2-10-55966/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Kohtuasja number 2-10-55966

Otsuse kuupäev 27.jaanuar 2011.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi

Hagi hind VT`e hagi V T`e vastu elatise nõudes.

1 251,07 EUR (19575 krooni) Istungi toimumise aeg 14.01.2011.a Istungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja AM(isikukood XXX) Kostja V T (isikukood XXX)

Resolutsioon Hagi rahuldada.

Mõista välja V T`elt igakuine elatusraha VT`e (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 10.11.2009 kuni poeg V täisealiseks saamiseni summas 139,01 EUR (2175 krooni).

Hageja menetluskulud jätta kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6)

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatise seaduses sätestatud miinimumsummas. Elatisenõuet põhjendatakse sellega, et kostja vabatahtlikult elatist ei maksa, vahetevahel saadab lapsele mõne mänguasja.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalike vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja oli töötuna arvel alates 20.01.2010.a kuni 23.10.2010.a, sissetulekut tal ei ole. Kostja on last VTt ning ka hageja teist last VT võimaluste piiris toetanud. Hageja ei pea lapsi ülal pidama üksi kuna alates 2007.a märtsist elab ta koos elukaaslasega. Kostja on saatnud VTele mänguasju, kõikvõimalikke koolija kirjatarbeid, andnud taskuraha jne. Samuti ostis kostja vahetult enne hagejast lahkuminekut suure koguse küttepuid ning tegi korteris euroremondi. Hageja ei ole kostjat teavitanud vajadusest abi järele. Kostja on koos lastega käinud erinevatel üritustel ja reisidel. Hagis ei ole esitatud tõeseid andmeid lapse ülalpidamiseks tehtud kulude kohta, näiteks on ebamõistlik igakuine kulutus 500 krooni ulatuse lapse riietele ja jalanõudele, mõistlik ei ole kulutada maiustustele 300 krooni jne.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses ses, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Hagi on esitatud 11.11.2010.a, seega tuleb elatisenõue lahendada alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse järgi. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega tuleb juhindudes §-st 97 lg 1 lugeda hagejaks VT ning AM tema seaduslikuks esindajaks.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistusest nähtub, et AM`il ja V T`el sündis XXX.a poeg VT (tlk 11).

Lapse vanemate vahel puudub vaidlus selles, et laps elab emaga, kostja lapse ülalpidamiseks lapse emale elatustaha tasunud ei ole. Asjas on vaidlus selles kas kostja on täitnud nõuetekohaselt ülalpidamiskohustust. Ajas materjalidest nähtuvalt andis kostja pojale 2010.a ekskursiooniraha 500 krooni, 2010.a ei ole kostja saanud lastele riideid ja muid vajalikke asju osta, kuna ta on olnud töötu (tlk 137). Hagis palutakse kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumääras. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg-s 1 sätestatu tõttu puudub kohtu arvates vajadus hinnata lapsele tehtavaid kulutusi, kuivõrd miinimummääras elatise väljamõistmisel eeldatakse, et see katab poole lapsele tehtavatest hädavajalikest kuludest.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike

1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidmiseks ühetaoliselt.

Asjaolu, et kostja on töötu ei ole kohtu arvates asjast nähtuvatest asjaoludest tulenevalt elatise vähendamise aluseks alla seaduses sätestatud miinimumäära. Alaealise lapse vanemal tuleb oma elu ja sissetuleku saamine korraldada viisil, et lapsele, kes ise endale sissetulekut teenida ei saa, on tagatud vähemalt hädavajalike ülalpidamiskulude hüvitamine. Asja materjalidele lisatud Eesti Töötukassa otsuse kohaselt (tlk 33) oli kostja töötuna registreeritud Eesti Töötukassas 20.01.2010.a-23.10.2010.a. Nimetatud otsuse kohaselt pidi kostja tööotsimiskava kohaselt töötukassasse vastuvõtule pöörduma 21.10.2010.a, kuna ta aga vastuvõtule ei pöördunud, pöördumata jätmiseks mõjuv põhus puudus, siis lõpetati kostja töötuna arvelolek. Eeltoodu kohaselt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik selleks, et endale töö leida ning sissetulekut saada.

Hagi esitati 10.11.2010.a, hagis palutakse elatis välja mõista tagasiulatuvalt 1 aasta.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmisec tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb elatis summas 139,01 EUR (2175 krooni) välja mõista alates 10.11.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus arvestab asjaoluga, et ka töötuna arveloleku ajal oli kostjal töötukassa poolt makstava hüvitise näol sissetulek (tlk 36), 2009.a novembris oli kostja sissetulek ~6000 krooni ja 2009.a detsembris ~18 000 krooni (tlk 70). Hoolimata saadud summadest tasus kostja lapse kulude katteks vaid 2010.a suvel ekskursiooniraha 500 krooni.

Arvestades eelpooltoodud põhjendusi, asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUD Kuna hagi tuleb rahuldada, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg

1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud ses kohtumenetlusega.

Krista Kirspuu Kohtunik