2-10-47931/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada A. Z. hagi A. Z. vastu.

2. Välja mõista A. Z.lt 1251 (üks tuhat kakssada viiskümmend üks) eurot O. Z. kasuks A. Z. ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.02.2010 kuni 31.10.2010, s o 9 kalendrikuu eest.

3. Välja mõista A. Z.lt alates 01.11.2010.a igakuise elatisena O. Z. (IK xxx) kasuks A. Z. ülalpidamiseks 139,01 eurot (ükssada kolmkümmend üheksa eurot üks sent) kuni A. Z. täisealisuseni või lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni.

4. Elatis kanda O. Z. pangakontole, märkides selgituseks „elatis“.

5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja A. Z. poolt juba tasutud elatist perioodi eest alates 01.02.2010 kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuasja number 2-10-47931 Otsuse tegemise aeg ja koht 28.jaanuar 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. Z. hagi A. Z. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

A. Z. (IK xxx, elukoht: xxx);

O. Z. (IK xxx, elukoht: xxx);

A. Z. (IK xxx, elukoht: xxx).

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt sündis hageja seadusliku esindaja ja kostja abielust xxx tütar A. Z.. Abielu lahutati 21.09.2009. Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja A. Z. lapsele ülalpidamist ei anna.

Hageja seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista elatise igakuiselt seadusega kehtestatud miinimummääras 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni/139.01 eurot. Hageja esitas hagi kostja vastu elatise nõudes Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 30.09.2010.

Kostja tunnistas hagi osaliselt. Vastuse kohaselt on kostja regulaarselt tasunud lapse ülalpidamiseks elatist vastavalt võimalustele. Samal ajal on ta pidanud maksma poolte kooselu jooksul ühiselt võetud laene, kuid on teadlik, et laenude tasumine ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja on valmis toetama oma tütart ka edaspidi vastavalt võimalustele ning nõustub tasuma elatist alates hagiavalduse esitamisest seaduses sätestatud miinimummääras, paludes arvestada, et ta on pärast hagiavaldust tasunud elatisena oktoobris 2010.a 1000 krooni.

Arvamuses kostja vastusele hageja seaduslik esindaja kompromissiga ei nõustunud. Alates septembrist 2009 kuni detsembrini 2010 kostja maksis 17 000 krooni. Elatise võlgnevus on 15 625 krooni, mille hageja palub tagasiulatuvalt välja mõista.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde välja mõista igakuise elatisena kostjalt rahaline elatis miinimummääras.

Kostja elatise maksmise kohustusele vastu ei vaielnud. Kostja palus arvestada tagasiulatuva elatise nõude rahuldamise korral asjaolu, et ta kaotas töö 2010 juulis ja hageja seadusliku esindajaga sõlmitud suulist kokkulepet, et perioodil, mil kostja tasub ühiselt võetud eluasemelaenu, maksab kostja elatist 1000 kuni 1500 krooni.

Hageja seaduslik esindaja kinnitas nimetatud kokkuleppe sõlmimist.

Kostja kinnitas kohtuistungil, et lõpetas eluasemelaenu maksmise 01.02.2010. Pärast seda on elatis laekunud vastavalt kohtule esitatud kontoväljavõttele. Käesoleval ajal on kostja võimeline elatist maksma miinimummääras. Samas palub arvestada, et augustis 2010 sündis tal poeg. Kuni poja sünnini ei olnud vähese sissetuleku ja võlgade tõttu võimalik elatist maksta.

Hageja seaduslik esindaja nõustub, et elatise võlgnevuse arvestus tagasiulatuvalt võib olla ekslik, võlgnevust on ta arvestanud alates abielu lahutamisest 21.09.2009. Elatise nõude osas palus hagi rahuldada tagasiulatuvalt alates 2010 veebruarikuust elatise minimaalmääras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et A. Z. hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PkS) § 120 lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõiguse olemasolu last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

PkS § 97 p1 ja 2 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

A. Z. sündis xxx, olles seega kostja alaealiseks lapseks, kelle suhtes vanem täidab ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PkS § 100 lg 2).

Hageja ja kostja abielu on lahutatud 21.09.2009 ning kostja on lahkus elama uude elukohta. Alaealine laps on jäi elama koos emaga. Kostja toetus lapse ülalpidamiseks on alates 2010 olnud vastavalt kontoväljavõttele 23.02.2010-08.11.2010 järgmine: veebruarist aprillini (k.a) 2175 krooni, mais 1500 krooni, juunis 2175 krooni, juulis 1500 krooni, septembris 1500 krooni ja oktoobris 1000 krooni.

PkS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduse esitamise ajal 30.09.2010 kehtis kuupalga alammäärana 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Alates 01.01.2011 vastavalt kuupalga alammäär 278.02 eurot ja pool sellest 139.01 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista lapsele elatise 2 175 krooni /139.01 eurot krooni kuus ja elatise tagasiulatuvalt alates 01.02.2010.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsKM) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama seaduse lg 2 alusel peab õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitud . Viru Maakohtu 17.01.2011 istungil protokolliti kostja nõusolek vormis „olen nõus tasuma alimente 2175 krooni“, millega kostja võttis õigeks hageja nõude lapsele igakuise elatise välja mõistmiseks. Kohus võttis õigeksvõtu vastu.

PkS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades, võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lõike 2 kohaselt vanem, kes on eelnimetatud olukorras, peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Mõjuvaks põhjuseks, miks kohus elatist alla § 101 lg-s 1 sätestatud määra võib vähendada, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral seaduses sätestatud miinimummääras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja vastuväited seoses töö kaotamisega ajutiselt 2010 juulis ja järgmise lapse sünnieelse aja vähese sissetuleku ja võlgadega, mille tõttu kohus peaks vähendama tagaiulatuvalt nõutavat elatist alla seaduses sätestatud alammäära, on ümberlükatud Maksuja Tolliameti maksudeklaratsiooni andmetega kostjale tehtud väljamaksete kohta perioodil 01.11.2009- 31.10.2010 ja kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtetega. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas puuduvad alused, mis õigustaksid kostja poolt elatise tasumist alla kehtestatud miinimumi.

PkS § 101 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Eeltoodust tulenevalt, kuna O. Z. nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.02.2010 elatise miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.

Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus A. Z. hagi A. Z. vastu. Kostja poolt perioodil 01.02.2010 kuni otsuse jõustumiseni tasutud elatis kuulub välja mõistetud elatisest maha arvestamisele otsuse täitmise käigus.

TsMS § 468 lg.3 kohaselt kuulub elatise väljamõistmise otsus hageja taotlusel viivitamatule täitmisele hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja vastavat taotlust ei esitanud. Seega puudub vajadus otsuse viivitamatuks täitmiseks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik O.Mihkelson

Digitaalselt allkirjastatud