2-10-60901/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-60901 Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi

N. K.`i hagi S. K.`i vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Hagihind

19 575 krooni (TsMS § 129 lg 2) ehk 1 251,07 eurot Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja: Kostja:

N. K. (IK xxx, xxx)

K. I. (IK xxx, xxx

S. K. (IK xxx, xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Suurendada Narva Linnakohtu 13.10.1999. a kohtuotsusega (tsiviilasja nr 2- 1946/1999) väljamõistetud elatist ja välja mõista S. K.`ilt elatis igakuise elatusrahana

N. K.`i (IK xxx) ülalpidamiseks 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti alates kohtuotsuse tegemisest (27.01.2011. a) kuni lapse S. K.`i täisealiseks saamiseni (18.08.2015. a), kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot 82 senti ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on N. K.`i hagi S. K.`i vastu elatise suurendamise nõudes.

2. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse kätte 12.12.2010. a pereliikme (ema) kaudu ja nõudis kirjaliku vastust hagile. Kostja hagile ei vastanud.

3. Hageja seaduslik esindaja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega kui kostja kohtu määratud tähtajaks ei vasta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle ning haginõue tuleb rahuldada.

6. Hagimaterjalid toimetati kostjalt kätte pereliikme (isa) kaudu. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse menetlusdokumendid kättetoimetatuks ka nende kättetoimetamisega dokumendi saaja eluruumis elavale vähemalt 14-aastasele isikule. Seega loetakse hagimaterjalid kostjalt kättetoimetatuks.

7. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

8. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 120 lg 1, 4.

8.1 01.07.2010. a jõustunud PkS § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud PkS.

8.2 Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

8.3 Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Kuupalga alammäär 2011. aastal on 278, 02 eurot, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 139, 01 eurot krooni.

9. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik