formaalsed puudused ei ole muidu õiguspärase ettekirjutuse tühistamise aluseks. Ettekirjutuses on lammutamise nõude alusena märgitud EhS § 40 lg 2.

Kaebuse esitaja väited, et kaebuse esitajale lammutamiskohustuse panemine on selgelt ebaseaduslik, kuna ettekirjutusest ei selgu asjaolusid, mis kohustaksid lammutama näiteks piirdeaeda ning vedama ära pinnast, asendades selle looduslikuga, on ilmselgelt otsitud. Ettekirjutuses on väga põhjalikult selgitatud, et Majaka tee 2 kinnistule on rajatud terviklik transpordirajatise tunnustele vastav ehitis, mis on kasutusel laoplatsina/parklana. Laoplatsil/parklal on piirdeaed ja valgustus. Ettekirjutuses esitatud nõue korraldada Majaka tee 2 kinnistule õigusliku aluseta püstitatud ehitiste lammutamine ei saa jääda arusaamatuks isikule, kes need on püstitanud. Ettekirjutuses nr 1257 on kirjeldatud neid toiminguid, mida ebaseadusliku ehitise likvideerimiseks tuli teha - demonteerida betoonja asfaltkate, vedada ära täitematerjal ja asendama selle loodusliku pinnasega, demonteerima ja ära vedama

9 piirdeaia, valguspostid, valvurihoone ja muud ehitised. Kuna vastustaja ei olnud ehitustegevuseks väljastanud ehitusluba, ei saanud vastustaja ka täpsemalt teada, mis laadi ehitistega on tegemist.

5.2. Vastustaja arvates puudub tarvidus täitekorralduse õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna selleks piisab vaid ettekirjutuste vaidlustamisest. Sunniraha määramine oleks käesoleval juhul õigusvastane vaid juhul, kui ettekirjutus oleks nõuetekohaselt täidetud. Ühtegi tõendit ettekirjutuste nõuetekohase täitmise kohta ei ole kaebuse esitaja kohtule esitanud.

Kaebuse esitaia väide, et kaebuse esitajale ei ole antud uut tähtaega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks ega tehtud igakordselt uut hoiatust sunniraha rakendamiseks, ei ole asjakohane. ATSS § 2 lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Seega seadus ei sätesta täiendavalt sunniraha määramise kohustust või menetlust, kui sunniraha rakendamise kohta on tehtud hoiatus ja ettekirjutus on jäetud hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata. Kaebuse esitaja väited seoses vastustaja väidetava kohustusega anda lisatähtaeg sunniraha tasumiseks ei ole asjakohased. Vaidlustatud ettekirjutusest tulenevalt oli kaebuse esitajal ca 1 kuu aega ehitis lammutada. Arvestades seda, et ehitis oli püstitatud umbes sama aja jooksul, oli ehitise lammutamiseks ette nähtud tähtaeg igati mõistlik.

ATSS § 8 sätestab sunnivahendi rakendamise eeldustena asjaolu, et adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Kõik sunnivahendi rakendamise eeltingimused on kaebuse esitaja puhul täidetud - ettekirjutus nr 1257 kehtib, see on vastustajale teatavaks tehtud ning seda ei ole ettekirjutuses sätestatud tähtajaks täidetud. ATSS § 8 ei seo sunniraha rakendamist väide esitamisega, sest praktikas võib ettekirjutuse tähtaeg olla lühem kui ettekirjutuse 30-päevane vaidlustamise tähtaeg. Näiteks ebaseadusliku ehitustegevuse tuvastamisel on ainuõige peatada ebaseaduslik ehitustegevus koheselt, et vältida võimalikke kahjulikke tagajärgi. Ettekirjutuse täitmisele sundimine peab samuti toimuma kohe, sest vastasel korral muutuks sunniraha rakendamise eesmärk - tagada ettekirjutuse täitmine mõttetuks. Väiksemad ehitised on võimalik väga lühikese tähtaja jooksul valmis ehitada, nagu juhtus ka Majaka tee 2 puhul. Sunniraha eesmärgiks on eelkõige ehitise omaniku asetamine olukorda, kus nõude täitmine on soodsam, kui täitmata jätmine ehk sunniraha maksmine. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta seda, et kaebuse esitaja ei peatanud ettekirjutuse nr 1223 alusel ehitustegevust, kuigi tal oli selleks kohustus ja võimalus. Samuti oli kaebuse esitajal võimalik ka vaidlustatud ettekirjutus nr 1257 vabatahtlikult täita.

Vastustaja rakendas sunniraha ettekirjutuses sisaldunud hoiatuses märgitud ulatuses - summas 50 000 krooni. Lisaks sellele asendas vastustaja 08.12.2008 teates sunniraha rakendamise kohta asendustäitmise sunniraha rakendamisega. Asendustäitmise asendamine sunnirahaga on kaebuse esitaja jaoks kindlasti soodsam, sest võimaldas kaebuse esitajal alustada lammutustöid ja sellega pääseda sunniraha tasumisest. Asjaolu, et vastustaja nõudis 50 000 krooni suuruse sunniraha sisse hiljem, ei muuda sunniraha rakendamist õigusvastaseks. Seega ei vasta tõele ka kaebuse esitaja väide, et vaidlustatud ettekirjutuses nr 1257 tehtud hoiatus kehtis kuni 25.11.2008. Ettekirjutuses sätestatud tähtaeg oli seotud sunniraha rakendamisega, st et kui kaebuse esitaja ei olnud Majaka tee 2 kinnistul olevat ebaseaduslikku ehitist lammutanud hiljemalt 20.11.2008, siis oli vastustajal õigus hoiatuses märgitud sunniraha sisse nõuda. Seadus ei sätesta kohustust kaebuse esitajat sunnivahendi rakendamisest teavitada või võimaldada adressaadile võimalus sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks. Haldustäitemenetluse efektiivsuse huvides peab haldusorganil olema võimalus juba tehtud haldusakti täitmist

10 takistuseta korraldada. Vaatamata eeltoodule on vastustaja kaebuse esitajat sunniraha rakendamisest igakordselt teavitanud (teade sunniraha rakendamise kohta on kaebuse esitaja poolt kaebustele lisatud).

ATSS § 10 lg 2 näeb ette, et sunnivahendit võib kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada. See on ka mõistlik, sest sunnivahendi rakendamise eesmärgiks on sundida adressaati täitma ettekirjutuses sätestatud nõudeid. Juhul kui esimene kord seda eesmärki ei saavutata, siis on võimalik sunniraha rakendada kuni nõude täitmiseni. Haldusorganil puuduvad võimalused sundida isikuid muul viisil lõpetama ebaseaduslikku tegevust. ATSS alusel korduva sunniraha rakendamise õigust ja otstarbekust on tunnistanud ka Riigikohus (vt lahendit haldusasjas nr 3-3-1-27-06, p 13). Samuti sätestab ATSS § 10 lg 2 ka õiguse nõuda sunniraha igakordselt selle ülemmäära ulatuses. Käesoleval juhul oli sunniraha rakendamine kõrgemas määras õigustatud, sest juba varem on kaebuse esitaja jätnud temale Majaka tee kinnistutega seotud ettekirjutused täitmata. Kuna kaebuse esitajal oli võimalus ettekirjutus nr 1257 vabatahtlikult täita ning ka rakendatud sunniraha ei suutnud tagada ettekirjutuse täitmist, ei saa käesoleval juhul rääkida ka väidetavast vastuolust sunnivahendi kohaldamise põhimõttega või väidetavast kaebuse esitaja karistamisest.

Arusaamatu on kaebuse esitaja antud ettekirjutuste tõttu kujunenud õiguslik olukord on muutnud ettekirjutuste täitmise võimatuks. Väited kattuvaid ja vastuolulisi nõudeid sisaldavatest ettekirjutustest on eksitavad. Kaebuse esitajale on seoses Majaka tee 2 kinnistuga tehtud kolm ettekirjutust: 30.072008 ettekirjutus nr 1223, millega kaebuse esitajat kohustati viivitamata peatama Majaka tee 2 ehitustegevus. Ettekirjutus kehtib ning kohus ei ole selle kehtivust ega täitmist peatanud. Vaidlustatud ettekirjutus, millega kohustati kaebuse esitajat Majakatee 2 kinnistule rajatud ebaseaduslikud ehitised hiljemalt 20.11.2008 lammutama. 05.12.2008 ettekirjutus nr 1293, millega kohustati kaebuse esitajat viivitamata peatama Majaka tee 2 kinnistule ebaseaduslikult rajatud ehitise kasutamine. Kõik eeltoodud ettekirjutused sisaldavad erinevaid nõudeid, mis ei ole ei kattuvad ega omavahel vastuolus. Vaidlustatud ettekirjutuse nr 1257 tegemise ajal ega ka selles sätestatud nõude täitmise tähtajal ei saanud kaebuse esitaja teada, et talle tehakse 05.12.2008 ettekirjutus nr 1293. Seega ei saa kaebuse esitaja vabandada ettekirjutuse nr 1257 täitmata jätmist sellega, et hiljem tehti talle ettekirjutus Majaka tee 2 kinnistul asuvate ehitiste kasutamise peatamiseks. Ka ehitiste kasutamise peatamise nõue ei takista lammutamise ettekirjutuse täitmist, vaid vastupidi, võimaldab seda täita, kuna lammutamist ei saa teostada ajal, mil kinnistule on ladustatud sõiduautod.

Kaebuse esitaia väide, et vastustaja on asunud rakendama alternatiivseid sunnivahendeid, lükates üht sunnivahendi rakendamist edasi, ei vasta tõele. Vastustaja on alates 08.12.2008 rakendanud vaid sunniraha, sest ta asendas asendustäitmise sunnirahaga. Asendustäitmist saaks vastustaja rakendada vaid juhul, kui ta teeb kaebuse esitajale vastava hoiatuse. Sellist hoiatust ei ole vastustaja kaebuse esitajale teinud. Seega andis vastustaja sisuliselt kaebuse esitajale võimaluse ettekirjutus ise täita.

Kaebuse esitaja on väidetavalt esitanud vastustajale taotlused ehitisregistri kannete tegemiseks ja taotlused kasutusloa saamiseks. Eeltoodud asjaolu, ka juhul, kui see vastab tõele, ei oma käesolevas asjas tähtsust, sest puudub õiguslik alus Majaka tee 2 kinnistu suhtes kasutusloa väljastamiseks. Ehitisregistrisse saab kanded teha üksnes õiguspäraselt valminud ehitiste kohta.

11 KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (HKMS § 7 lg 1, § 26 lg 1 p 1). Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Paldiski Linnavalitsuse 21.10.2008 ettekirjutusega nr 1257 kohustati kaebajat korraldama õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamine Majaka tee 2 kinnistul ja taastama endine olukord hiljemalt 20.11.2008. 06.11.2008 esitas kaebaja ettekirjutuse nr 1257 peale vaide, mis jäeti Paldiski Linnavalitsuse 04.12.2008 vaideotsusega rahuldamata. Kuna kaebaja ettekirjutust ei täitnud, siis andis haldusorgan sunniraha rakendamiseks täitekorraldused (08.12.2010 täitekorraldus nr 9-12/1268-10, 10.12.2008 täitekorraldus nr 9- 12/1268-12, 11.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1268-14, 12.12.2008 täitekorraldus nr 9- 12/1268-16, 15.12.2008 täitekorraldus nr 18, 15.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1268-20, 15.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1268-22, 16.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1268-24, 17.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1268-26, 18.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1268-28, 19.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1268-30, 20.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1268-32, 21.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1268-34, 22.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1268-36).

EhS § 40 lg 2 (haldusakti andmise ajal kehtinud redaktsioonis) annab õigusliku aluse ebaseadusliku ehitise lammutamiseks. EhS § 61 lg 1 p 5 võimaldab teha ettekirjutuse kui ehitatakse ehitusloata. Ettekirjutuse põhjendusi arvestades on selge, et ettekirjutuse viide EhS § 61 lg 1 p-le 6 on olnud ilmselge eksimus ning ettekirjutuse motiveerivast osast nähtub selgelt tegelik õiguslik alus. Menetlusosalistel puudub vaidlus selles, et Majaka tee 2 kinnistul ehitamiseks puudus kaebajal ehitusluba. Haldusasjas nr 3-08-2341 on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et Majaka tee 2 toimunud ehitustegevus oli ehitamine ehitusseaduse mõttes ja nõudis ehitusluba. Käesolevas asjas ei ole kohtul põhjust asuda teistsugusele seisukohale.

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi on kohalikul omavalitsusel lammutusettekirjutuse tegemisel kaalutlusõigus. Riigikohus on leidnud, et: „Iga ehitise, sh ka omavolilise ehitise kohustuslik likvideerimine piirab oluliselt omandiõigust ja tekitab alati omanikule kahju. Sellise intensiivsusega õiguste piirangut nagu likvideerimist peab pädev asutus saama põhjalikult kaaluda igal üksikjuhtumil eraldi. Likvideerimine, sh lammutamine tuleb otsustada kaalutlusehk diskretsiooniõiguse kohaselt. Kaalutlusõiguse teostamisel ei ole aga keelatud arvestada asjaoluga, et ehitis püstitati ebaseaduslikult. Õigesti märgib ringkonnakohus ka seda, et omavalitsus peab omavolilise ehitise avastamisel kaaluma ehitusnormide rikkumise tõsidust ja iseloomu ning ehitise lammutamise vajalikkust.“ (RKHK nr 3-3-1-64-02)

Kohus on seisukohal, et käesoleva asja materjalides ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et rajatis ei vastanud ehitusnormidele, samuti ei nähtu, et haldusorgan oleks seda üldse kontrollinud. Tuvastatud on vaid detailplaneeringu (mis oli antud alal kohustuslik) ja ehitusloa puudumine. Samuti väidetakse paljasõnaliselt nõuetele mittevastava ehitusprojekti puudumist. Lammutamise ettekirjutusest ei nähtu ka ühtegi asjakohast ja veenvalt põhjendatud väidet, mille alusel kohus saaks hinnata nõuetekohase kaalutlusotsuse tegemist. Kaevatava

12 ettekirjutuse põhjendused on seotud detailplaneeringu menetluses avaliku huvi arvestamisega ja rajatise kasutamise keelamisega, mitte lammutamise vajadusega.

Kaevatavas ettekirjutuses viidatakse EhS § 29 lg 1 p-le 1, mis kohustab enne ehitamist taotlema ehitusluba ning põhjendatakse ettekirjutust kaebaja poolt viidatud õigusnormis ettenähtud kohustuse täitmata jätmisega. Samuti viidatakse käimasolevale planeerimismenetlusele ja selle raames teostatavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele. Kaevatavas ettekirjutuses märgitakse, et vaatamata kohaliku omavalitsuse poolt 16.09.2008 kirjas tehtud hoiatusele anda lammutamisettekirjutus, jätkas kaebaja ehitustegevust. Ettekirjutust põhjendatakse (ettekirjutuse p 3) eesmärgiga tagada ehitustegevuse teostamist kooskõlas seaduse nõuetega, võimaldada avalikkusel osaleda planeerimises ja maakasutuse määramises, vältida ebaseadusliku ehitamisega keskkonnale tekkida võivat kahju või selle süvenemist. Ettekirjutuses peetakse seda proportsionaalseks, kuna kaebaja ei ole vaatamata korduvatele hoiatustele lõpetanud ebaseaduslikku ehitustegevust ning leebemad meetmed on ammendunud. Samuti märgitakse, et Salavat Juljajevi tee kasutamine autode transportimiseks rajatud laoplatsile häirib oluliselt linnaelanikke, takistab vaba ning turvalist juurdepääsu rannale ning on seetõttu vastuolus avalike huvidega. Kinnistu kasutamine enne keskkonnamõju hindamist ei ole võimalik, kuna alles sellest selgub kavandatava ehitustegevuse mõju keskkonnale ning leevendavad meetmed. Märgitakse, et kaebaja ei ole esitanud ka nõuetekohast parkla ehitusprojekti ning on teostanud kinnistul raieloata raiet. Kuna kinnistu asub kaitsemälestise kaitsevööndis nõuab sellel kaebaja poolt teostatud tööde tegemine Muinsuskaitseameti luba ning maantee kaitsevööndis osalise asumise tõttu Maanteeameti luba.

Kaebaja esindaja poolt kohtuistungil antud selgituste (tlk 87-88, II kd) kohaselt on detailplaneering jõudmas kehtestamise staadiumisse ja maa sihtotstarve on määratud tootmismaana. Vaidlusalune kinnistu asub linnakeskusest väljas, tühermaal, mis meenutas varem prügimäge, kuid nüüd on ala korrastatud ja piiratud kaebaja poolt aiaga. Samuti puhastati aastakümnete jooksul olmeprügiga täitunud kuivenduskraav. Keskkonnainspektsioon seal mingi looduskahju tekitamist tuvastanud ei ole. Vastustaja esindaja kinnitas, et ka temale teadaolevalt ei ole keskkonna kahjustamise tõttu tehtud kaebajale omavalitsuse poolt trahve ega ettekirjutusi (tlk 88, II kd).

Kuigi kaevatava haldusaktiga oli kaebajat kohustatud lammutama õigusliku aluseta ehitatud ehitis Majaka tee 2 kinnistul ning taastama endine olukord, tegi Paldiski Linnavalitsus 05.12.2008 (ca 45 päeva hiljem) ettekirjutuse nr 1293, millega kohustas kaebajat lõpetama Majaka tee 2 kinnistul asuvate ehitiste kasutamine, kõrvaldama laoplatsile ladustatud vara ja taotlema rajatisele ehitusja kasutusluba. Samuti oli eelnevalt (juba 2007.aastal) algatatud Majaka tee 2 kinnistut hõlmava maaüksuse detailplaneering (Paldiski Linnavolikogu 19.06.2007 otsusega nr 43), mis ka vaidlustatud haldusakti andmise ajal oli menetluses. Vaidlusalune kinnistu asub Paldiski linna üldplaneeringu järgi ettevõtluse reservmaal, mis ei välistanud kaevatava haldusakti andmise ajal detailplaneeringuga soovitud maakasutust.

Ettekirjutuses ja kohtumenetluses (kirjalikus vastuses) vastustaja poolt esitatud väited, et kaebaja soovitud rajatist ei ole võimalik sellele alale rajada, kuna seda soovitakse kujundada rekreatiivalaks ning rajatiseni kulgeva tee kasutamine kaebaja poolt takistab linnaelanike pääsu mere äärde, rajatis sellises mahus muudab oluliselt veerežiimi ning oleks eelneva tõttu

13 vastuolus avalike huvidega, on ilmselgelt otsitud arvestades 05.12.2008 väljaantud ettekirjutust ja hilisemat planeerimismenetluse käiku. Samuti vastustaja seisukohti kohtuistungil. Kui haldusorgan algatas detailplaneeringu, mille eesmärgiks ei olnud rekreatiivala loomine ning pidas ca 45 päeva peale lammutamise ettekirjutuse andmist võimalikuks rajatisele ehitusja kasutusloa taotlemiseks kohustamist, siis ei saa pidada usutavaks vajadust omavolilise rajatise lammutamiseks (vähemalt mitte tervikuna). Sellist vajadust ei ole kaevatavas ettekirjutuses põhjendatud, mistõttu puudub kohtul võimalus sisuliselt hinnata, kas haldusorgan on teinud õiguspärase kaalutlusotsuse.

Ettekirjutusest nähtub vaid vastustaja eesmärk, so karistada kaebajat omavolilise ehitustegevuse eest, mis ei saa olla õiguspäraseks eesmärgiks lammutamise ettekirjutuse tegemisel.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt ning lähtudes HKMS § 26 lg 1 p-st 1, et Paldiski Linnavalitsuse 21.10.2008 ettekirjutus nr 1257 tuleb tühistada.

7. Kohus leiab, et taotlus täitekorralduste (va 15.12.2008 tehtud täitekorralduste nr 9-12/1268- 22 ja 20) õigusvastaseks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel.

Täitekorraldus on haldustäitemenetluse toiming (menetlustoiming). Kaebuse esitaja põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamisel on seotud TMS §-ga 42, millest tulenevalt täitetoimingute õigusvastaseks tunnistamise korral langeb täitemenetluse kulude kandmise kohustus sissenõudjale.

ATSS § 2 lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Puudub vaidlus, et kaebaja ei täitnud ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtajaks. Kehtivat haldusakti tuli täita sõltumata adressaadi hinnangust selle õiguspärasusele. Ettekirjutus oli arusaadav ja täidetav. Ka ettekirjutuse tegemine, milles kohustati taotlema ehitusja kasutusluba ei välistanud iseenesest lammutamisettekirjutuse täitmist, kuna ehitusluba saab taotleda samaaegselt või peale seda kui omavoliline rajatis on lammutatud. 05.12.2008 ettekirjutusega nr 1293 ei ole tühistatud varasemat lammutamise ettekirjutust (puudub vastav otsustus). Asjaolule, et haldusorganil ei olnud ka tegelikult soovi 05.12.2008 ettekirjutust tühistada viitab see, et 08.12.2008 anti esimene täitekorraldus lammutamise ettekirjutuse täitmisele sundimiseks.

ATSS § 8 sätestab sunnivahendi rakendamise eeldustena asjaolu, et adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Puudub vaidlus ettekirjutuse teatavaks tegemise ja tähtajaks mittetäitmise üle. Ettekirjutus oli täitekorralduste andmise ajal kehtiv. Vaide esitamine ei peata ettekirjutuse kehtivust. Kaebuse esitaja oleks oma õiguste kaitseks pidanud taotlema esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse täitmise peatamist enne täitekorralduste andmist.

ATSS § 2 lg 2 kohaselt võib sunnivahendit kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada. ATSS § 10 lg 2 võimaldab sunniraha igakordselt rakendada selle ülemmäära ulatuses. Juriidilisest isikust kaebuse esitaja puhul ei saa vastustaja poolt esiletoodud asjaoludel (haldusorgani kõigi hoiatuste ja korralduste ignoreerimine) antud juhul pidada sunniraha

14 rakendamist selle ülemmääras ja korduvalt ebaproportsionaalseks. Haldusorgan lähtus kehtivast ettekirjutusest ja eesmärgist tagada selle täitmine.

Kohus tunnistab HKMS § 26 lg 1 p 3 alusel õigusvastaseks 15.12.2008 tehtud täitekorraldused nr 9-12/1268-20 ja 9-12/1268-22, kuna kolm korda päevas sunniraha määramist ei saa pidada proportsionaalseks. Adressaadile peab jääma mõistlik aeg uue täitekorralduse vältimiseks täita ettekirjutusega pandud kohustus. Õiguspärane oli 15.12.2008 ühe täitekorralduse andmine (nr 9-12/1268-18).

8. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb vaid tasutud riigilõivu väljamõistmist vastustajalt (kohtuistungi protokoll, tlk 89). Kuna täitekorralduste (va 15.12.2008 antud kaks täitekorraldust) õigusvastasuse tuvastamise nõudes jääb kaebus rahuldamata, siis sellega seoses tasutud riigilõiv jääb kaebaja enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole.

Seoses 15.12.2008 tehtud täitekorralduste nr 9-12/1268-20 ja 9-12/1268-22 õigusvastaseks tunnistamisega, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista tasutud (maksekorraldus nr 2470, 2474 riigilõivu summas kokku 500 krooni tasumise kohta) riigilõiv summas 31,96 eurot.

Kaebuse esitamise ajal 16.12.2008 tuli tühistamisnõude esitamisel tasuda riigilõivu 80 krooni (riigilõivuseadus § 56 lg 10). Kohtutoimikust ei nähtu, et kaebaja oleks 16.12.2008 tühistamiskaebuse esitamisel (ja kuni asjade liitmiseni) riigilõivu tasunud. Kaebaja tasus riigilõivu täitekorralduste peale kaebuste esitamisel (iga kaebuse eest 250 krooni). HKMS § 84 lg 1 kohaselt kaebuse esitamisel halduskohtusse, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv vastavalt seadusele. Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Lõige 2 viimase lause kohaselt, kui ühes kaebuses on esitatud mitu nõuet ja vähemalt ühe eest on riigilõiv tasutud, ei või seda nõuet jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata. Nõue protsessuaalses mõttes hõlmab nii volituse, mille rakendamist kohtult taotletakse, kui objekti, mille suhtes taotlus on esitatud. Seega tuleb lugeda riigilõiv kaebuselt (05.05.2009 liidetud asjad) tasutuks. Kuna tühistamiskaebuse esitamisel oleks kaebajal tulnud tasuda riigilõivu 80 krooni suuruses summas, siis tuleb vastustajalt kaebajale välja mõista 5,11 eurot.

Kristina Maimann Kohtunik